Sihtriigis viibitud aja mõju uussisserändajate kohanemisele: Eesti näitel
| dc.contributor.advisor | Kaldur, Kristjan, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Kilp, Alar, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Griffel, Diana | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2019-06-17T12:19:21Z | |
| dc.date.available | 2019-06-17T12:19:21Z | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description.abstract | Käesolevas bakalaureusetöös uuriti uussisserändajate kohanemist, mis on Eestis veel suhteliselt väheuuritud teema. Süsteemsemalt on hakatud uussisserändajate ehk vähem kui viis aastat Eestis elanud isikute, kohanemist uurima alates 2011. aastast, Eesti integratsiooni monitooringute raames, hiljem aga ka üksikute teiste uuringute raames. Kuigi integratsiooni monitooringud kajastavad peamisi kohanemisega seotud teemasid nagu keeleoskus, ühiskondlik aktiivsus ja tööturg, pole seni põhjalikult veel uuritud uussisserändajate kohanemist ajalises võrdluses. Kohanemise uurimine ajalises võrdluses annab aimu, kuidas toimub uussisserändajate kohanemine esimesetel sihtriigis viibitud aastatel. Siinses töös on uussisserändajate ajaperioodilise kohanemise uurimiseks eristatud esiteks psühholoogilist kohanemist, mille ajaperioodiline kulg toimub U-kõvera järgi ning teiseks sotsiokultuurilist kohanemist, mille ajaperioodiline kulg toimub ajas lineaarselt kasvades. Bakalaureusetöö andmete analüüsi aluseks oleva valimi moodustasid 2651 uussisserändajat, kes osalesid 2017. aasta Eesti integratsiooni monitooringu küsitluses. Tulemuste võrdlemiseks kõrvutati akadeemilises kirjanduses käsitletud kohanemise komponendid (rahulolu keskkonnaga, identiteet, enesehinnang, kohaliku keele oskus, suhtlus enamusgrupiga ja ühiskondlik aktiivsus) ja vastavad küsimused integratsiooni monitooringus. Analüüsi tulemusena selgus, et ajal on positiivne mõju sotsiokultuurilisele ja osaliselt ka psühholoogilisele kohanemisele. Samas ei kinnitanud, ega lükanud analüüs ümber psühholoogilise kohanemise U-kõvera mudelit, sest valimi tõttu polnud võimalik uurida psühholoogilise kohanemise algusperioodi. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5240852*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/64413 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | sisserändajad | et |
| dc.subject.other | kohanemine | et |
| dc.subject.other | protsessid | et |
| dc.subject.other | sotsiaalne kohanemine | et |
| dc.subject.other | aeg | et |
| dc.subject.other | mõjud | et |
| dc.subject.other | rändepoliitika | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Sihtriigis viibitud aja mõju uussisserändajate kohanemisele: Eesti näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |