Kirjanduse magistritööd - Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42103

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 69

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Maskuliinsuse kujutamine Jim Ashilevi loomingus
(Tartu Ülikool, 2026) Laanoja, Markus; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö analüüsib maskuliinsuse kujutamist Jim Ashilevi draama- ja proosaloomingus. Töö lähtub maskuliinsusest kui sotsiaalsest konstruktsioonist ning kasutab hegemoonilise, positiivse, hooliva ja kaasava maskuliinsuse mõisteid. Analüüs näitab, et Ashilevi teostes joonistub välja võimu, jõukuse ja heteronormatiivse seksuaalsusega seotud hegemooniline maskuliinsus, mille kõrval kujutatakse alternatiivseid mehelikkusi. Need jäävad sageli isikliku vastuhaku tasandile, kuid toovad esile maskuliinsusnormide hapruse ja mõju tegelaste kehale, seksuaalsusele ning enesetajule.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesekuvand kirjades Ilona Laamani kolme kirjavahetuse näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Aimla-Volkov, Kristina; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö keskendub Ilona Laamani kirjades konstrueeritud enesekuvandile, võttes aluseks tema kolm eripalgelist, Ott Arderi, Valev Uibopuu ja Harald Keilandiga peetud kirjavahetust. Töö eesmärk on selgitada, milline koondportree kirjade autorist erinevate kirjavahetuste põhjal kujuneb ning kuidas põimuvad selles adressaatide lõikes dünaamilised eneseesitused. Eesmärgi saavutamiseks lähtutakse kolmest küsimusest: (1) millised korduvad teemad, motiivid ja probleemid aitavad mõista autori maailmapilti, (2) millised isikuomadused, väärtused ja hoiakud kirjades esile tulevad ning (3) kuidas varieerub eneseväljendus ja suhtluslaad. Magistritöö esimeses peatükis avatakse teoreetilised lähtekohad, teises tutvustatakse kirjavahetuse osapooli ning kolmandas analüüsitakse Laamani „kirjaminasid“ hermeneutilise ja empaatilise lähilugemise kaudu. Analüüs osutab, et Laamani enesekuvand kujuneb kirjavahetustes suhtelisena, põimides isikliku kogemuse, adressaadisuhte ja paguluses elava loovisiku identiteedi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afektiivsed tekstikehad eesti nüüdisaegses lühiproosas
(Tartu Ülikool, 2026) Roos, Johanna; Tomberg, Jaak, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Nüüdisaegses eesti lühiproosas on esile tõusnud kehalisus, aistingulisus ja fragmentaarne jutustamisviis, samas kui lineaarne ja narratiivne struktuur on taandunud. Töö lähtub arusaamast, et selline nihe osutab üha afektiivsemale poeetikale ning nõuab afekti käsitlemist ka tekstisisese nähtusena. Magistritöö keskendub sellele, kuidas afektiivsus ilukirjanduslikus tekstis tekib ning milliste poeetiliste võtetega tekst afekti loob ja kannab. Teoreetilises osas kaardistatakse afektiteooria põhisuunad ja metodoloogia, toetudes afektiteooria lugemikele ja Donovan O. Schaeferi, Anne Fleigi, Nathan Snaza, Michael Richardsoni, John Steeni, Jane Bennetti käsitlustele. Analüütilises osas vaadeldakse eesti nüüdisaegset lühiproosat, sügavamalt Carolina Pihelga lühiromaani „Lõikejoon“ ja Kairi Loogi lühiromaani „Tantsi tolm põrandast“, ning näidatakse, kuidas afekt neis keelelis-poeetiliste vahendite kaudu kujustub.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaperioodi 1940-1960 kujutamine Mats Traadi "Kogutud Harala elulugudes"
(Tartu Ülikool, 2026) Margus, Lea; Velsker, Mart, juhendaja; Annus, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö keskendub peamiselt ajaperioodi 1940–1960 kujutamisele Mats Traadi teoses „Kogutud Harala elulood“. Töö käigus püütakse välja selgitada, kuidas peegelduvad perioodi ajaloolised ja ühiskondlikud murrangud „Kogutud Harala elulugudes” ning milliste teemade, motiivide ja tegelaskujude kaudu vahendatakse selle perioodi kollektiivset kogemust. Lisaks on tähelepanu pööratud žanriliselt sarnasele teosele, Edgar Lee Mastersi luulekogule „Spoon River Anthology“ ning Mastersi ja Traadi epitaafide võrdlusel ilmnenud olulistele erinevatele ja sarnastele joontele. Esimene peatükk keskendub teoreetilistele lähtekohtadele ja peamistele mõistetele. Teine peatükk sisaldab peamiselt Mats Traadi ja Edgar Lee Mastersi epitaafide analüüsi. Kolmas peatükk peatub põgusalt Haralal kui külaühiskonna mudelil. Neljas on töö keskne analüüsipeatükk, mis keskendub ajaperioodi 1940–1960 kujutamisele Mats Traadi teoses, sealjuures on oluline sama perioodi ajaloo kontekst. Teoreetiline raamistik toetab analüüsi, et töö käigus tulenevad järeldused oleks mõistetavad ja põhjendatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ausa mängu printsiip ja informatsiooni väravdamine detektiivimängude "The Painscreek Killings" ja "Disco Elysium" näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Tänava, Piret; Kraavi, Janek, juhendaja; Bellini, Mattia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö uurib S. S. van Dine’i ausa mängu printsiibi avaldumist ja tranformeerumist kaasaegsetes detektiivimängudes. Analüüsi objektideks on kaks detektiivimängu: „The Painscreek Killings“ (2017) ja „Disco Elysium“ (2019). Töö teoreetiline raamistik sünteesib detektiivkirjanduse žanrikonventsioone, eesotsas ausa mängu printsiibiga, strukturaalse ja mängutehnilise kontseptsiooniga väravatest. Magistritöö näitab, et „The Painscreek Killings“ järgib ausa mängu printsiipi üpris täpselt, pakkudes klassikalist eduelamust. „Disco Elysiumis“ leiab aset ausa mängu printsiibi inversioon, et pakkuda mängijale pigem läbikukkumise elamust. Väravad toimivad mõlemas mängus peamise struktuuriprintsiibina, mis kujundab nii (narratiivis edasi) liikumist kui ka juhtumi lahendamise kogemust. Kokkuvõttes osutab käesolev magistritöö, et ausa mängu printsiip võib kaasaegsetes detektiivimängudes olla nii normatiivne raamistik kui ka selle metafiktsionaalne ümbertõlgendus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sisepaguluse ilmingud Artur Alliksaare loomingus
(Tartu Ülikool, 2026) Kõiv, Katarina-Emilia; Lotman, Rebekka, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Artur Alliksaare ainulaadne looming, aga ka traagiline elusaatus ja erakordne isiksus, on inspireerinud talle järgnenud luuletajate põlvkondi ja mõjutanud nende loomingut tänapäevani. Ometi ei võimaldanud Nõukogude repressiivne süsteem talle mitte üksnes avalikku tunnustust, aga ka avaldada oma luuleloomingut. Aastatepikkuse vangistuse ja asumise järel sundisid avaldamisvõimaluste äärmine nappus ja kultuuriorganite halvakspanu poeedi elu viimaseks kaheksaks aastaks sisepagulusse. Magistritöö eesmärk on analüüsida Alliksaare loomingut aastatel 1958–1966, et selgitada välja, kuidas ja mil määral sisepagulase staatus mõjutas selle vormilist ja verbaalset semantikat ning muutumist nende aastate jooksul. Magistritöö teoreetiline osa annab ülevaate sisepaguluse mõiste ajaloost ja kasutusest ennekõike vene, saksa ning eesti kirjandusteaduses. Praktilises osas analüüsitakse kaheksat Alliksaare luuletust ja näidendit „Nimetu saar” sisepaguluse perspektiivist. Tööst järeldub, et selles kontseptuaalses raamistikus saame sügavamalt ja mitmetahulisemalt mõista Artur Alliksaare teoste loomise aluseid ja selle teisenemist ajaloolises kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kontseptuaalse kirjutamise ilmingud eesti nüüdisluules : võrdlev pilk läti kirjandusele
(Tartu Ülikool, 2026) Filippov, Geret; Lotman, Rebekka, juhendaja; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
21. sajandi alguses kujunenud kontseptuaalne kirjandus tugines teadlikult 1960. aastatel tekkinud kontseptuaalse kunsti liikumisest, nihutades rõhu teose esteetiliselt vormilt ideele ja protsessile. Kontseptuaalne kirjutamine hõlmab erinevaid kirjutamispraktikaid, mis rakendavad kontseptuaalse kunsti põhimõtteid, samas kui kontseptuaalne luule moodustab selle kitsama, luuleväljal toimiva haru. Eesti ja Läti kirjanduskontekstis on paraku kontseptualism suhteliselt hiline ja perifeerne nähtus. Lisaks ülevaatele kontseptuaalse kirjanduse kujunemisest ja põhimõtetest, keskendub magistritöö Läti kirjandusrühmitusele Preiļi Kontseptualistid ning Eesti autoritele Kiwa, Kaspar Jassa ja Kenno Simmo, kelle loomingus on võimalik täheldada kontseptuaalse kirjutamise tehnikaid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Zadie Smithi romaani "The fraud" tõlkimine : tõlkija kui kultuuridevaheline sild
(Tartu Ülikool, 2026) Lootus, Laura-Grit; Lotman, Rebekka, juhendaja; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Zadie Smith on rahvusvaheliselt tunnustatud Jamaica päritolu inglise kirjanik, kelle looming toob esile rassi, klassi ja identiteedi küsimusi, ühendades ajaloolist sügavust nüüdisaegsete mõtetega. Tema 2023. aastal ilmunud romaan „The Fraud“ on nii ajaloo- kui ühiskonnakriitiline ilukirjanduslik teos, mis avab 19. sajandi Inglismaa sotsiaalseid, kultuurilisi ja identiteediga seotud pingeid. Käesoleva magistriprojekti eesmärgiks on tõlkida antud Smithi teos inglise keelest eesti keelde („Petis“, Varrak, 2026). See on väljakutse, mis nõuab tasakaalu autori stiili, mitmekihiliste häälekõlade ja kultuuriliste nüansside säilitamise vahel. Tõlkija roll on ehitada kultuuridevaheline sild, mis toob lugejale lähemale universaalsed teemad, arvestades samas ajaloolist konteksti ja intertekstuaalseid viiteid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eliza Orzeszkowa novelli "Gloria victis" eestindamine
(Tartu Ülikool, 2026) Ilves, Renate; Talviste, Katre, juhendaja; Raiman, Marcin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eliza Orszeszkova (1841-1910) novell “Gloria victis” (1910) on üks poeetilisemaid tekste Poola kirjandusloos. Töös tutvustatakse lühidalt Orzeszkowa loomingut ja Poola ajaloolist tausta kõneall oleva teose kontekstis. Magistriprojekti teoreetiline osa käsitleb “Gloria victis’e” eestindamisega seotud tõlkeprobleeme ning analüüsi tõlkestrateegiate rakendamisel praktilises kasutuses tuginedes André Lefevere’i ja Lawrence Venuti töödele. Töö praktiline osa on Eliza Orzeszkova novelli tõlge poola keelest eesti keelde, mis ilmus 2026. aasta ajakirja Akadeemia 5. numbris. Separaat, mis sisaldab teose tõlget ja saatasõna, on lisatud väljaprinditud tööle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nihe riimipoeetikas : Betti Alveri varane ja hiline luule
(Tartu Ülikool, 2025) Kaur, Rahel Ariel; Lotman, Rebekka, juhendaja; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Betti Alveri riimipoeetika on nõtkelt mitmetahuline. Luulekogudes „Tolm ja tuli” ning „Korallid Emajões” kerkib esile poetessi rikas riimikasutus, mis avaldub nii semantilises tundlikkuses, vormilises täpsuses kui ka riimi erinevate funktsioonide oskuslikus rakendamises. Magistritöö täidab kolme põhilist eesmärki: 1) anda võrdlev-statistilise analüüsi abil ülevaade uudisluulekogudes esinevate riimide formaalsetest tunnustest ja kogutud tulemusi tõlgendada; 2) asetada Betti Alveri riimipoeetika varasemate ja hilisemate riimipraktikate konteksti ja 3) analüüsida terviklikuma poeetilise pildi loomiseks mainitud Betti Alveri uudisluulekogude riime strukturaal-semantilise analüüsi kaudu. Magistritöö teoreetiline osa annab lühikese ülevaate eesti luule riimiuurimise ajaloost ning luulekogude „Tolm ja tuli” ja „Korallid Emajões” riimialasest retseptsioonist. Samuti kirjeldatakse riimi omadusi, mida on illustreeritud luulenäidetega Betti Alveri loomingust. Lisaks on põgusalt avatud riimide strukturaal-semantilise analüüsi teoreetiline raamistik. Teises osas esitatakse eestikeelse riimi foneemilise ja prosoodilise struktuuri uurimise metodoloogial põhineva statistilise analüüsi kvantitatiivseid andmeid, samuti käsitletakse siin riimide jagunemist liht- ja liitriimideks ning silbiarvu põhjal ning ka riimi asendit luuletuses. Tulemuste tähendust avatakse Betti Alveri riimipoeetika kontekstis. Kolmandas osas asetatakse statistilise analüüsi tulemusel kogutud andmed vaadeldud teostest varasemate ja hilisemate riimipraktikate konteksti. Neljas osa keskendub riimide strukturaal-semantilisele kvalitatiivsele analüüsile. Viimase osa moodustab kokkuvõte.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isikunäitus "Vaade ja imesta" Jan Kausi teose "Vaade" põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Kubu, Jonna; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Peipsiveere kuvand Juhan Liivi, Bernard Kangro ja Vahur Afanasjevi teostes
(Tartu Ülikool, 2025) Haljak-Mäesaar, Regina; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö keskendub Peipsiveere ruumi kujutamisele ning piirkonna kuvandi loomisele Juhan Liivi, Bernard Kangro ja Vahur Afanasjevi proosateostes. Töö põhieesmärk on välja selgitada, missugused teemad, motiivid ja sümbolid korduvad Peipsimaad kujutavates proosateostes ning kuidas läbi nende kujutatakse ja kujundatakse piirkonnale eriomast paigaidentiteeti. Esimeses peatükis tutvustatakse teoreetilisi lähtekohti. Teises peatükis antakse ülevaade populaarteaduslikust kirjandusest, mis toetab antud töö analüüsi. Kolmas peatükk koosneb kahest analüüsiplokist, kus teoste teema- ja motiivianalüüsile järgneb teoste võrdlev analüüs. Teoreetiline raamistik ning analüüs toetavad teinetest, et tekiks terviklik arusaam, milline on Peipsiveere piirkonna kuvad läbi ilukirjandusliku vaate.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Märkmeid kahelt lõbureisilt : Lähis-Ida Mark Twaini ja Eduard Bornhöhe reisikirjades
(Tartu Ülikool, 2025) Pärmann, Silvia; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö analüüsib ja võrdleb kaht Palestiina reisikirja, Mark Twaini „Võhikuid võõrsil” (The Innocents Abroad, eesti keeles 1963, tõlkija Hardi Tiidus) ja Eduard Bornhöhe reisikirja „Usurändajate radadel” (1899). Töö uurib, kuidas ootuste ja tegelikkuse konflikt, iroonia, autoripositsioon ning orientalistlik diskursus vormivad reisikirja. Analüüs selgitab, et keele- ja kultuurierinevustele vaatamata korduvad mõlemas tekstis samad motiivid, mis peegeldavad toonast Lääne reisikultuuri ja reisikirja konventsioone. Metoodikaks on tekstikeskne ja kontekstuaalne analüüs, mis rakendab orientalismimudelit ning reisikirja teooriat. Uurimistulemused näitavad, et Palestiina käsitlus kujuneb suuresti reisikirjaniku eelhäälestatuse ja ootuste põhjal, samuti lugeja ootustele tuginedes ning et Twain ning Bornhöhe annavad olulise panuse 19. sajandi reisikirjanduse arengusse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Värske Rõhu kriitikakonkursi korraldamine ja selle mõtestamine Bourdieu' väljateooriast lähtuvalt
(Tartu Ülikool, 2025) Korp, Hanna Linda; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistriprojekti eesmärk oli Värske Rõhu 2024. aasta kriitikakonkursi korraldamine lähtuvalt konkursil osaleja agentsust toetavatest printsiipidest ning selle mõtestamine lähtuvalt Pierre Bourdieu’ väljateooriast. Projekti teoreetilis-metodoloogiline osa jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses peatükis selgitan väljateooria põhilisi mõisteid ja printsiipe, kirjeldan eesti kriitika- ja kirjandusvälja ning Värske Rõhu paiknemist väljal ja annan ülevaate Gisèle Sapiro’ kirjandussotsioloogilistest põhimõtetest. Teises peatükis defineerin agentsuse ja kriitilise kirjaoskuse mõisteid, tuues välja ka konkreetseid tegevusi, mis kriitikakonkursil osaleja tegevusvõimekust suurendavad. Seejärel teen isiklikus vormis kirjutatud ülevaate kriitikakonkursside korraldamise ajaloost ning 2024. aasta konkursist, analüüsides osalenud tekste ja reflekteerides oma tööd. Töö lõpus on lisad: magistriprojekti dokumentatsioon ning turundusmaterjalid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ühiskonnakriitika Jürgen Rooste ja fs-i 2000. aastate luules
(Tartu Ülikool, 2024) Tismus, Minna Annabel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Ühiskonnateemade kajastamine kirjanduses – ning kitsamalt luules – aitab tuua fiktsionaalse, kirjandusliku maailma inimestele lähemale ning kõnetada ehk ka neid, kes on seni ilukirjandusest kaugele jäänud. Sellele aitab kaasa just kergesti jälgitav vabavärsilise tekstiga luule. Magistritöö annab ülevaate fs-i ja Jürgen Rooste 2000. aastatel kirjutatud luule ühiskonnakriitilisest temaatikast. Tööl on kolm peamist uurimisküsimust: (1) Millised ühiskonnakriitilised teemad väljenduvad fs-i ja Jürgen Rooste 00ndate aastate luules? (2) Mis on fs-i ja Jürgen Rooste 00ndate aastate luule ühiskonnakriitilisuse ühine nimetaja? (3) Mille poolest erineb ühiskonnakriitiline temaatika ja väljendus fs-i ja Jürgen Rooste 00ndate aastate luules? Magistritöö esimeses peatükis antakse ülevaade eesti luulepildist 2000. aastatel. Teine peatükk annab ülevaate luule ja ühiskonna seostest, luule ühiskonnakriitilisest funktsioonist ning ühiskonnakriitilisest luulest nii Eestis kui kogu maailmas. Kolmandas peatükis on analüüsitud Jürgen Rooste ja fs-i 2000. aastatel ilmunud teoseid, tuues sealt välja näited, millest saab tõlgendada sotsiaalkriitilist temaatikat. Neljandas peatükis võetakse kokku analüüsitud tulemused ja sünteesitakse neid, pakkudes vastuseid uurimisküsimustele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kordused Hando Runneli luuletsüklis "Ilus maa"
(Tartu Ülikool, 2024) Karell-Narrusk, Kai; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Hando Runnel on kordusterikas luuletaja. Magistritöö annab ülevaate poeetilistest kordamistest kõla- ja lausekujundi tasemel. Tööl on kolm olulisemat eesmärki: (1) sõnastada korduslike kõla- ja lausekujundite võimalik vormiline ja sisuline mõju luuletustele; (2) kirjeldada foneemi-, silbi-, sõna-, värsi- ja stroofikordusi ning illustreerida kordusvõtete definitsioone näidetega Hando Runneli loomingust; (3) vaadelda korduva keeleüksuse mõju luuletuse sisepingele ja tähendusväljale Hando Runneli luuletsüklis „Ilus maa“. Magistritöö esimeses peatükis avatakse kordusvõttestiku funktsioon ja mõju luuleteksti tähendusele. Teine peatükk annab lühiülevaate kordustest kõlakujundite tasemel. Kolmas peatükk käsitleb kordusi kui figuure ehk kordamisi lausekujundi tasemel. Teises ja kolmandas peatükis esitatud teoreetilised definitsioonid on varustatud tekstinäidetega Hando Runneli loomingust. Neljandas peatükis analüüsitakse luuletsükli „Ilus maa“ kordusvõttestikku. Vaadeldakse luuletekstide võimalikke tähendusi seoses kasutatava kordusvõttestikuga ja tekstide võimalikke tähendusi luuletuskogu „Punaste õhtute purpur“ (ilm 1982) kontekstis.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tants eesti modernistlikus luules 20. sajandi alguses
(Tartu Ülikool, 2024) Roos, Inga; Lotman, Rebekka, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sõjatrauma Eesti pagulasproosas: Gunnar Neeme lühiproosakogumiku "Tuuleraudne" ja Harri Asi romaani "Pärast plahvatust" võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Maat, Karmen; Käosaar, Leena, juhendaja; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uuritakse võrdlevalt kahe pagulasautori Gunnar Neeme ja Harri Asi loomingu sõjatraumapoeetikat, analüüsitakse traumateooriale toetudes, milliste keeleliste väljendusvahendite abil on lühiproosakogumikus „Tuuleraudne“ ja romaanis „Pärast plahvatust“ kujutatud tegelaste sõjatraumat, selle väljaelamisprotsessi ja teekonda traumast paranemisel. Töö esimene peatükk käsitleb traumateooriat, teises peatükis kirjeldatakse kirjandusteaduslikke uurimusi sõjakirjandusest, kus teoste tegevusaeg on seotud teise ilmasõja sündmustega (saksa ja nõukogude vene kirjandus). Kolmas peatükk keskendub Neeme ja Asi teoste võrdlusele, lähtudes traumateooriast.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ma nägin päiksepaistet vihmasajus: maailma armastussonettide valikkogu koostamine
(Tartu Ülikool, 2023) Pääbo, Laura; Lotman, Rebekka, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mittefiktsionaalsed pärisnimed eesti nüüdiskirjanduses
(Tartu Ülikool, 2020) Bakhoff, Marju; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse mittefiktsionaalsete pärisnimede kasutamisviise fiktsionaalsetes tekstides. Konkreetsemalt keskendusin töös avaliku elu tegelaste pärisnimede kasutamisele eesti uusimas kirjanduses. Uurimuse esimene peatükk annab ülevaate pärisnime mõistest ja selle erinevatest käsitlustest, teises peatükis defineeritakse fiktsiooni mõiste ja analüütiline peatükk käsitleb reaalselt eksisteerivate isikute pärisnimede kasutamist fiktsionaalsetes tekstides, kasutades näidetena Andrus Kiviräha följetonikogumikku „Vargamäe vanad ja noored“, Mehis Heinsaare novellikogumikku „Ebatavaline ja ähvardav loodus“, Urmas Vadi novelli „Testament“ ja Kaja Kannu romaani „Tänavatüdruk“.

Sirvi

Viimati lisatud