Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/72620

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 53

Kolme põlvkonna arusaamad privaatsusest andmestunud ühiskonnas
(Tartu Ülikool, 2025) Meus, Kaidi; Kalmus, Veronika, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma lõputöös käsitlesin meediastumist, andmestumist, platvormistumist ning platvormide kasutamisega seotud privaatsuse teemasid. Tuginedes projekti PlatFAMs (vt Opermann jt, 2025) intervjuude andmetele, uurisin, milline on intervjueeritud pereliikmete arusaam privaatsusest andmestunud ühiskonnas. Alaküsimustena uurisin, millised on pereliikmete (n=33) arusaamad omavahelise suhtluse, institutsionaalsest ning kommertslikust privaatsusest. Samuti huvitas mind see, kas lapsevanemad tunnetavad seoses platvormidel käitumisega ohtu laste privaatsusele. Tulemustest selgus suhtumine, et ohtu oma tegevustega lapsevanemad või vanavanemad lastele ei tekita. Küll aga on tekitanud jälgimisplatvormide kasutamine ebamugavaid olukordi ning tundunud äppide kasutamisel piiravana. Internetis turvalisest tegutsemisest olid intervjueeritud perekonna liikmed teadlikud ja pereliikmete vahel toimub koostöö, kui on oht privaatsusriivele. Noorimate seas leidub kõige vähem isikliku info jagamist sotsiaalmeedias, vanemate ja vanavanemate seas rohkem. Hariduse, panganduse ning tervisega seonduvate platvormide osas väga palju intervjuudest ei selgunud. Haridusäppe kasutatakse enim ning seda selleks, et lapsevanemad saaksid olla kursis koolis toimuvaga. Panganduse äppide kasutamisega ilmnes vanema põlvkonna seas kartus maksete tegemise ja rahast ilmajäämise osas. Terviseäppe kasutavad pigem keskmise põlvkonna pereliikmed ning jälgivad sealseid trende ja võrdlevad teiste liikumisharjumustega. Algoritmide olemasolust ollakse teadlikud ning pidevaid soovitusi ja reklaame tuleb kõigi kolme generatsiooni sotsiaalmeediaplatvormidel ette. Andmete kogumisest ollakse teadlikud, kuid kes ja mil viisil neid täpsemalt töötlevad, on vähem selge. Suhtumine andmekorjesse on neutraalne, aktsepteeritakse seda, et andmeid kogutakse ning see on paratamatu platvormidest osa saamiseks. Teisipidi kardetakse, et andmete jagamisega võib olla oht turvalisusele ja ei tea iial, mida kõigi andmetega teha võidakse. Käesolev magistritöö andis kvalitatiivse ülevaate: valim oli sihipärane, kuid tulemusi ei saa üldistada populatsioonile.
Kvantifitseeritud mina: terviseandmete jälgimine ja transhumanistlik paradigma
(Tartu Ülikool, 2025) Ulst, Anna; Kikerpill, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tervisetehnoloogia on populaarne ja inimeste igapäevaellu põimund seade, mille abil inimesed koguvad, jälgivad ja tõlgendavad oma terviseandmeid. Selle magistritöö eesmärk oli koguda empiirilisi andmeid selle kohta, kuidas kasutajad ise tõlgendavad seost enda ja tervisetehnoloogia vahel, kuidas see mõjutab nende enesetunnetust, igapäevaseid otsuseid ja tervisekäitumist. Selleks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud 15 inimesega, kes kasutavad tervisetehnoloogiaid ning teadlikult jälgivad selle andmeid. Uurimus näitas, et kuigi tervisetehnoloogia aitab paljudel kasutajatel suurendada teadlikkust oma kehast, käitumismustritest ja trendidest, siis võib see kaasa tuua ka sõltuvust, kus loomulik enesetunnetus jäetakse tagaplaanile ning juhuslik transhumanism (ingl accidental transhumanism) kerkib esile, kus heaolu ja otsused on juhitud tehnoloogia poolt (Akdevelioglu jt, 2022). Tulemustes kerkisid esile tervisetehnoloogia andmetest vähem sõltuvuses olevad kasutajad, kes pigem jälgivad neid huvi pärast, enda käitumise või sportliku arengu optimeerimiseks andmeid tõlgendavad kasutajad, tervisetehnoloogia funktsionaalsust tervisemurede jälgimiseks kasutavad inimesed ning ka kasutajad, kes on mängustuse mehhanismide surve alla sattunud ning on aastaid järjepidevalt igapäevaselt aktiivsuseesmärke täitnud, vahel ka oma ajutise heaolu arvelt. Peamine eesmärk terviseandmete jälgimisel oli suurendada aktiivset liikumist ning populaarseimad jälgitavad mõõdikud olid sammud, aktiivsed kalorid, pulss ja uneandmed. Andmeanalüüsi põhjal joonistusid välja kolm peamist mustrit, mis seletas suhet andmete ja enesetunnetuse vahel: - Jälgija, mitte järgija või kehakuulaja, kes kogub andmeid infoks, kuid heaolu ja otsused põhinevad inimese enesetunnetusel, mitte tervisetehnoloogia andmetel - Neoliberalistlik vastutaja ja - tõlgendaja, kes kasutab andmeid oma harjumuste, käitumise või füüsise optimeerimiseks ning tema otsused võivad olla suunatud tervisetehnoloogia ja selle andmete poolt. Siiski proovib ta asju konteksti panna ning lõplik otsus tervisekäitumise ja heaolu suhtes tuleb kasutaja enda enesetunnetuselt. - Mängustuse fanaatik, kelle heaolu ja igapäevane tervisekäitumine on tugevalt põimunud tervisetehnoloogiaga ning neil on emotsionaalne side andmetega. Kui side tervisetehnoloogiaga ning järjepidevus (ingl streak) peaks katkema, siis tekitaks see neile stressi. Uurimus toob esile, et kuigi tervisetehnoloogia ja selle andmed võimaldavad inimestel elada teadlikumat ja aktiivsemat elu, võib see teatud juhtudel asendada isikliku autonoomsuse hoopis tervisetehnoloogia suunistega. Selline sõltuvus andmetest asetub hästi transhumanistlikusse paradigmasse (Farman, 2022; Ajana, 2017), kus inimene sulandub sujuvalt tehnoloogiaga ühte (Spuskanyuk, 2024). Töö juhib tähelepanu vajadusele säilitada tasakaal tehnoloogia andmete ja inimliku kogemuse vahel. Kui me teadvustame tervisetehnoloogia andmete mõju, siis on meil suurem kontroll iseenda üle.
Rahvuse konstrueerimine Ukraina presidendi sõjaaegsetes sõnavõttudes 2022-2025
(Tartu Ülikool, 2025) Uibos, Andre; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Puudega inimeste kaasamine digiühiskonna arendamisse Eesti avalikus sektoris
(Tartu Ülikool, 2025) Tõkke, Mihkel; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Meesajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2025) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sündimuse ja perepoliitika teemade kajastamine Eesti suurimates meediaväljaannetes aastatel 2020-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Tugi, Berit; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Järeldava analüüsi eeldustele vastavus ja statistiliste järelduste adekvaatsus valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringutes aastatel 2013–2024
(Tartu Ülikool, 2025) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringuid, milles on kasutatud järeldavat analüüsi, metoodilist kvaliteeti, keskendudes sellele, kuivõrd on nendes täidetud järeldava statistika kasutamiseks vajalikud eeldused ning kas statistilised järeldused on esitatud selgelt ja sisukalt, võimaldades teha usaldusväärseid ja põhjendatud üldistusi. Ministeeriumite tellitud rakendusuuringutel on oluline roll avaliku poliitika ja ühiskondlike otsuste kujundamisel, mistõttu on uurimistulemuste usaldusväärsus ja üldistatavus teaduspõhise poliitikakujundamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Järeldava analüüsi usaldusväärsus eeldab valimi esinduslikkust, tõenäosuslikku valikut, sihtpopulatsiooni kaetust ning statistiliste näitajate, nagu p-väärtuste ja usaldusvahemike, korrektset kasutamist ja tõlgendamist. Töö teoreetiline raamistik lähtuski neid aspekte puudutavast kontseptuaalsetest alustest. Magistritöö tugineb autori varasemale bakalaureusetööle, mis tõi esile metodoloogilisi puudusi HTM-i tellitud uuringute küsitlusraportites, käesolev töö laiendab seda käsitlust, hinnates süstemaatilisemalt järeldava analüüsi eeldusi ja statistiliste järelduste esitusviise. Kontentanalüüsi meetodil analüüsiti 30 valimipõhist rakendusuuringut. Uurimuse läbiviimiseks koostati struktureeritud kodeerimisjuhend, mis võimaldas hinnata uuringuraportite metoodilist läbipaistvust ja analüütilist kvaliteeti tervikuna, kaasates nii tekstiosa kui lisad, tabelid ja joonised. Tulemused näitavad, et osades uuringutes esinevad märkimisväärsed puudused valimi koostamise kirjelduse, valimiraami, osalusmäärade ning valikumeetodite selguse osas. Samuti kasutatakse mitmel juhul mittetõenäosuslikke valimeid ilma piisava kriitilise refleksioonita, mis seab kahtluse alla järelduste üldistatavuse. Statistiliste tulemuste esituses esines probleeme nii konteksti puudumise kui ka ebapiisavate näitajatega, näiteks usaldusvahemike esitamise puudumise ja p-väärtuste liigse rõhutamisega. Antud uurimistöö pakub esmakordselt süsteemse ülevaate järeldava statistika rakendamisest ja probleemidest valitud aastatel HTM-i poolt tellitud rakendusuuringutes, kus kasutati järeldavat analüüsi. Selle töö metoodiliselt rangelt struktureeritud hinnang teeb nähtavaks levinud puudujäägid ning loob aluse paranduste planeerimiseks. Selles mõttes sarnaneb töö väärtus rahvusvaheliste püüdlustega tõsta uuringute läbiviijate ja tulemuste tarbijate teadlikkust statistiliste järelduste õigest tõlgendamisest.
Põlvkondlikud mõtteviisid ja kogemused seoses internetiplatvormidel toimetulekuga
(Tartu Ülikool, 2025) Priks, Maris; Kalmus, Veronika, juhendaja; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamise struktuursed ja organisatsioonikultuurilised tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on Kaitseväe kui organisatsiooni eripärast tulenevad struktuursed ja kultuurilised tegurid seotud tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamisega. Selle jaoks analüüsiti organisatsioonikultuurilisi koondtunnuseid, nende seoseid töö- ja eraeluga ning nende erinevusi struktuursete tegurite lõikes. Empiirilise analüüsi aluseks olid tegevväelaste vastused 2024. aasta uuringust “Inimvara säilitamine kaitsejõududes”. Andmeanalüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, klasteranalüüsi, dispersioonanalüüsi ning regressioonanalüüsi. Tulemustest selgus, et tegevväelased hindavad mõõdukalt või kõrgemalt organisatsioonilist sobivust ehk väärtuselist kooskõla Kaitseväega, tööalast sobivust, tööga rahulolu, organisatsioonilist pühendumust ja rahulolu vahetu ülemaga. Madalama hinnanguga on organisatsiooni poolne üldine toetus ning eriti toetus töö- ja eraelu ühitamisele. Kõrged näitajad ilmnesid ka läbipõlemise ja tööpingelisuse puhul, mis viitavad negatiivsetele töökoormust ja stressi peegeldavatele teguritele. Töö- ja eraelu tasakaalu hinnati mõõdukaks. Regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et töö- ja eraelu tasakaalul on kõige tugevam negatiivne seos läbipõlemise ja töö pingelisusega. Positiivne seos on tööga rahulolu, organisatsiooni toe ja töö sobivusega. Samuti on töö- ja eraelu tasakaalul seos abielustaatusega, laste olemasolu ning Kaitseväe üksusega. Viimast kinnitas ka klasteranalüüs, millest selgusid neli erinevad klastrit, mis kõik erinevad üksteisest organisatsioonikultuurilistele teguritele antud keskmiste hinnangute poolest. Taolised subkultuurid ilmnesid ka auastmete ja teenistusstaaži lõikes. Analüüsitavas andmestikus oli väga madal naiste osakaal, mistõttu nad analüüsist välja jäeti. Arvestades aga, et perekondlik rollikonflikt on sageli just naiste puhul teravam ning naiste huvi ajateenistuse vastu kasvab, oleks vajalik tulevikus antud teemat edasi käsitleda soospetsiifiliselt. Samuti on huvitav teema edasiarendus antud töös käsitletud tegurite vastastikune seos struktuurvõrrandite abil, näiteks kuidas mõjutab töö- ja eraelu tasakaal läbipõlemist või milline on seos organisatsioonilisel pühendumusel teiste teguritega.
Eesti mittetulundusühingute profiil ja selle muutus 5 aasta jooksul
(Tartu Ülikool, 2025) Mäll, Katariina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti mittetulundusühingute profiili ja selle viie aasta muutuse kaardistuse eesmärk on selgitada välja, kuivõrd palju saab kasuta kättesaadavaid avaandmeid, et mõista mittetulundusühingute arvu, tegevus- ja finantsnäitajaid ning MTÜ-de profiili Eesti majanduses. Mittetulundusühingud mängivad olulist rolli Eesti ühiskonnas, pakkudes erinevaid teenuseid ja väljendades eri huvigruppe. Seega on nende majandusliku ja organisatsioonilise profiili tundmine oluline nii poliitika kujundajatele kui ka ühiskonna mesotasandi mõtestamiseks üldiselt. Töös kasutati hierarhilist klasteranalüüsi, mille abil selgitati välja MTÜ-de eristuvad profiilid majandusnäitajate, organisatsiooni vanuse, töötajate arvu, maakonna ja tegevusala lõikes. Analüüsi tulemused näitavad, et MTÜ-d asetsevad regionaalselt suuremates maakondades, kuid ühed aktiivsemad MTÜ-de moodustajad tuhande elaniku kohta on Eesti saared. MTÜ-d jagunevad 750 erineva tegevusala vahel ja kõige enam on valitud tegevusala koodiks spordiklubide tegevus ja piirkondliku elu edendamine. Võrreldes 2019. aastaga on 2023. aastaks MTÜ-de keskmine vanus tõusnud ühe aasta võrra. Viie aasta lõikes on suurenenud annetuste ja muude tulude osakaal kogutulust. Valdavalt töötab MTÜ-des 0-1 inimest. Eesti MTÜ-de arengut iseloomustab mõõdukas majandusnäitajate kasv ja väike, kuid stabiilne töötajate arv ning organisatsioonide püsivus. Töö käigus ilmnesid mitmed piirangud avaandmete kasutamisel. Esiteks puudub Äriregistri avaandmetes informatsioon liikmete arvu kohta, kuigi see on kajastatud majandusaasta aruannete PDF-versioonides. Teiseks pole kajastatud ega kaardistatud vabatahtlike arvu ning tegevust MTÜ-des. Kolmandaks ei ole avaandmetes eristatud toetusi ja annetuste allikaid, mis raskendab sügavamat analüüsi selle kohta, kui suur osa ressursse pärineb riigilt, erasektorilt ja/või üksikisikutelt. Selliste andmete olemasolu võimaldaks täpsemalt hinnata MTÜ-de sõltuvust ja seost riikliku ning erasektori toetusega ning seejärel sobitada tulemusi paremini valitsuse ja turu ebaõnnestumise ning vastastikuse sõltuvuse teooriatega. Tulevikus oleks oluline uurida mittetulundussektorit laiemalt ja parandada riikliku statistika võimalusi. Näiteks soovitab autor uurida lähemalt MTÜ-de toetuste ja rahastuse struktuuri, sest see võimaldaks paremini mõista nende rolli nii avalikus kui ka erasektoris ning testida vastastikuse sõltuvuse teooriat. Magistritöö andis olulise panuse Äriregistri avaandmete kasutusvõimaluste rakendamisele ning laiemalt mittetulundusühingute majandus-statistiliste näitajate mõistmisel.
Hooletu vastamise tuvastamine militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete alusel
(Tartu Ülikool, 2025) Lina, Elen; Kasearu, Kairi, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral esineb militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmetes hooletut vastamist ning millised tegurid on hooletu vastamisega seotud. Seni puudus teadmine, kui levinud on riigikaitselise inimvara kompleksuuringus hooletu vastamine ning kuidas erinevad struktureeritud tingimustes koos vastanud rühmad oma vastamiskäitumise poolest. Magistritöös analüüsiti militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete kvaliteeti läbi hooletu vastamise esinemise ajateenijate seas. Uurimistöö teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs riigikaitselise inimvara kompleksuuringu kolme aasta (2022–2024) andmete põhjal. Analüüs tugines kahele vastamiskäitumist mõõtvale näitajale – vastamisajale ja järjestikuste samade vastuste jadale ehk joonvastamisele. Nende kahe näitaja põhjal loodi indikaatortunnused, mis olid aluseks kuuekategoriaalse vastajatüpaaži koostamisel. Loodud tüpaaži alusel liigitati ligikaudu 3% riigikaitselise inimvara kompleksuuringu vastajatest hooletuteks vastajateks. Vaadeldes ajateenijate sotsiaal-demograafilise tausta seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, selgus analüüsist, et hooletud vastajad olid sagedamini vanemad kui 19-aastased, põhiharidusega või kõrgema haridustasemega, vene- või muukeelsed ja põhikutse ajateenijad. Uurides ajateenijate teenistusse tuleku meelsuse seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, tuli esile, et ajateenijad, kes tulid teenistusse vastumeelselt või oleksid võimalusel teenistusest loobunud, olid oma vastuseid andes hoolikamad kui need ajateenijad, kes tulid teenistusse heal meelel või kohusetundest. Struktureeritud tingimustes koos küsimustikku täitnud rühmade vastamiskäitumised erinesid tulenevalt sellest, millal oma rühmas küsimustikku täitma asuti ning kui suur oli koos küsimustikku täitnud ajateenijate rühm. Selgus, et rühmasiseselt teistest hiljem küsimustiku täitmisega alustanud ajateenijad kaldusid enam kiirustama. Kahe aastakäigu puhul nähtus, et suuremates rühmades (30–59 ja 60+ ajateenijat) kiirustati enam kui väikses rühmas (kuni 29 koos vastavat ajateenijat). Tulemused viitavad, et küsitlustingimuste parendamisega on võimalik vastamiskäitumist toetada. Lisaks tuvastati selgelt eristuvad rühmad, kus esines enam kas kiirustamist, viivitamist ja/või joonvastamist. Ilmnesid suundumused, mis viitavad, et rühmapõhised erinevused võivad olla seotud pigem individuaalsete taustateguritega kui vastamiskeskkonnaga. Töö annab olulise esmase ülevaate vastamiskäitumise mustritest militaarvaldkonna struktureeritud kontekstis ning loob aluse edasiseks andmekvaliteedi uurimiseks. Loodud vastajatüüpide klassifikatsioon, mis põhineb mitme indikaatori kombinatsioonil, võimaldab paremini mõista hooletu vastamise ulatust ja iseloomu. Tegemist on esimese tööga, mis keskendub hooletu vastamise tuvastamisele riigikaitselise inimvara kompleksuuringus. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit küsitluse disaini täiustamiseks, edasiste andmekogumiste planeerimiseks ning kasutatud metoodika edasiseks arendamiseks.
Andmekvaliteedi hindamise protsessi automatiseerimine ja selle olulisus organisatsioonile
(Tartu Ülikool, 2025) Lass, Henry; Saarsen, Toomas, juhendaja; Trasberg, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Üleminekueas Eesti naise lugu: narratiivne uuring
(Tartu Ülikool, 2025) Krumm, Mari; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Meediaõpetuse kursuse läbinud 12. klassi õpilaste võimekus infokorratuse tuvastamisel
(Tartu Ülikool, 2025) Kirt, Kaspar; Torpan, Sten, juhensaja; Klaassen, Maia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti ja vene kodukeelega ajateenijate isamaaliste hoiakute võrdlus ning muutused ajateenistuses. Ülevaade ajateenijate kompleksuuringust aastatel 2019-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Kartau, Hanna Kerstina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Vanemaealiste intiimsuse ja seksuaalsuse käsitlus ööpäevaringsel üldhooldusteenusel
(Tartu Ülikool, 2024) Väljaots, Piret; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kompetentsipõhise hindamismetoodika parendamise võimalused B-kategooria riiklike sõidueksamite näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Smirnov, Ave; Palu, Tiina, juhendaja; Kasemäe, Risto, juhendaja
Eesti noorte digioskuste ajalise muutuse analüüs ySKILLS-i küsitluse kolme uuringulaine andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Pavlov, Doris; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on aja jooksul muutunud Eesti noorte digioskused, millised tegurid on ajalist muutust kujundanud ning kas ja millised seosemustrid esinevad digipädevuse ja erinevat tüüpi veebitegevuste vahel. Eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks analüüsisin rahvusvahelise uuringuprojekti ySKILLS kolme uuringulaine andmeid Eesti 12-17-aastaste noorte digikäitumise kohta. Magistritöö analüüsi tulemustest selgus, et Eesti noorte digipädevus on vaadeldava kolme aasta jooksul stabiilselt kasvanud ning digipädevust mõjutavad nii sugu, vanus, vanemlik vahendamine, sotsiaalmajanduslik seisund kui enesetõhusus. Soo lõikes nähtus, et poiste enesehinnanguline digipädevus on tüdrukute omast kõrgem, v. a suhtlemisoskuste ja digiteadmiste puhul. Hea majandusliku olukorraga noortel on digipädevus aja jooksul kasvanud kõigis dimensioonides. Nende Eesti noorte, kelle vanemad toetavad enda laste internetikasutust madalal või keskmisel määral, digioskused ja digiteadmised on aja jooksul kasvanud. Piirava vanemliku vahendamise puhul hindavad noored, et nende oskuste tasemed on aja jooksul langenud. Erinevalt eelnevalt sellel teemal kirjutatud magistritöö tulemustest ilmnes digipädevuse ajalist muutust analüüsides, et nooremate vanuserühmade (12-13 ja 14-15-aastased) noorte digipädevus ajas kasvas, ent vanema vanuserühma noorte enesehinnanguline digipädevus langes. Mida kõrgemalt hindavad noored enda enesetõhusust, seda kõrgemalt hinnatakse ka erinevate digioskuste ja enda digiteadmiste taset. Analüüsi tulemusena selgus ka, et digipädevus on rohkem seotud enesetõhususe ja piirava vanemliku vahendamisega. Vanemliku vahendamise puhul hakkab küll seose tugevus digioskuste puhul varieeruma ehk siis kõige tugevamalt mõjutab piirav vanemlik vahendamine noorte digipädevust tervikuna, tehniliste ning info otsimise ja töötlemise oskuste taset, vähem aga suhtlemis- ja sisuloomeoskuseid. Üldisel digipädevusel on veebitegevustest seos õppimisega seotud veebitegevustel. Samuti on õppimisega seotud veebitegevustel seos info otsimise ja töötlemise oskustega. Meelelahutuslikul eesmärgil tehtud veebitegevustel on seos tehniliste oskustega ja sisuloometegevustel sisuloomeoskustega. Digiteadmistel on positiivne seos meelelahutuse eesmärgil tehtavate veebitegevustega ja negatiivne seos sotsiaalsete suhetega seonduvate veebitegevustega. Vanuse kasvades langevad noorte enesehinnangulised info otsimise ja töötlemise ning sisuloomeoskused. Info otsimine õppimise eesmärgil võib olla ehk mõjutatud asjaolust, et noortel on suurem ligipääs erinevale infole, nad suudavad seda infot enda jaoks kiiremini ja tõhusamalt töödelda, mis omakorda tõstab nende digipädevuse taset.
Laste ja noorte vaimse tervise ja heaolu edendus ning vaimset tervist ohustavate riskide ennetamine Eestis: ekspertide vaade
(Tartu Ülikool, 2024) Palla, Kadi; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kasutajate kogemused avaliku sektori juturobotitega Politsei- ja Piirivalveameti Bürokrati näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Oja, Carmen; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Viimati lisatud