Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Vanemaealiste intiimsuse ja seksuaalsuse käsitlus ööpäevaringsel üldhoolsusteenusel(Tartu Ülikool, 2024) Väljaots, Piret; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kompetentsipõhise hindamismetoodika parendamise võimalused B-kategooria riiklike sõidueksamite näitel(Tartu Ülikool, 2024) Smirnov, Ave; Palu, Tiina, juhendaja; Kasemäe, Risto, juhendajaItem Eesti noorte digioskuste ajalise muutuse analüüs ySKILLS-i küsitluse kolme uuringulaine andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2024) Pavlov, Doris; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on aja jooksul muutunud Eesti noorte digioskused, millised tegurid on ajalist muutust kujundanud ning kas ja millised seosemustrid esinevad digipädevuse ja erinevat tüüpi veebitegevuste vahel. Eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks analüüsisin rahvusvahelise uuringuprojekti ySKILLS kolme uuringulaine andmeid Eesti 12-17-aastaste noorte digikäitumise kohta. Magistritöö analüüsi tulemustest selgus, et Eesti noorte digipädevus on vaadeldava kolme aasta jooksul stabiilselt kasvanud ning digipädevust mõjutavad nii sugu, vanus, vanemlik vahendamine, sotsiaalmajanduslik seisund kui enesetõhusus. Soo lõikes nähtus, et poiste enesehinnanguline digipädevus on tüdrukute omast kõrgem, v. a suhtlemisoskuste ja digiteadmiste puhul. Hea majandusliku olukorraga noortel on digipädevus aja jooksul kasvanud kõigis dimensioonides. Nende Eesti noorte, kelle vanemad toetavad enda laste internetikasutust madalal või keskmisel määral, digioskused ja digiteadmised on aja jooksul kasvanud. Piirava vanemliku vahendamise puhul hindavad noored, et nende oskuste tasemed on aja jooksul langenud. Erinevalt eelnevalt sellel teemal kirjutatud magistritöö tulemustest ilmnes digipädevuse ajalist muutust analüüsides, et nooremate vanuserühmade (12-13 ja 14-15-aastased) noorte digipädevus ajas kasvas, ent vanema vanuserühma noorte enesehinnanguline digipädevus langes. Mida kõrgemalt hindavad noored enda enesetõhusust, seda kõrgemalt hinnatakse ka erinevate digioskuste ja enda digiteadmiste taset. Analüüsi tulemusena selgus ka, et digipädevus on rohkem seotud enesetõhususe ja piirava vanemliku vahendamisega. Vanemliku vahendamise puhul hakkab küll seose tugevus digioskuste puhul varieeruma ehk siis kõige tugevamalt mõjutab piirav vanemlik vahendamine noorte digipädevust tervikuna, tehniliste ning info otsimise ja töötlemise oskuste taset, vähem aga suhtlemis- ja sisuloomeoskuseid. Üldisel digipädevusel on veebitegevustest seos õppimisega seotud veebitegevustel. Samuti on õppimisega seotud veebitegevustel seos info otsimise ja töötlemise oskustega. Meelelahutuslikul eesmärgil tehtud veebitegevustel on seos tehniliste oskustega ja sisuloometegevustel sisuloomeoskustega. Digiteadmistel on positiivne seos meelelahutuse eesmärgil tehtavate veebitegevustega ja negatiivne seos sotsiaalsete suhetega seonduvate veebitegevustega. Vanuse kasvades langevad noorte enesehinnangulised info otsimise ja töötlemise ning sisuloomeoskused. Info otsimine õppimise eesmärgil võib olla ehk mõjutatud asjaolust, et noortel on suurem ligipääs erinevale infole, nad suudavad seda infot enda jaoks kiiremini ja tõhusamalt töödelda, mis omakorda tõstab nende digipädevuse taset.Item Laste ja noorte vaimse tervise ja heaolu edendus ning vaimset tervist ohustavate riskide ennetamine Eestis: ekspertide vaade(Tartu Ülikool, 2024) Palla, Kadi; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kasutajate kogemused avaliku sektori juturobotitega Politsei- ja Piirivalveameti Bürokrati näitel(Tartu Ülikool, 2024) Oja, Carmen; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Alaealiste õigusrikkumiste ennetamise praktikad kohalikul tasandil: kohalike omavalitsuste esindajate ja piirkonnapolitseinike tõlgendused(Tartu Ülikool, 2024) Lauringson, Delis; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Digitaalsete mängustamisvõtete rakendamine organisatsioonisisestes protsessides – Eesti organisatsioonide kogemused ja praktikad(Tartu Ülikool, 2024) Kört, Kristiine; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Üikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Vahend (esindus)demokraatia tugevdamiseks? – avalik-arutlevate institutsioonide potentsiaalist Arvamusfestivali näitel(Tartu Ülikool, 2024) Kutti, Annika; Kasearu, Kairi, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Tehisintellektil põhineva vestlusrobot ChatGPT kasutamise kogemused Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaste näitel(Tartu Ülikool, 2024) Kotsar, Elika; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Ümberõpe IKT-sse – naiste motivatsioon, eesmärgid ja kogemused(Tartu Ülikool, 2024) Keskpalu, Helena; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Naiste töötamine IKT ametites Eestis: hariduse, elukoha ja laste arvu mõju ning jagunemine IKT-sektoris(Tartu Ülikool, 2023) Vellau, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Kovaljov, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikud mõjud ühiskonnas tõrjutute seas(Tartu Ülikool, 2023) Siimsen, Ingeliis; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutArtiklis uurisime COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskonnas tõrjutute seas Euroopa riikides ning millised tegurid seda mõjutasid. Selle analüüsimiseks, kasutasime nii abiorganisatsioonide klientide seas läbiviidud küsitluse kui ka abiorganisatsioonide töötajatega läbiviidud intervjuude ja töötubade andmeid. Tulemustest selgus, et enam kui kolmandik abiorganisatsioonide klientidest tundis, et COVID- 19 pandeemia sotsiaalmajanduslik mõju on olnud nende jaoks negatiivne. Neljast seatud hüpoteesist leidis kinnitust vaid üks – mida kõrgem on respondendi psühholoogiline kerksus, seda vähem koges ta negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Pandeemia sotsiaalmajanduslikud mõjud olid negatiivsemad nende seas, kes elasid oma kodus, olid nooremad või kes olid immigrandi või asüülitaotleja staatuses. Sotsiaalmajanduslikud mõjud olid väiksemad näiteks vanemas eas vastanute ning nende seas, kelle peamiseks sissetulekuallikaks olid sotsiaaltoetused. Artikli tulemused on olulised, sest aitavad paremini mõista, millised on olnud ühiskondlikult tõrjutute kogemused COVID-19 pandeemiaga ning kes on sotsiaalmajanduslikult enim pihta saanud. Tagamaks tõrjutute parem toimetulek ja vältimaks veelgi tõsisemate sotsiaalmajanduslike probleemide välja kujunemist, soovitame hädaolukordades leevendada kriteeriume, millele abivajajad teenustele ja toetustele ligipääsemiseks vastama peavad. Edasised uuringud võiksid kaasata suuremaid ning sihtpopulatsiooni suhtes esinduslikumaid valimeid ning võimaldada riikidevahelist võrdlust. Samuti võiks võrdlevalt uurida ka teisi ühiskondlikult tõrjutud rühmasid.Item Eesti venekeelsete meediakanalite suhtlemine venekeelsete elanikega ja neile sõna andmine COVID-19 vaktsineerimise teemal 2021-2022(Tartu Ülikool, 2023) Razguljajeva, Tatjana; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Riigipoolse digijälgimise aktsepteeritavus ja seosed internetikäitumisega(Tartu Ülikool, 2023) Randma, Kati; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Asutuspõhisel asendushooldusteenusel olevate laste heaolu analüüs SA Elva laste- ja perekeskuse näitel(Tartu Ülikool, 2023) Kallema, Kristina; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Tõenäosuslikul valimil põhineva veebiuuringu sobivus subjektiivse heaolu uurimiseks CRONOS Eesti andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2023) Eibak, Kersti; Soidla, Indrek, juhendaja; Nahkur, Oliver, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti etendusasutuste toimimise analüüs COVID-19 kriisi kontekstis(Tartu Ülikool, 2023) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Kelmused Eesti meediapildis: perioodidel 2010-2013 ning 2019-2022 Delfis ilmunud artiklite analüüs(Tartu Ülikool, 2023) Annast, Laura; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Sotsiaalse protsessi mõtestamine läbi indeksite(Tartu Ülikool, 2022) Pink, Janika; Strenze, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli peaasjalikult välja selgitada, kuivõrd psühholoogias kasutatav g-faktor on olemuselt ülekantav ühiskonnatasandile. Ehk töö mõtestas sotsiaalse progressi üldfaktorit, mida sarnaselt g-faktorit mõõtvate IQ testidega, mõõdavad erinevad riigitaseme indeksid. Selle jaoks koguti kokku 48 erinevat ülemaailmset riigitaseme indeksid, mis pidid, ühel või teisel moel, mõõtma riikide üldist sotsiaalset arengut. Kokku kogutud indeksid jaotati asjakohastesse teemavaldkondadesse ning väärtustega teostati korrelatsioon- ja peakomponentanalüüs. Korrelatsioonanalüüsist selgus, et suurem enamik arvutatud seostest olid positiivsed, mistõttu on alust väita, et indeksid mõõdavad lisaks enda spetsiifilisele eesmärgile ka üldiselt sotsiaalse progressi üldfaktorit. Peakomponentanalüüs korrelatsioonimaatriksist selgitas välja, millised indeksid üldfaktorit kõige rohkem kirjeldavad ning millised teevad seda vähem. Selgus, et kõige paremini analüüsi valitud indeksitest kirjeldasid sotsiaalset progressi Legatum Prosperity Index, Youth Progress Index ja Positive Peace Index. Kõige nõrgemalt ja unikaalsemalt panustavad faktori uurimisse Global Terrorism Index ja Global Fire Power Index ja Global Militarisation Index. Teemavaldkondade lõikes eristuski vaid sõja valdkond, mille indeksid mõõdab ühiskonna arengut väga nõrgalt. Magistritöö pakkus olemuselt uuendusliku nurga esmalt sotsiaalsete indikaatorite liikumisse, täiendades seda valdkonda, luues paralleele psühholoogiliste testide ja riikide arengut mõõtvate indeksite vahel. Järgmiste sammudena oleks autori silmis asjakohane uurida unikaalselt eristunud indekseid ning üritada välja selgitada, millist nähtust need indeksid täpsemalt peegeldavad. Lisaks oleks huvitav teostada riikidele keskenduv analüüs, mis võimaldaks teha järeldusi konkreetsete riikide arengutaseme kohta erinevate indeksite osas.Item Programmi hindamise võimalused: KLAPP(Tartu Ülikool, 2022) Tagamets, Eda; Kasearu, Kairi, juhendaja; Lamesoo, Katri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutÕpilaste heaolu on haridussüsteemides järjest suurema tähelepanu all ning otsitakse võimalusi selle suurendamiseks. Ideaalmaailmas tuvastataks esmalt probleem, nt „teises ja kolmandas kooliastmes on õpilaste vahel palju konflikte ja vähe koostööd ning see vähendab vaimset heaolu ja halvendab õpitulemusi“. Järgmiseks püütaks leida selle probleemi põhjusi, sh juurpõhjusi, nt „koolid ei paku õpilastele piisavalt nende arenguvajadusi arvestavaid võimalusi oma autonoomia, seotuse ja kompetentsuse tunde kogemiseks“. Järgmiseks kavandataks sekkumisi selle probleemi leevendamiseks, nt „koolitus õpetajatele õppija toimevõimet toetava õpikeskkonna kujundamiseks“ või „kolmepäevane metsamatk õpilastele, et nad saaksid tegutseda väljaspool kooli rollimustreid“ või ka hoopis midagi muud. Siis toimuksid katseprojektid ja nende hindamise põhjal otsustataks sekkumist rakendada, muuta või sellest loobuda. Reaalmaailmas võivad aga sekkumised välja kasvada õhinapõhistest algatustest ilma tugeva teoreetilise ja metoodilise aluseta. Üks võimalus oleks selliseid algatusi ignoreerida, teine oleks pakkuda motiveeritud eestvedajatele suuniseid, kuidas muuta oma tegevus süsteemsemaks ning näidata, et sellel on sihtrühmale soovitud mõju. Käesolevas töös on otsitud vastust küsimusele, missugused on seiklusprogrammi KLAPP mõju hindamise võimalused. Esmalt on antud ülevaade teemakohasest kirjandusest, sh käitumisele suunatud sekkumiste senisest hindamisest Eestis. Esile on toodud võimalikud probleemkohad ja piirangud, millega programmi hindamisel arvestada tuleks. On kaalutud erinevate sekundaarandmete kasutusvõimalusi ning leitud, et praegu olemas olevad andmestikud senisel kujul ei paku selleks piisavalt võimalusi. Enim potentsiaali oleks riikliku üldhariduskooli rahuloluküsitluse andmestikul, kui küsimustik sisaldaks ka küsimust vastaja klassi kohta ning seda viidaks läbi kas igal aastal või vähemalt lisataks 6. klassi küsitlus. Varasema uuringu leidude põhjal on konstrueeritud KLAPPi programmiteooria ning sõnastatud tulemusnäitajad, mille põhjal selle mõju hinnata. Hindamiseks on koostatud eksperimentaalse hindamise plaan: sobitatud paaride meetodil loodud ootelehe-kontrollrühmaga eksperiment eel- ja järelmõõtmisega. Kontrollrühmaga eksperiment võiks anda programmi loojatele ja rakendajatele enim kindlust, kas sellel on sihtrühmale soovitud mõju. Hindamine on teooriapõhine, st arvestab mõju tekkimise põhjuslikku mehhanismi, kuna see võib anda nii sekkumise rakendajatele kui teistele sekkumiste kavandajatele rohkem ja rikkamat teavet, tegemata eksperimenti ennast märkimisväärselt keerukamaks või kulukamaks. KLAPPi mõju hindamine praktikas seisab alles ees; loodetavasti leiavad programmi autorid selleks ressursse. Käesolev töö pakub suuniseid, mida hindamist kavandades aluseks võtta ning millest võib kasu olla ka uute käitumuslike sekkumiste algatajatele.