Nihe riimipoeetikas : Betti Alveri varane ja hiline luule

Abstract

Betti Alveri riimipoeetika on nõtkelt mitmetahuline. Luulekogudes „Tolm ja tuli” ning „Korallid Emajões” kerkib esile poetessi rikas riimikasutus, mis avaldub nii semantilises tundlikkuses, vormilises täpsuses kui ka riimi erinevate funktsioonide oskuslikus rakendamises. Magistritöö täidab kolme põhilist eesmärki: 1) anda võrdlev-statistilise analüüsi abil ülevaade uudisluulekogudes esinevate riimide formaalsetest tunnustest ja kogutud tulemusi tõlgendada; 2) asetada Betti Alveri riimipoeetika varasemate ja hilisemate riimipraktikate konteksti ja 3) analüüsida terviklikuma poeetilise pildi loomiseks mainitud Betti Alveri uudisluulekogude riime strukturaal-semantilise analüüsi kaudu. Magistritöö teoreetiline osa annab lühikese ülevaate eesti luule riimiuurimise ajaloost ning luulekogude „Tolm ja tuli” ja „Korallid Emajões” riimialasest retseptsioonist. Samuti kirjeldatakse riimi omadusi, mida on illustreeritud luulenäidetega Betti Alveri loomingust. Lisaks on põgusalt avatud riimide strukturaal-semantilise analüüsi teoreetiline raamistik. Teises osas esitatakse eestikeelse riimi foneemilise ja prosoodilise struktuuri uurimise metodoloogial põhineva statistilise analüüsi kvantitatiivseid andmeid, samuti käsitletakse siin riimide jagunemist liht- ja liitriimideks ning silbiarvu põhjal ning ka riimi asendit luuletuses. Tulemuste tähendust avatakse Betti Alveri riimipoeetika kontekstis. Kolmandas osas asetatakse statistilise analüüsi tulemusel kogutud andmed vaadeldud teostest varasemate ja hilisemate riimipraktikate konteksti. Neljas osa keskendub riimide strukturaal-semantilisele kvalitatiivsele analüüsile. Viimase osa moodustab kokkuvõte.