Identity construction of Russian-speaking Ukrainians after 2013–2014

Abstract

Selles väitekirjas vaatlen olukorda Ukrainas pärast 2013. – 2014. aasta ärevaid sündmusi, mis viisid konfliktini Venemaaga. Uuringu peamine küsimus on: kas neil sündmustel oli mingit mõju sellele, kuidas venekeelsed ukrainlased end kodakondsuse ja etniliste rühmade esindajatena näevad? Kas muutus nende arusaam sellest, mida tähendab olla ukrainlane või venelane ja kui jah, siis kas saame teha järeldusi selle kohta, kuidas konflikt mõjutab identiteediküsimusi keerulise kontekstiga riikides? Olen kogunud Krimmis elavatelt inimestelt materjale nende annekteerimiskogemuste kohta, samuti Ida-Ukrainast pärit sisepõgenikelt ja kohalikelt Kiievi elanikelt nende ettekujutuse kohta aastate 2013–2014 sündmustest. Süvenesin inimeste jutustatud lugudesse, mis aitavad neil mõtestada drastilisi muutusi oma elus ja seda, kuidas need lood annavad edasi nende nägemust endast, teistest ja riigist. Üldisemalt püüdsin selle uurimusega käsitleda Ukraina identiteedi uurimise puudumist nii, et see ei ole abstraktne ega pane rahvusrühmi „kastidesse“, vaid asub pigem konkreetses ajas, sotsiaalsetes suhetes, institutsioonilistes tavades ja kollektiivses mälus, mis mõjutavad seda, kuidas rahvusliku identiteedi küsimus üldse tõstatub. Samuti pidasin ma uuringu peamise küsimusega tegelemisel silmas, et rahvuse ja etnilise kuuluvuse küsimused muutuvad kasvava liikuvuse ja piiriüleste infovoogude suurenemise taustal üha hägusamaks.This thesis looks into the situation in Ukraine after the turbulent events of 2013-2014 that resulted in a conflict with Russia. The main question driving the study is: did these events have any impact on how Russian-speaking Ukrainians see themselves as national citizens and members of ethnic group(s)? Did their perception of what it means to be ‘Ukrainian’ or ‘Russian’ change, and, if so – can we draw any conclusions on how conflict affects issues of identity in states with complicated contexts? I have collected accounts from people living in Crimea about their experiences of the annexation, as well as from internally displaced persons from the East of Ukraine, and local Kyiv residents, about their perception of the events of 2013-2014. I zoomed in on the stories people tell that help them make sense of the drastic changes in their life, and how these stories inform their view of themselves, of others, and the state. More generally, with this study, I aimed to address the lack of research into Ukrainian identity that is not abstract and doesn’t put ethnic groups into ‘boxes’ but is rather situated in a particular time, social relations, institutional practices, and collective memory that influence how the question of ‘national identity’ is even raised. I also approached the main topic of the study having in mind that questions of nationality and ethnicity become more and more blurred in the context of rising mobility and increasing flows of information across borders.