Eesti noorte digipädevus ja veebiriskide kogemine ySkills’i kooliküsitluse 2021. aasta andmete põhjal

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised seosed esinevad noorte digipädevuse ning veebiriskide, veebikahju kogemise, erinevate sotsiaaldemograafilist tausta kirjeldavate tunnuste ja vaimse heaolu vahel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin projekti ySKILLS andmeid 12-17aastaste Eesti noorte kohta. Magistritöö tulemustest selgus, et digipädevust enim mõjutavaks teguriks on interneti kasutussagedus. Mida rohkem noored internetis aega veedavad, seda kõrgemal tasemel on üldiselt ka nende digioskused. Lisaks interneti kasutussagedusele on digipädevus seotud ka vanuse ja sooga. Soo lõikes nähtus, et poiste enesehinnanguline digipädevus on tüdrukute omast kõrgem, ja vanuse lõikes ilmnes, et vanuse kasvades suureneb ka enesehinnanguline digipädevus. Lisaks selgus analüüsis, et veebiriskidega kokkupuutumine on samuti kõige rohkem mõjutatud just keskmisest internetikasutusest. Mida suurem on noorte keskmine päevane internetis veedetud aeg, seda rohkem puutuvad nad kokku ka erinevate veebiriskidega. Lisaks on riskidega kokkupuutumine seotud ka digipädevuse, vanuse ja sooga. Siinkohal võib seos vanuse ja sooga olla ka kaudne ja tuleneda näiteks vanemate noorte suuremast internetikasutusest ja tüdrukute madalamast enesehinnangust oma oskustele, mis on seotud suurema riskidega kokkupuutumisega. Seda võib järeldada ka regressioonanalüüsi tulemustest, kuna lisades mudelisse keskmise internetikasutuse, ei olnud sugu ja vanus enam statistiliselt olulised veebiriskidega kokkupuutumist mõjutavad tegurid. Noorte häiritust veebikahjudega kokkupuutumisel mõjutab oluliselt sugu ja vanus. Üldiselt tunnevad tüdrukud end rohkem erinevate riskidega kokkupuutumisest häirituna kui poisid ning vanuse lõikes on üldiselt nooremad rohkem häiritud. Tuginedes käesoleva magistritöö tulemustele ja sellele, et nii digipädevus kui ka veebiriskide kogemine on oluliselt seotud internetis veedetava aja pikkusega, võiks edaspidistes uurimistöödes tähelepanu pöörata just internetis veedetava aja ja veebikäitumise seostele.