Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/72620

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 53

Alaealiste õigusrikkumiste ennetamise praktikad kohalikul tasandil: kohalike omavalitsuste esindajate ja piirkonnapolitseinike tõlgendused
(Tartu Ülikool, 2024) Lauringson, Delis; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Analoogiatel põhinev tehnoloogia tulemuslikkuse ennustusmudel ja töövahend
(2021) Piirisild, Anu; Taveter, Kuldar, juhendaja; Trumm, Avo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Andmekvaliteedi hindamise protsessi automatiseerimine ja selle olulisus organisatsioonile
(Tartu Ülikool, 2025) Lass, Henry; Saarsen, Toomas, juhendaja; Trasberg, Terje, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asutuspõhisel asendushooldusteenusel olevate laste heaolu analüüs SA Elva laste- ja perekeskuse näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Kallemaa, Kristina; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikud mõjud ühiskonnas tõrjutute seas
(Tartu Ülikool, 2023) Siimsen, Ingeliis; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Artiklis uurisime COVID-19 pandeemia sotsiaalmajanduslikku mõju ühiskonnas tõrjutute seas Euroopa riikides ning millised tegurid seda mõjutasid. Selle analüüsimiseks, kasutasime nii abiorganisatsioonide klientide seas läbiviidud küsitluse kui ka abiorganisatsioonide töötajatega läbiviidud intervjuude ja töötubade andmeid. Tulemustest selgus, et enam kui kolmandik abiorganisatsioonide klientidest tundis, et COVID- 19 pandeemia sotsiaalmajanduslik mõju on olnud nende jaoks negatiivne. Neljast seatud hüpoteesist leidis kinnitust vaid üks – mida kõrgem on respondendi psühholoogiline kerksus, seda vähem koges ta negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Pandeemia sotsiaalmajanduslikud mõjud olid negatiivsemad nende seas, kes elasid oma kodus, olid nooremad või kes olid immigrandi või asüülitaotleja staatuses. Sotsiaalmajanduslikud mõjud olid väiksemad näiteks vanemas eas vastanute ning nende seas, kelle peamiseks sissetulekuallikaks olid sotsiaaltoetused. Artikli tulemused on olulised, sest aitavad paremini mõista, millised on olnud ühiskondlikult tõrjutute kogemused COVID-19 pandeemiaga ning kes on sotsiaalmajanduslikult enim pihta saanud. Tagamaks tõrjutute parem toimetulek ja vältimaks veelgi tõsisemate sotsiaalmajanduslike probleemide välja kujunemist, soovitame hädaolukordades leevendada kriteeriume, millele abivajajad teenustele ja toetustele ligipääsemiseks vastama peavad. Edasised uuringud võiksid kaasata suuremaid ning sihtpopulatsiooni suhtes esinduslikumaid valimeid ning võimaldada riikidevahelist võrdlust. Samuti võiks võrdlevalt uurida ka teisi ühiskondlikult tõrjutud rühmasid.
Digitaalsete mängustamisvõtete rakendamine organisatsioonisisestes protsessides – Eesti organisatsioonide kogemused ja praktikad
(Tartu Ülikool, 2024) Kört, Kristiine; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Üikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eakate käsitlused tervisest ja sotsiaalsest tervisest kui eduka vananemise komponendist
(Tartu Ülikool, 2022) Kuningas, Kristi; Uibu, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti etendusasutuste toimimise analüüs COVID-19 kriisi kontekstis
(Tartu Ülikool, 2023) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti ja vene kodukeelega ajateenijate isamaaliste hoiakute võrdlus ning muutused ajateenistuses. Ülevaade ajateenijate kompleksuuringust aastatel 2019-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Kartau, Hanna Kerstina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti leibkondade kulutused erinevatele kulugruppidele erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes enne ja pärast COVID-19 pandeemia puhkemist
(Tartu Ülikool, 2021) Põlluäär, Katriin; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti mittetulundusühingute profiil ja selle muutus 5 aasta jooksul
(Tartu Ülikool, 2025) Mäll, Katariina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti mittetulundusühingute profiili ja selle viie aasta muutuse kaardistuse eesmärk on selgitada välja, kuivõrd palju saab kasuta kättesaadavaid avaandmeid, et mõista mittetulundusühingute arvu, tegevus- ja finantsnäitajaid ning MTÜ-de profiili Eesti majanduses. Mittetulundusühingud mängivad olulist rolli Eesti ühiskonnas, pakkudes erinevaid teenuseid ja väljendades eri huvigruppe. Seega on nende majandusliku ja organisatsioonilise profiili tundmine oluline nii poliitika kujundajatele kui ka ühiskonna mesotasandi mõtestamiseks üldiselt. Töös kasutati hierarhilist klasteranalüüsi, mille abil selgitati välja MTÜ-de eristuvad profiilid majandusnäitajate, organisatsiooni vanuse, töötajate arvu, maakonna ja tegevusala lõikes. Analüüsi tulemused näitavad, et MTÜ-d asetsevad regionaalselt suuremates maakondades, kuid ühed aktiivsemad MTÜ-de moodustajad tuhande elaniku kohta on Eesti saared. MTÜ-d jagunevad 750 erineva tegevusala vahel ja kõige enam on valitud tegevusala koodiks spordiklubide tegevus ja piirkondliku elu edendamine. Võrreldes 2019. aastaga on 2023. aastaks MTÜ-de keskmine vanus tõusnud ühe aasta võrra. Viie aasta lõikes on suurenenud annetuste ja muude tulude osakaal kogutulust. Valdavalt töötab MTÜ-des 0-1 inimest. Eesti MTÜ-de arengut iseloomustab mõõdukas majandusnäitajate kasv ja väike, kuid stabiilne töötajate arv ning organisatsioonide püsivus. Töö käigus ilmnesid mitmed piirangud avaandmete kasutamisel. Esiteks puudub Äriregistri avaandmetes informatsioon liikmete arvu kohta, kuigi see on kajastatud majandusaasta aruannete PDF-versioonides. Teiseks pole kajastatud ega kaardistatud vabatahtlike arvu ning tegevust MTÜ-des. Kolmandaks ei ole avaandmetes eristatud toetusi ja annetuste allikaid, mis raskendab sügavamat analüüsi selle kohta, kui suur osa ressursse pärineb riigilt, erasektorilt ja/või üksikisikutelt. Selliste andmete olemasolu võimaldaks täpsemalt hinnata MTÜ-de sõltuvust ja seost riikliku ning erasektori toetusega ning seejärel sobitada tulemusi paremini valitsuse ja turu ebaõnnestumise ning vastastikuse sõltuvuse teooriatega. Tulevikus oleks oluline uurida mittetulundussektorit laiemalt ja parandada riikliku statistika võimalusi. Näiteks soovitab autor uurida lähemalt MTÜ-de toetuste ja rahastuse struktuuri, sest see võimaldaks paremini mõista nende rolli nii avalikus kui ka erasektoris ning testida vastastikuse sõltuvuse teooriat. Magistritöö andis olulise panuse Äriregistri avaandmete kasutusvõimaluste rakendamisele ning laiemalt mittetulundusühingute majandus-statistiliste näitajate mõistmisel.
Eesti noorte digioskuste ajalise muutuse analüüs ySKILLS-i küsitluse kolme uuringulaine andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Pavlov, Doris; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on aja jooksul muutunud Eesti noorte digioskused, millised tegurid on ajalist muutust kujundanud ning kas ja millised seosemustrid esinevad digipädevuse ja erinevat tüüpi veebitegevuste vahel. Eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks analüüsisin rahvusvahelise uuringuprojekti ySKILLS kolme uuringulaine andmeid Eesti 12-17-aastaste noorte digikäitumise kohta. Magistritöö analüüsi tulemustest selgus, et Eesti noorte digipädevus on vaadeldava kolme aasta jooksul stabiilselt kasvanud ning digipädevust mõjutavad nii sugu, vanus, vanemlik vahendamine, sotsiaalmajanduslik seisund kui enesetõhusus. Soo lõikes nähtus, et poiste enesehinnanguline digipädevus on tüdrukute omast kõrgem, v. a suhtlemisoskuste ja digiteadmiste puhul. Hea majandusliku olukorraga noortel on digipädevus aja jooksul kasvanud kõigis dimensioonides. Nende Eesti noorte, kelle vanemad toetavad enda laste internetikasutust madalal või keskmisel määral, digioskused ja digiteadmised on aja jooksul kasvanud. Piirava vanemliku vahendamise puhul hindavad noored, et nende oskuste tasemed on aja jooksul langenud. Erinevalt eelnevalt sellel teemal kirjutatud magistritöö tulemustest ilmnes digipädevuse ajalist muutust analüüsides, et nooremate vanuserühmade (12-13 ja 14-15-aastased) noorte digipädevus ajas kasvas, ent vanema vanuserühma noorte enesehinnanguline digipädevus langes. Mida kõrgemalt hindavad noored enda enesetõhusust, seda kõrgemalt hinnatakse ka erinevate digioskuste ja enda digiteadmiste taset. Analüüsi tulemusena selgus ka, et digipädevus on rohkem seotud enesetõhususe ja piirava vanemliku vahendamisega. Vanemliku vahendamise puhul hakkab küll seose tugevus digioskuste puhul varieeruma ehk siis kõige tugevamalt mõjutab piirav vanemlik vahendamine noorte digipädevust tervikuna, tehniliste ning info otsimise ja töötlemise oskuste taset, vähem aga suhtlemis- ja sisuloomeoskuseid. Üldisel digipädevusel on veebitegevustest seos õppimisega seotud veebitegevustel. Samuti on õppimisega seotud veebitegevustel seos info otsimise ja töötlemise oskustega. Meelelahutuslikul eesmärgil tehtud veebitegevustel on seos tehniliste oskustega ja sisuloometegevustel sisuloomeoskustega. Digiteadmistel on positiivne seos meelelahutuse eesmärgil tehtavate veebitegevustega ja negatiivne seos sotsiaalsete suhetega seonduvate veebitegevustega. Vanuse kasvades langevad noorte enesehinnangulised info otsimise ja töötlemise ning sisuloomeoskused. Info otsimine õppimise eesmärgil võib olla ehk mõjutatud asjaolust, et noortel on suurem ligipääs erinevale infole, nad suudavad seda infot enda jaoks kiiremini ja tõhusamalt töödelda, mis omakorda tõstab nende digipädevuse taset.
Eesti noorte digipädevus ja veebiriskide kogemine ySkills’i kooliküsitluse 2021. aasta andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2022) Kall, Laura; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, millised seosed esinevad noorte digipädevuse ning veebiriskide, veebikahju kogemise, erinevate sotsiaaldemograafilist tausta kirjeldavate tunnuste ja vaimse heaolu vahel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin projekti ySKILLS andmeid 12-17aastaste Eesti noorte kohta. Magistritöö tulemustest selgus, et digipädevust enim mõjutavaks teguriks on interneti kasutussagedus. Mida rohkem noored internetis aega veedavad, seda kõrgemal tasemel on üldiselt ka nende digioskused. Lisaks interneti kasutussagedusele on digipädevus seotud ka vanuse ja sooga. Soo lõikes nähtus, et poiste enesehinnanguline digipädevus on tüdrukute omast kõrgem, ja vanuse lõikes ilmnes, et vanuse kasvades suureneb ka enesehinnanguline digipädevus. Lisaks selgus analüüsis, et veebiriskidega kokkupuutumine on samuti kõige rohkem mõjutatud just keskmisest internetikasutusest. Mida suurem on noorte keskmine päevane internetis veedetud aeg, seda rohkem puutuvad nad kokku ka erinevate veebiriskidega. Lisaks on riskidega kokkupuutumine seotud ka digipädevuse, vanuse ja sooga. Siinkohal võib seos vanuse ja sooga olla ka kaudne ja tuleneda näiteks vanemate noorte suuremast internetikasutusest ja tüdrukute madalamast enesehinnangust oma oskustele, mis on seotud suurema riskidega kokkupuutumisega. Seda võib järeldada ka regressioonanalüüsi tulemustest, kuna lisades mudelisse keskmise internetikasutuse, ei olnud sugu ja vanus enam statistiliselt olulised veebiriskidega kokkupuutumist mõjutavad tegurid. Noorte häiritust veebikahjudega kokkupuutumisel mõjutab oluliselt sugu ja vanus. Üldiselt tunnevad tüdrukud end rohkem erinevate riskidega kokkupuutumisest häirituna kui poisid ning vanuse lõikes on üldiselt nooremad rohkem häiritud. Tuginedes käesoleva magistritöö tulemustele ja sellele, et nii digipädevus kui ka veebiriskide kogemine on oluliselt seotud internetis veedetava aja pikkusega, võiks edaspidistes uurimistöödes tähelepanu pöörata just internetis veedetava aja ja veebikäitumise seostele.
Eesti venekeelsete meediakanalite suhtlemine venekeelsete elanikega ja neile sõna andmine COVID-19 vaktsineerimise teemal 2021-2022
(Tartu Ülikool, 2023) Razguljajeva, Tatjana; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamise hindamismetoodika analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Liblik, Alice; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Hariduse omandamise ja töö saamisega seotud õiglustaju - kuidas on see seotud erinevate individuaalsete sotsiaalmajanduslike teguritega?
(Tartu Ülikool, 2021) Kiis, Karin; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada kas inimeste hinnangut saada õiglase võimalusena sobiv töökoht või haridus on Eestis seotud subjektiivse sissetuleku taseme hinnangu ja vähemalt kolmekuuse töötukogemusega. Subjektiivse õiglustaju monitoorimine on oluline, kuna sellest tulenevalt on võimalik teha järeldusi kuidas inimesed tajuvad enda ja ühiskonna üldiseid võimalusi õiglasemana ning ebavõrdstaju väheneks. Ebaõiglane ja ebavõrdne olukord võivad tekitada riigis rahutusi ning selle võimaluse ära hoidmiseks ning vähendamiseks on vajalik olukorda pisteliselt seirata. Hariduse omandamine ja palgatöö tegemine on inimestele lähedased ja elukaart pidevalt täitvad tegevused ning mõjutavad ka inimeste toimetulekut, seetõttu on ka antud magistritöös just neid tegureid analüüsitud. Ühtlasi soovis käesoleva töö autor välja selgitada kas sugu, vanus, haridustase ja elukoha näitajad mõjutavad õiglase võimaluse hinnangut omandada soovitud haridustase või saada soovitud töökoht, lähtudes nii isiklikust aspektist kui ka üldisest, igaühe võimalusest võrreldes teiste Eestis elavate inimestega. Käesoleva töö analüüsi tulemusena leiti, et: ● Töötukogemuseta või kuni kolmekuuse töötukogemuseta inimesed hindavad enda ja ka igaühe võimalust Eestis õiglaselt omandada soovitud haridustase ja saada soovitud töökoht kõrgemalt kui vähemalt kolmekuuse töötukogemusega inimesed. ● Mida madalam on inimeste hinnang oma toimetuleku võimaluste kohta praeguste sissetulekute juures seda madalamalt hinnatakse enda ja üldist igaühe võimalust Eestis õiglaselt omandada soovitud haridustase või saada soovitud töökoht.
Hooletu vastamise tuvastamine militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete alusel
(Tartu Ülikool, 2025) Lina, Elen; Kasearu, Kairi, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral esineb militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmetes hooletut vastamist ning millised tegurid on hooletu vastamisega seotud. Seni puudus teadmine, kui levinud on riigikaitselise inimvara kompleksuuringus hooletu vastamine ning kuidas erinevad struktureeritud tingimustes koos vastanud rühmad oma vastamiskäitumise poolest. Magistritöös analüüsiti militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete kvaliteeti läbi hooletu vastamise esinemise ajateenijate seas. Uurimistöö teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs riigikaitselise inimvara kompleksuuringu kolme aasta (2022–2024) andmete põhjal. Analüüs tugines kahele vastamiskäitumist mõõtvale näitajale – vastamisajale ja järjestikuste samade vastuste jadale ehk joonvastamisele. Nende kahe näitaja põhjal loodi indikaatortunnused, mis olid aluseks kuuekategoriaalse vastajatüpaaži koostamisel. Loodud tüpaaži alusel liigitati ligikaudu 3% riigikaitselise inimvara kompleksuuringu vastajatest hooletuteks vastajateks. Vaadeldes ajateenijate sotsiaal-demograafilise tausta seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, selgus analüüsist, et hooletud vastajad olid sagedamini vanemad kui 19-aastased, põhiharidusega või kõrgema haridustasemega, vene- või muukeelsed ja põhikutse ajateenijad. Uurides ajateenijate teenistusse tuleku meelsuse seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, tuli esile, et ajateenijad, kes tulid teenistusse vastumeelselt või oleksid võimalusel teenistusest loobunud, olid oma vastuseid andes hoolikamad kui need ajateenijad, kes tulid teenistusse heal meelel või kohusetundest. Struktureeritud tingimustes koos küsimustikku täitnud rühmade vastamiskäitumised erinesid tulenevalt sellest, millal oma rühmas küsimustikku täitma asuti ning kui suur oli koos küsimustikku täitnud ajateenijate rühm. Selgus, et rühmasiseselt teistest hiljem küsimustiku täitmisega alustanud ajateenijad kaldusid enam kiirustama. Kahe aastakäigu puhul nähtus, et suuremates rühmades (30–59 ja 60+ ajateenijat) kiirustati enam kui väikses rühmas (kuni 29 koos vastavat ajateenijat). Tulemused viitavad, et küsitlustingimuste parendamisega on võimalik vastamiskäitumist toetada. Lisaks tuvastati selgelt eristuvad rühmad, kus esines enam kas kiirustamist, viivitamist ja/või joonvastamist. Ilmnesid suundumused, mis viitavad, et rühmapõhised erinevused võivad olla seotud pigem individuaalsete taustateguritega kui vastamiskeskkonnaga. Töö annab olulise esmase ülevaate vastamiskäitumise mustritest militaarvaldkonna struktureeritud kontekstis ning loob aluse edasiseks andmekvaliteedi uurimiseks. Loodud vastajatüüpide klassifikatsioon, mis põhineb mitme indikaatori kombinatsioonil, võimaldab paremini mõista hooletu vastamise ulatust ja iseloomu. Tegemist on esimese tööga, mis keskendub hooletu vastamise tuvastamisele riigikaitselise inimvara kompleksuuringus. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit küsitluse disaini täiustamiseks, edasiste andmekogumiste planeerimiseks ning kasutatud metoodika edasiseks arendamiseks.
Infosüsteemide arendusvajaduste kajastamine Eesti õigusloomes
(Tartu Ülikool, 2021) Roosbaum, Keiti; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Järeldava analüüsi eeldustele vastavus ja statistiliste järelduste adekvaatsus valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringutes aastatel 2013–2024
(Tartu Ülikool, 2025) Põldoja, Karlis; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata valitud Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud rakendusuuringuid, milles on kasutatud järeldavat analüüsi, metoodilist kvaliteeti, keskendudes sellele, kuivõrd on nendes täidetud järeldava statistika kasutamiseks vajalikud eeldused ning kas statistilised järeldused on esitatud selgelt ja sisukalt, võimaldades teha usaldusväärseid ja põhjendatud üldistusi. Ministeeriumite tellitud rakendusuuringutel on oluline roll avaliku poliitika ja ühiskondlike otsuste kujundamisel, mistõttu on uurimistulemuste usaldusväärsus ja üldistatavus teaduspõhise poliitikakujundamise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Järeldava analüüsi usaldusväärsus eeldab valimi esinduslikkust, tõenäosuslikku valikut, sihtpopulatsiooni kaetust ning statistiliste näitajate, nagu p-väärtuste ja usaldusvahemike, korrektset kasutamist ja tõlgendamist. Töö teoreetiline raamistik lähtuski neid aspekte puudutavast kontseptuaalsetest alustest. Magistritöö tugineb autori varasemale bakalaureusetööle, mis tõi esile metodoloogilisi puudusi HTM-i tellitud uuringute küsitlusraportites, käesolev töö laiendab seda käsitlust, hinnates süstemaatilisemalt järeldava analüüsi eeldusi ja statistiliste järelduste esitusviise. Kontentanalüüsi meetodil analüüsiti 30 valimipõhist rakendusuuringut. Uurimuse läbiviimiseks koostati struktureeritud kodeerimisjuhend, mis võimaldas hinnata uuringuraportite metoodilist läbipaistvust ja analüütilist kvaliteeti tervikuna, kaasates nii tekstiosa kui lisad, tabelid ja joonised. Tulemused näitavad, et osades uuringutes esinevad märkimisväärsed puudused valimi koostamise kirjelduse, valimiraami, osalusmäärade ning valikumeetodite selguse osas. Samuti kasutatakse mitmel juhul mittetõenäosuslikke valimeid ilma piisava kriitilise refleksioonita, mis seab kahtluse alla järelduste üldistatavuse. Statistiliste tulemuste esituses esines probleeme nii konteksti puudumise kui ka ebapiisavate näitajatega, näiteks usaldusvahemike esitamise puudumise ja p-väärtuste liigse rõhutamisega. Antud uurimistöö pakub esmakordselt süsteemse ülevaate järeldava statistika rakendamisest ja probleemidest valitud aastatel HTM-i poolt tellitud rakendusuuringutes, kus kasutati järeldavat analüüsi. Selle töö metoodiliselt rangelt struktureeritud hinnang teeb nähtavaks levinud puudujäägid ning loob aluse paranduste planeerimiseks. Selles mõttes sarnaneb töö väärtus rahvusvaheliste püüdlustega tõsta uuringute läbiviijate ja tulemuste tarbijate teadlikkust statistiliste järelduste õigest tõlgendamisest.
Kas jätkata kõrghariduses või võtta vaheaasta? Eesti gümnaasiumilõpetajate valikud
(Tartu Ülikool, 2022) Jaggo, Ingrid; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, millised on olnud 2011.‒2020. aasta Eesti gümnaasiumilõpetajate valikud kõrgharidusse astumisel – kes jätkavad kohe pärast lõpetamist ja kes jätavad aasta vahele, millistest teguritest see sõltub ning kas vaheaasta võiks soodustada või takistada võimalikult kõrge haridustasemeni jõudmist. Kuna mitmed varasemad analüüsid näitavad, et Eestis läheb viimastel aastakümnetel kohe pärast keskhariduse omandamist kõrgharidusse üha vähem noori, siis on ühiskonnas tõusnud küsimus, kas lõpetajad lükkavad kõrgharidusõpinguid edasi ning jõuavad kõrgkoolidesse aasta-paar hiljem või ongi peale kasvamas uus põlvkond, kes piirdub keskharidusega. Seda teadmiste lünka püüab see töö täita, võttes fookusesse vaheaasta ning selle mõju. Magistritöö teoreetilises osas selgitatakse kirjanduse põhjal vaheaasta mõistet ja selle võtmise motiive ning uuritakse, millised tõendid räägivad vaheaasta võtmise kasuks ja mis võiks olla selle negatiivne mõju. Töös antakse ka põgus ülevaade Eesti kesk- ja kõrgharidussüsteemist ning sellega seotud mõistetest. Töös kasutatakse kvantitatiivset uurimismeetodit, võttes aluseks Eesti hariduse infosüsteemis olevad gümnaasiumilõpetajate andmed aastatest 2011-2020. Andmetest selgub, et vaheaasta võtjate osakaal on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Kui 2011. aastal jäi vaheaastale 7% gümnaasiumilõpetajatest, siis 2019. aastast alates jätab lõpetamise ja kõrghariduses edasiõppimise vahele aastase pausi üle 11% lõpetajatest. Gümnaasiumi lõpetamisega samal aastal kõrghariduses jätkajate osakaal on seevastu kahanenud, seda eriti meeste hulgas – ainult pooled 2020. aastal lõpetanud meestest jätkasid samal aastal kõrghariduses. Seega jätkub trend, kus kõrghariduses jätkajate osakaal väheneb. Magistritöö teises pooles uuritakse, kuidas edenevad kõrgharidusse astunute õpingud. Kui kümme aastat tagasi tähendas vaheaastal olemine suuremat riski katkestada, siis viimastel aastatel võib märgata, et vaheaasta olnud katkestavad veidi vähem alustatud õpinguid võrreldes kohe pärast lõpetamist õppima asunutega. See annab tunnistust vaheaasta positiivsest mõjust, sest tõenäoliselt on inimene aastaga küpsenud ja teeb läbimõelduma erialavaliku. Samas leiavad kohe pärast gümnaasiumilõpetamist õppima asunud katkestamise järel veidi sagedamini endale mõne uue õppekava, millega jätkata ent vaheaasta võtjad pigem loobuvad kõrghariduse omandamisest. Analüüsides kõrgharidusse astunute õpiteed mitme aasta vältel võib täheldada, et magistri-, aga ka doktoriõppesse jõuavad vaheaastal olnud vähem võrreldes nendega, kes asusid kõrghariduses õppima kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist. Seega tasuks noortel, kes kunagi soovivad kaitsta magistri- või doktorikraadi, jätkata õpinguid pigem kohe pärast keskhariduse omandamist.

Sirvi

Sirvi Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd Pealkiri järgi