Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/72620

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 64

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tulemuslikkuse hindamise rakendamine organiseeritud ja raske peitkuritegevuse tõkestamisel
(Tartu Ülikool, 2026) Virve, Mirja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mõjutustegevuse tahtlikkuse kvantitatiivne mõõtmine tekstis
(Tartu Ülikool, 2026) Toompark, Helina; Torpan, Sten, juhendaja; Kangur, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Stand-up koosoleku juhtimisrutiini seosed probleemide käsitlemise praktikatega organisatsioonides: praktikute kogemuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Raudik, Helis; Saarsen, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naiste ajateenistusest väljalangemise riskitegurid ning teenistusmotiivide ja rahulolu seos tegevteenistuses jätkamise kavatsusega
(Tartu Ülikool, 2026) Luka, Ly; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Riigikaitse on ajalooliselt olnud meestekeskne institutsioon, kuid julgeolekuolukorra muutumine, tööjõuvajadus ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine on toonud kaasa naiste suurema kaasamise teenistusse. Eestis on naiste osalus ajateenistuses vabatahtlik ning kuigi ajateenistusse astub üha enam naisi ja neil on esimese 90 päeva jooksul võimalik teenistusest vabatahtlikult loobuda, katkestab teenistuse siiski ligikaudu iga kolmas naisajateenija. Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada naiste ajateenistusest vabatahtlikult väljalangemise tegurid ning hinnata ajateenistusse tulemise motiivide ja teenistuskogemuse seost tegevteenistuses jätkamise kavatsusega. Analüüsis kasutati Kaitseväe inimressursi kompleksuuringu andmeid aastatest 2020-2024, mis hõlmas naisajateenijaid, kes astusid teenistusse sel perioodil. Andmete analüüsimisel kasutati kirjeldavat statistikat, mitteparameetrilisi teste ning regressioonanalüüsi. Tulemustes selgus, et ajateenistusse tulemise motiivid ei erista vabatahtlikke loobujaid esimese 90 päeva jooksul, kuid olulisemat rolli võib mängida haridustase - keskharidusega naisajateenijatel oli väiksem tõenäosus teenistusest loobuda. Samas prognoosis ajateenistuse alguses mõõdetud kohusetunde ja karjääri mõõdik, mis hõlmas eelkõige kohusetunnet kaasajateenijate ees, aga ka kohusetunnet riigi ja rahva ees ning karjäärisuunitlust riigikaitse valdkonnas, tegevteenistuses jätkamise kavatsust järjepidevalt nii teenistuse alguses kui lõpus, sõltumata sotsiaaldemograafilisest taustast. Teenistuskogemuse teguritest seostus jätkamiskavatsusega järjepidevalt ainult Kaitseväe identiteet ehk organisatsiooniga samastumise ja kuuluvuse tunne. Lisaks ilmnes, et alguses väljendatud jätkamiskavatsus oli seotud ka teenistuse lõpus mõõdetud kavatsusega, mis viitab sellele, et osa ajateenijaid tuleb teenistusse juba väljakujunenud hoiakuga. Kokkuvõttes viitavad tulemused sellele, et katkestamise ennetamisel on olulisem pöörata tähelepanu teenistusaegsele kogemusele ja ajateenija taustale kui algsetele motiividele. Jätkamiskavatsust kujundab eelkõige organisatsiooniga samastumise tunne, mistõttu võiks teenistuskeskkond teadlikult toetada kuuluvustunde kujunemist naisajateenijate seas. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada, et tegemist on vabatahtliku osalusega andmestikuga, mistõttu ei ole tulemused üldistatavad kõikidele naisajateenijatele ning mõned seosed jäid väikeste valimimahtude tõttu ebakindlamaks. Edasistes uuringutes oleks väärtuslik selgitada kvalitatiivsete meetoditega, millised konkreetsed teenistusaegsed kogemused kujundavad Kaitseväega seotud organisatsioonilist identiteeti ning millised tegurid on seotud vabatahtliku loobumisega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhtumiuuring andmepõhise aruandluse rakendumisest Eesti organisatsioonides
(Tartu Ülikool, 2026) Lillemets, Desiree Danielle; Saarsen, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kohalike omavalitsuste töötajate kogemused tehisintellekti rakendamisel avalikus sektoris
(Tartu Ülikool, 2026) Korka, Greteliis-Getter; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tehisarurakenduste arendust toetava esmatasandi andmetöö korraldus ja nähtavus Eesti avalikus sektoris
(Tartu Ülikool, 2026) Klais, Siim; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Julgeolekustumine Eesti poliitdiskursuses: mittekodanike hääleõigus kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kontekstis
(Tartu Ülikool, 2026) Kivistik, Kristina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Munitsipaalgümnaasiumi säilitamine noorte haridusvalikute pingeväljas: halduslike ootuste ja noorte otsustusmehhanismide lahknevus Kagu-Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Frosch, Maris; Kangro, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti noorte digitaalse identiteedi kujundamine ja väljendamine sotsiaalmeedias: privaatsuspraktikad ja sotsiaalne kontekst
(Tartu Ülikool, 2026) Serela, Ebber; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Juurik, Marten, juhendaja; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesti noorte digitaalse identiteedi kujundamine ja väljendamine sotsiaalmeedias: privaatsuspraktikad ja sotsiaalne kontekst Käesoleva töö eesmärk on selgitada Eesti 16–19‑aastaste noorte digitaalse identiteedi kujundamist ja väljendamist sotsiaalmeedias ning kirjeldada privaatsusvalikute, riskitaju ja sotsiaalse konteksti rolli selles protsessis. Uuring tugineb kümnele poolstruktureeritud intervjuule 16-19-aastaste Eesti noortega, millest kuus moodustasid analüüsi põhiandmestiku ja nelja kasutati temaatilise küllastuse hindamiseks. Uuringu tulemused näitavad, et noored tegutsevad sotsiaalmeedias läbimõeldult ja teadlikult. Privaatsus ei tähenda nende jaoks veebis nähtamatuks muutumist, vaid nähtavuse ja auditooriumi teadlikku reguleerimist. Riskide teadvustamine ei vii noori sotsiaalmeedia vältimiseni, vaid suunab neid tegema läbimõeldumaid ja tasakaalukamaid otsuseid eneseesitluse osas. Tulemustest kajastub ka sotsiaalse konteksti olulisus. Eakaaslaste mõju on digitaalse identiteedi kujunemisel kõige suurem. Samas mängivad rolli ka pereliikmete teadlikkus digimaailmast, nende antud juhised ja reeglid ning koolikeskkonnas kujunenud hoiakud. Kokkuvõttes näitavad tulemused, et noorte sotsiaalmeedia kasutus ei põhine ainult tehnilistel lahendustel, vaid on paindlik ja olukorrast sõltuv ning kujuneb nende valikute, suhete ja kasutatavate platvormide koosmõjus. Uurimus aitab mõista Eesti noorte käitumist digitaalmaailmas nende endi vaatenurgast ning pakub sisendit edasisteks aruteludeks digipädevuse ja privaatsuse teemadel Eesti haridus- ja noortega seotud praktikate kontekstis. Võtmesõnad: digitaalne identiteet, sotsiaalmeedia, privaatsuspraktikad, riskitaju, sotsiaalne kontekst, Eesti noored
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õhusaaste riskide võimendumine meedia ja institutsioonide mõjul
(Tartu Ülikool, 2025) Punamäe, Ode Maria; Orru, Hans, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kolme põlvkonna arusaamad privaatsusest andmestunud ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2025) Meus, Kaidi; Kalmus, Veronika, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma lõputöös käsitlesin meediastumist, andmestumist, platvormistumist ning platvormide kasutamisega seotud privaatsuse teemasid. Tuginedes projekti PlatFAMs (vt Opermann jt, 2025) intervjuude andmetele, uurisin, milline on intervjueeritud pereliikmete arusaam privaatsusest andmestunud ühiskonnas. Alaküsimustena uurisin, millised on pereliikmete (n=33) arusaamad omavahelise suhtluse, institutsionaalsest ning kommertslikust privaatsusest. Samuti huvitas mind see, kas lapsevanemad tunnetavad seoses platvormidel käitumisega ohtu laste privaatsusele. Tulemustest selgus suhtumine, et ohtu oma tegevustega lapsevanemad või vanavanemad lastele ei tekita. Küll aga on tekitanud jälgimisplatvormide kasutamine ebamugavaid olukordi ning tundunud äppide kasutamisel piiravana. Internetis turvalisest tegutsemisest olid intervjueeritud perekonna liikmed teadlikud ja pereliikmete vahel toimub koostöö, kui on oht privaatsusriivele. Noorimate seas leidub kõige vähem isikliku info jagamist sotsiaalmeedias, vanemate ja vanavanemate seas rohkem. Hariduse, panganduse ning tervisega seonduvate platvormide osas väga palju intervjuudest ei selgunud. Haridusäppe kasutatakse enim ning seda selleks, et lapsevanemad saaksid olla kursis koolis toimuvaga. Panganduse äppide kasutamisega ilmnes vanema põlvkonna seas kartus maksete tegemise ja rahast ilmajäämise osas. Terviseäppe kasutavad pigem keskmise põlvkonna pereliikmed ning jälgivad sealseid trende ja võrdlevad teiste liikumisharjumustega. Algoritmide olemasolust ollakse teadlikud ning pidevaid soovitusi ja reklaame tuleb kõigi kolme generatsiooni sotsiaalmeediaplatvormidel ette. Andmete kogumisest ollakse teadlikud, kuid kes ja mil viisil neid täpsemalt töötlevad, on vähem selge. Suhtumine andmekorjesse on neutraalne, aktsepteeritakse seda, et andmeid kogutakse ning see on paratamatu platvormidest osa saamiseks. Teisipidi kardetakse, et andmete jagamisega võib olla oht turvalisusele ja ei tea iial, mida kõigi andmetega teha võidakse. Käesolev magistritöö andis kvalitatiivse ülevaate: valim oli sihipärane, kuid tulemusi ei saa üldistada populatsioonile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kvantifitseeritud mina: terviseandmete jälgimine ja transhumanistlik paradigma
(Tartu Ülikool, 2025) Ulst, Anna; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tervisetehnoloogia on populaarne ja inimeste igapäevaellu põimund seade, mille abil inimesed koguvad, jälgivad ja tõlgendavad oma terviseandmeid. Selle magistritöö eesmärk oli koguda empiirilisi andmeid selle kohta, kuidas kasutajad ise tõlgendavad seost enda ja tervisetehnoloogia vahel, kuidas see mõjutab nende enesetunnetust, igapäevaseid otsuseid ja tervisekäitumist. Selleks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud 15 inimesega, kes kasutavad tervisetehnoloogiaid ning teadlikult jälgivad selle andmeid. Uurimus näitas, et kuigi tervisetehnoloogia aitab paljudel kasutajatel suurendada teadlikkust oma kehast, käitumismustritest ja trendidest, siis võib see kaasa tuua ka sõltuvust, kus loomulik enesetunnetus jäetakse tagaplaanile ning juhuslik transhumanism (ingl accidental transhumanism) kerkib esile, kus heaolu ja otsused on juhitud tehnoloogia poolt (Akdevelioglu jt, 2022). Tulemustes kerkisid esile tervisetehnoloogia andmetest vähem sõltuvuses olevad kasutajad, kes pigem jälgivad neid huvi pärast, enda käitumise või sportliku arengu optimeerimiseks andmeid tõlgendavad kasutajad, tervisetehnoloogia funktsionaalsust tervisemurede jälgimiseks kasutavad inimesed ning ka kasutajad, kes on mängustuse mehhanismide surve alla sattunud ning on aastaid järjepidevalt igapäevaselt aktiivsuseesmärke täitnud, vahel ka oma ajutise heaolu arvelt. Peamine eesmärk terviseandmete jälgimisel oli suurendada aktiivset liikumist ning populaarseimad jälgitavad mõõdikud olid sammud, aktiivsed kalorid, pulss ja uneandmed. Andmeanalüüsi põhjal joonistusid välja kolm peamist mustrit, mis seletas suhet andmete ja enesetunnetuse vahel: - Jälgija, mitte järgija või kehakuulaja, kes kogub andmeid infoks, kuid heaolu ja otsused põhinevad inimese enesetunnetusel, mitte tervisetehnoloogia andmetel - Neoliberalistlik vastutaja ja - tõlgendaja, kes kasutab andmeid oma harjumuste, käitumise või füüsise optimeerimiseks ning tema otsused võivad olla suunatud tervisetehnoloogia ja selle andmete poolt. Siiski proovib ta asju konteksti panna ning lõplik otsus tervisekäitumise ja heaolu suhtes tuleb kasutaja enda enesetunnetuselt. - Mängustuse fanaatik, kelle heaolu ja igapäevane tervisekäitumine on tugevalt põimunud tervisetehnoloogiaga ning neil on emotsionaalne side andmetega. Kui side tervisetehnoloogiaga ning järjepidevus (ingl streak) peaks katkema, siis tekitaks see neile stressi. Uurimus toob esile, et kuigi tervisetehnoloogia ja selle andmed võimaldavad inimestel elada teadlikumat ja aktiivsemat elu, võib see teatud juhtudel asendada isikliku autonoomsuse hoopis tervisetehnoloogia suunistega. Selline sõltuvus andmetest asetub hästi transhumanistlikusse paradigmasse (Farman, 2022; Ajana, 2017), kus inimene sulandub sujuvalt tehnoloogiaga ühte (Spuskanyuk, 2024). Töö juhib tähelepanu vajadusele säilitada tasakaal tehnoloogia andmete ja inimliku kogemuse vahel. Kui me teadvustame tervisetehnoloogia andmete mõju, siis on meil suurem kontroll iseenda üle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rahvuse konstrueerimine Ukraina presidendi sõjaaegsetes sõnavõttudes 2022-2025
(Tartu Ülikool, 2025) Uibos, Andre; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puudega inimeste kaasamine digiühiskonna arendamisse Eesti avalikus sektoris
(Tartu Ülikool, 2025) Tõkke, Mihkel; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meesajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2025) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sündimuse ja perepoliitika teemade kajastamine Eesti suurimates meediaväljaannetes aastatel 2020-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Tugi, Berit; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Järeldava analüüsi eeldustele vastavus ja statistiliste järelduste adekvaatsus valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringutes aastatel 2013–2024
(Tartu Ülikool, 2025) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringuid, milles on kasutatud järeldavat analüüsi, metoodilist kvaliteeti, keskendudes sellele, kuivõrd on nendes täidetud järeldava statistika kasutamiseks vajalikud eeldused ning kas statistilised järeldused on esitatud selgelt ja sisukalt, võimaldades teha usaldusväärseid ja põhjendatud üldistusi. Ministeeriumite tellitud rakendusuuringutel on oluline roll avaliku poliitika ja ühiskondlike otsuste kujundamisel, mistõttu on uurimistulemuste usaldusväärsus ja üldistatavus teaduspõhise poliitikakujundamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Järeldava analüüsi usaldusväärsus eeldab valimi esinduslikkust, tõenäosuslikku valikut, sihtpopulatsiooni kaetust ning statistiliste näitajate, nagu p-väärtuste ja usaldusvahemike, korrektset kasutamist ja tõlgendamist. Töö teoreetiline raamistik lähtuski neid aspekte puudutavast kontseptuaalsetest alustest. Magistritöö tugineb autori varasemale bakalaureusetööle, mis tõi esile metodoloogilisi puudusi HTM-i tellitud uuringute küsitlusraportites, käesolev töö laiendab seda käsitlust, hinnates süstemaatilisemalt järeldava analüüsi eeldusi ja statistiliste järelduste esitusviise. Kontentanalüüsi meetodil analüüsiti 30 valimipõhist rakendusuuringut. Uurimuse läbiviimiseks koostati struktureeritud kodeerimisjuhend, mis võimaldas hinnata uuringuraportite metoodilist läbipaistvust ja analüütilist kvaliteeti tervikuna, kaasates nii tekstiosa kui lisad, tabelid ja joonised. Tulemused näitavad, et osades uuringutes esinevad märkimisväärsed puudused valimi koostamise kirjelduse, valimiraami, osalusmäärade ning valikumeetodite selguse osas. Samuti kasutatakse mitmel juhul mittetõenäosuslikke valimeid ilma piisava kriitilise refleksioonita, mis seab kahtluse alla järelduste üldistatavuse. Statistiliste tulemuste esituses esines probleeme nii konteksti puudumise kui ka ebapiisavate näitajatega, näiteks usaldusvahemike esitamise puudumise ja p-väärtuste liigse rõhutamisega. Antud uurimistöö pakub esmakordselt süsteemse ülevaate järeldava statistika rakendamisest ja probleemidest valitud aastatel HTM-i poolt tellitud rakendusuuringutes, kus kasutati järeldavat analüüsi. Selle töö metoodiliselt rangelt struktureeritud hinnang teeb nähtavaks levinud puudujäägid ning loob aluse paranduste planeerimiseks. Selles mõttes sarnaneb töö väärtus rahvusvaheliste püüdlustega tõsta uuringute läbiviijate ja tulemuste tarbijate teadlikkust statistiliste järelduste õigest tõlgendamisest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põlvkondlikud mõtteviisid ja kogemused seoses internetiplatvormidel toimetulekuga
(Tartu Ülikool, 2025) Priks, Maris; Kalmus, Veronika, juhendaja; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamise struktuursed ja organisatsioonikultuurilised tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on Kaitseväe kui organisatsiooni eripärast tulenevad struktuursed ja kultuurilised tegurid seotud tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamisega. Selle jaoks analüüsiti organisatsioonikultuurilisi koondtunnuseid, nende seoseid töö- ja eraeluga ning nende erinevusi struktuursete tegurite lõikes. Empiirilise analüüsi aluseks olid tegevväelaste vastused 2024. aasta uuringust “Inimvara säilitamine kaitsejõududes”. Andmeanalüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, klasteranalüüsi, dispersioonanalüüsi ning regressioonanalüüsi. Tulemustest selgus, et tegevväelased hindavad mõõdukalt või kõrgemalt organisatsioonilist sobivust ehk väärtuselist kooskõla Kaitseväega, tööalast sobivust, tööga rahulolu, organisatsioonilist pühendumust ja rahulolu vahetu ülemaga. Madalama hinnanguga on organisatsiooni poolne üldine toetus ning eriti toetus töö- ja eraelu ühitamisele. Kõrged näitajad ilmnesid ka läbipõlemise ja tööpingelisuse puhul, mis viitavad negatiivsetele töökoormust ja stressi peegeldavatele teguritele. Töö- ja eraelu tasakaalu hinnati mõõdukaks. Regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et töö- ja eraelu tasakaalul on kõige tugevam negatiivne seos läbipõlemise ja töö pingelisusega. Positiivne seos on tööga rahulolu, organisatsiooni toe ja töö sobivusega. Samuti on töö- ja eraelu tasakaalul seos abielustaatusega, laste olemasolu ning Kaitseväe üksusega. Viimast kinnitas ka klasteranalüüs, millest selgusid neli erinevad klastrit, mis kõik erinevad üksteisest organisatsioonikultuurilistele teguritele antud keskmiste hinnangute poolest. Taolised subkultuurid ilmnesid ka auastmete ja teenistusstaaži lõikes. Analüüsitavas andmestikus oli väga madal naiste osakaal, mistõttu nad analüüsist välja jäeti. Arvestades aga, et perekondlik rollikonflikt on sageli just naiste puhul teravam ning naiste huvi ajateenistuse vastu kasvab, oleks vajalik tulevikus antud teemat edasi käsitleda soospetsiifiliselt. Samuti on huvitav teema edasiarendus antud töös käsitletud tegurite vastastikune seos struktuurvõrrandite abil, näiteks kuidas mõjutab töö- ja eraelu tasakaal läbipõlemist või milline on seos organisatsioonilisel pühendumusel teiste teguritega.

Sirvi

Viimati lisatud