Making (hi)stories in Amdo: voices, genres, and authorities

Abstract

Selles välitöödel põhinevas väitekirjas analüüsitakse Amdo piirkonnas elavate tiibeti kogukondade arusaamu ajaloost ning ettekujutusi minevikust. Amdo kui keeleliselt ning etniliselt kirev regioon moodustab osa Tiibeti kiltmaast ja kuulub tänapäeval valdavalt Hiina Rahvavavariigi Qinghai maakonna koosseisu. Uurimuses käsitletud välitööaines pärineb suhteliselt piiratud geograafiliselt alalt, aga kogutud materjali ajaloolised mõõtmed on ulatuslikud, hõlmates mongolite vallutusi 13. sajandil, moslemi sõjapealike valitsust 20. sajandi algul, tiibetlaste võitlust punaarmee vastu ning 20. sajandi keskel toimunud kultuurirevolutsiooni. Keskendudes kohalikule pärimusele, vaadeldakse töös selliste ajaloosündmuste jutustamist, mis jäävad Hiina riikliku ajaloo äärealadele, kuid aitavad avardada teadmisi tiibeti kogukondade sotsiaalsest tegelikkusest. Uurimus heidab valgust üleloomulikkuse olulisele kohale tiibetlaste kultuurilistes strateegiates, milles tõmmatakse etnilisi piire, avaldatakse suhtumist võõrasse, ning väljendatakse isiklikke ja kollektiivseid traumaatilisi kogemusi. Analüüsides mineviku mäletamist ja kultuurilist ümbertöötamist Amdo piirkonna tiibeti kogukondade seas, süvendab väitekiri teadmisi mälupraktikatest ja ajaloo loomisest Hiina Rahvavabariigis.

This fieldwork-based dissertation analyses the representation of the past and the related understanding of history from the standpoint of contemporary Tibetan communities living in Amdo. The latter is a linguistically and ethnically diverse region in the northeastern part of the Tibetan Plateau, which today largely coincides with the province of Qinghai in the People’s Republic of China (PRC). While the case-studies presented have a relatively limited geographic scope, they cover a considerable temporal stretch: from the Mongol occupation in the thirteenth century to the regime of a Muslim warlord in the early twentieth century, from the Tibetan bandits resisting the Red Army to the Cultural Revolution in the mid-twentieth century. The thesis takes a locality-centered approach to give prominence to the narration of those events that are confined into the periphery of Chinese national history, while contributing to pluralize our understanding of the diverse social realities of the contemporary Tibetan communities in the PRC. In a broader perspective, this work unveils the central role of the supernatural in Tibetan cultural strategies that articulate Otherness and ethnic borders as well as individual and collective traumatic memories. By focusing on the ways the past is remembered and culturally re-elaborated in the context of Tibetan communities in Amdo, the thesis broadens our knowledge of history-making and memory-making practices in the PRC at large.