I ja II kursuse tudengite meediapädevus eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine" kontekstis

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli teada saada, mida mäletavad üks kuni kaks aastat tagasi eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine“ läbinud tudengid sellest kursusest gümnaasiumi riiklikus õppekavas välja toodud „Meedia ja mõjutamise“ kursuse õpitulemuste kontekstis. Lähtudes gümnaasiumi riikliku õppekava lisas 1 välja toodud õpitulemustest, uurisin lõputöös, mida ja kuidas noored koolis ja eelkõige just „Meedia ja mõjutamise“ kursusel, meedia kohta teada said ning kas nende endi hinnangul oli koolis meedia käsitlemisest ja õppimisest kasu. Veel küsisin noortelt, mida nad peavad kursuse „Meedia ja mõjutamine“ eesmärgiks ning kuidas nad on või ei ole koolis meedia kohta saadud teadmisi ja oskusi kasutanud nii meediasisu tarbijate kui ka selle loojatena. Peale selle uurisin, milline on noorte hinnangul meedia roll ühiskonnas. Magistritöö eesmärgi täitmiseks ja selle uurimisküsimustele vastamiseks kogusin empiirilisi andmeid veebiküsitluse ning rühma- ja paarisintervjuude abil. Intervjuude analüüsimiseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi. Lõputöö autorina mõistan, et selle kogutud andmete hulk pole piisav laiemate üldisuste tegemiseks, mistõttu toon järgnevad kokkuvõtted välja eelkõige magistritöö valimisse kuulunud osalejate kontekstis. Sellest uurimistööst selgus, et respondendid puutusid meediaga koolis kõige rohkem kokku eesti keele tundides, rohkem esindatud vastused olid ka ühiskonnaõpetus ja majandus, millest mõlemas tegeldi meediaga seoses allikatega. Noorte muljed koolis meedia õppimisest olid peamiselt negatiivsed, meediaga kokkupuude oli koolis oli nende hinnangul üldine ja pinnapealne. Ka eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ iseloomustati kui pinnapealset ja mitte põnevat kursust. Selle kursuse tegevuste seas toodi kõige enam esile meediasisu ja reklaamide analüüsimist ning intervjuudes toodi välja ka töövihikust ja õpikust ülesannete lahendamist. „Meedia ja mõjutamise“ kursuse tajutava eesmärgina nägid noored kõige rohkem õpilaste analüüsivõime arendamist ja meedia vastu huvi kasvatamist. Kui intervjuudes osalenutest üle poole leidis, et sellest kursusest oli neile kasu või pigem kasu, siis veebiküsitlusest osavõtnutest tõdes vaid 8,5 protsenti, et on saanud õpitut kuskil kasutada ning ülejäänutest üle poole ei osanud anda selle osas hinnangut ja ülejäänud leidsid, et pole saanud kursusel õpitut kasutada. Need, kes leidsid vastupidist, tõid peamiselt välja, et vaatasid pärast „Meedia ja mõjutamise“ kursust meediasisu teistmoodi kui varasemalt. Enamik intervjuudest osa võtnud noortest tajusid end meediasisu loojatena, kuid ei näinud enda sõnul seost koolis saadud meediateadmiste ja oma sisuloome vahel. Noored ei osanud sageli öelda, kust nende meediateadmised pärinevad – on need nn üldlevinud teadmised, õpitud koolist, saadud vanematelt või hoopis mujalt. Kursuse „Meedia ja mõjutamine“ õpitulemuste ja tekstitunnuste analüüsimise kõrvutamisel võib öelda, et aasta kuni kaks aastat pärast eesti keele kursust „Meedia ja mõjutamine“ ei osanud või ei teadnud rohkem kui pooled respondentidest mõne loo žanri ning noored ei tundnud ära peidetud ega sulanduvat reklaami, ega analüüsinud seda kui reklaami. Noored analüüsisid verbaalset teksti visuaalses kontekstis. Faktide ja arvamuste piir ei olnud noorte jaoks üheselt mõistetav, faktide mõistet nähti laiemana kui traditsioonilises tähenduses. Artikli hüperlinkidega allikate analüüsimisel jäi noortele esmalt silma allikate paljusus, mitte nende kvaliteet ning noori tuli suunata hüperlinkide sisuga tutvuma. Lisaks esines intervjuudes olukordi, kus noored enda sõnul ei teadnud näiteks mõne termini tähendust, kuid pakkusid sellest hoolimata sobiva selgituse. Ideaalis pidasid noored meedia rolliks ühiskonnas peamiselt infoallikaks olemist ning reaalsuses mõjutamist. Rääkides meedia rollist ühiskonnas, tõi osa noori välja kriitilise meediatarbija olulisuse.