Kirjanduse magistritööd - Master's theses

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 52
  • Item
    Sõjatrauma Eesti pagulasproosas: Gunnar Neeme lühiproosakogumiku "Tuuleraudne" ja Harri Asi romaani "Pärast plahvatust" võrdlev analüüs
    (Tartu Ülikool, 2023) Maat, Karmen; Käosaar, Leena, juhendaja; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö uuritakse võrdlevalt kahe pagulasautori Gunnar Neeme ja Harri Asi loomingu sõjatraumapoeetikat, analüüsitakse traumateooriale toetudes, milliste keeleliste väljendusvahendite abil on lühiproosakogumikus „Tuuleraudne“ ja romaanis „Pärast plahvatust“ kujutatud tegelaste sõjatraumat, selle väljaelamisprotsessi ja teekonda traumast paranemisel. Töö esimene peatükk käsitleb traumateooriat, teises peatükis kirjeldatakse kirjandusteaduslikke uurimusi sõjakirjandusest, kus teoste tegevusaeg on seotud teise ilmasõja sündmustega (saksa ja nõukogude vene kirjandus). Kolmas peatükk keskendub Neeme ja Asi teoste võrdlusele, lähtudes traumateooriast.
  • Item
    Ma nägin päiksepaistet vihmasajus: maailma armastussonettide valikkogu koostamine
    (Tartu Ülikool, 2023) Pääbo, Laura; Lotman, Rebekka, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Mittefiktsionaalsed pärisnimed eesti nüüdiskirjanduses
    (Tartu Ülikool, 2020) Bakhoff, Marju; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse mittefiktsionaalsete pärisnimede kasutamisviise fiktsionaalsetes tekstides. Konkreetsemalt keskendusin töös avaliku elu tegelaste pärisnimede kasutamisele eesti uusimas kirjanduses. Uurimuse esimene peatükk annab ülevaate pärisnime mõistest ja selle erinevatest käsitlustest, teises peatükis defineeritakse fiktsiooni mõiste ja analüütiline peatükk käsitleb reaalselt eksisteerivate isikute pärisnimede kasutamist fiktsionaalsetes tekstides, kasutades näidetena Andrus Kiviräha följetonikogumikku „Vargamäe vanad ja noored“, Mehis Heinsaare novellikogumikku „Ebatavaline ja ähvardav loodus“, Urmas Vadi novelli „Testament“ ja Kaja Kannu romaani „Tänavatüdruk“.
  • Item
    Ambivalentse emaduse kujutamine kirjanduses
    (Tartu Ülikool, 2022) Viiksaar, Hele-Mai; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö eesmärgiks on uurida ambivalentse emaduse kujutamist kirjanduses, analüüsides traditsioonilisest käsitlusest erinevaid emadusega seonduvaid narratiive ning ema ja lapse vahelisi suhteid. Magistritöös keskendutakse kirjanduslikele võtetele, mille kaudu on ambivalentset emadust kujutatud neljas teoses - Nora Ikstena “Emapiim” (2015), Lionel Shriveri “Me peame rääkima Kevinist” (2003, eesti keeles 2008), Kerttu Rakke “Häbi” (2018) ning Doris Lessingu “Viies laps” (1988, eesti keeles 1995). Uuritavad teosed on loonud naisautorid läbi naisperspektiivi, kirjeldades seeläbi emadust läbi naiseks olemise kehalise, kultuurilise, sotsiaalse ja ühiskondliku filtri. Töö esimeses osas kirjeldatakse lähemalt erinevaid emadusega seonduvaid feministlikke teooriaid ja selgitatakse, mis on emadusega seonduv ambivalentsus, kuidas seda on ajalooliselt käsitletud ning mil moel avaldub see emaduse eri etappides, eraldi kirjeldab autor sealjuures rasedusega seonduvat ambivalentsust. Analüütiline osa algab Lionel Shriveri teose“ Me peame rääkima Kevinist” ning Lessingu teose “Viies laps” omavahelisest võrdlusest, lähtudes tegelaskujude ootuste ja lootuste ebakõlast, keskendudes ka sellele, mil moel on emaduse kirjeldamist mõjutanud patriarhaalne keskkond ning kuidas antud teosed sellele vastanduvad. Järgnevalt analüüsitakse teoseid “Emapiim” ja “Häbi”, lähtudes peamiselt patriarhaarse emaduse kontseptsioonist.
  • Item
    Borrowed elements of Russian literature in Ryūnosuke Akutagawa's works
    (Tartu Ülikool, 2022) Pavlov, Vladimir; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Mitmekeelsuse poeetika Eesti nüüdisluules: kuus juhtumit
    (Tartu Ülikool, 2022) Linno, Saara Lotta; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö keskmes on kirjandusliku mitmekeelsuse toime luuleteksti poeetikas. Tööl on kaks olulisemat eesmärki. Laias mõttes osutab magistritöö eesti kirjanduse keelelise määratlemise kitsaskohtadele ning kirjanduspildi tegelikule mitmekeelsusele. Kitsamas mõttes on töö eesmärgiks analüüsida mitmekeelsuse toimet luuleteksti tähenduse kujunemisel. Magistritöös esimeses kahes peatükis keskendub autor sellele, kuidas kirjanduslikku mitmekeelsust on varasemalt analüüsitud ning mis eripäradega tuleks seejuures arvestada Eesti kirjanduse puhul, kasutades Yasemin Yildize üks- ja mitmekeelsuse pingevälja kontseptsiooni ja Jaan Unduski kultuurisuhete tüpoloogiat. Teises peatükis keskendutakse teksti ja keeletasandi mitmekeelsusele, visandades seda, mil viisil on analüüsitud keelekontaktide toimet poeetilise teksti struktuuris. Kolmandas peatükis analüüsitakse loodud raamistiku alusel kuut nüüdisluule teksti - Hasso Krulli „Praht“ (2001), Kalju Kruusa „Pudong’i lennujaamas“ (2013), Sveta Grigorjeva „*luban…“ (2013), Maarja Kangro „Surma sugu“ (2013), Adam Culleni „Oled täna / You’re tied…“ (2017) ning Igor Kotjuhi „Keeleökonoomsusest“ (2020).
  • Item
    Romaani "Mitte üksnes sõnad" loomisprotsess ja eneserefleksioon
    (Tartu Ülikool, 2022) Ruder, Kristina; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistriprojekti käigus eritleb autor oma romaani „Mitte üksnes sõnad“ kirjutamise teekonda: idee kujunemine, loomisprotsess ja romaani avaldamine; reflekteerib enese tugevusi ja nõrkusi ning leiab selle käigus uued õpieesmärgid ja tegevusplaani. Töö esimeses osas vaadeldakse muinasjutu morfoloogiat, võrreldakse Proppi süntagmaatilist mudelit Holbeki paradigmaatilise mudeliga ning rakendatakse neid romaani analüüsis. Magistriprojekti teises osas käsitletakse eneserefleksiooni ja selle mõju teose autorile. Kolmas osa tutvustab romaani loomisprotsessi, järeldusi ja uusi eesmärke.
  • Item
    Literary and cinematic melancholia : Woolf, Lispector, von Trier
    (Tartu Ülikool, 2021) Taberland, Paula; Grišakova, Marina; Tzouva, Pinelopi; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Antud magistritöös uurin melanhoolia kujunemist kirjanduses ja filmis, kus pööran tähelepanu laiemale ajaloolisele ja sotsiokultuurilisele kontekstile, kompamaks seoseid teatud tüüpi melanhoolia esilekerkimise, tajumise ja poeetilise väljendamise vahel.
  • Item
    Adaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitel
    (Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Priit; Epner, Luule, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.
  • Item
    Comparing and contrasting the works of James Joyce's "Ulysses" and Virginia Woolf's "Mrs. Dalloway" through the prism of flânerie
    (Tartu Ülikool, 2020) Kasima, Tetyana; Kirss, Tiina Ann; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Inspiratsiooni stiimulid isiklikus luulealbumis
    (Tartu Ülikool, 2020) Säär, Karol; Merilai, Arne; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesoleva magistriprojekti eesmärk on uurida inspiratsiooni algeid ja luuletaja loomepsühholoogiat isiklikust autorifenomenoloogilisest vaatepunktist lähtuvalt ning dokumenteerida isikliku kogemuse kaudu inspiratsiooni stiimuleid, kasutades motiveerivaks asjaoluks kohustust luua nende põhjal tekst. Üldiselt vaatlevad tekstiloojad oma loomingut tagasivaateliselt, kuid projekti raames oli mul võimalus teha seda paralleelselt tekstide tootmisega, seda nii päeviku pidamise kui veidi peale teksti valmimist koostatud „saamisloo“ vormis. Projekt kestis kokku poolteist aastat, alates 2018. aasta oktoobril ning lõppedes suuremas osas 2020. aasta aprillil, mil album valmis.
  • Item
    Adonise "Araabia poeetika". Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid
    (Tartu Ülikool, 2019) Jürmann, Ester; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesoleva töö raames valmis täielik tõlge araabia kirjanduse elava klassiku, luuletaja, tõlkija, esseisti ja kirjanduskriitiku Adonise neljast essee-loengust, mis ilmusid nii araabia kui ka prantsuse keeles eraldi raamatuna 1985. aastal. „Araabia poeetika” (Aš-šiʿriyya al-ʿarabiyya) kutsub üles avastama araabia luule rikkalikku maailma, selle ainete avarust ja keele ilu. Adonis läheneb luule sõnumile ja teemadele alati kirglikult, kirjutab kaasakiskuvaid luuleülevaateid, jagades lugejaga oma lugemismõnu ja armastust araabia keele vastu. Avaessee ongi sissevaade araablaste filoloogilisse entsüklopeediasse, just araabia filoloogia varamu ja vaimu kirjeldamise ning õpetlaste loodud teadmiste süsteemi väärtustamisega Adonis oma ülevaadet kirjutatust alustabki, püüeldes ühtlasi araabia poeetika geneesi konstrueerimise või rekonstrueerimise poole. Ühelt poolt on tegu kummardusega vanale traditsioonile, ent samas on siin – eriti kolmandas ja neljas loengus – omal kohal ka kutse iseseisvale lugemisele ja mõtlemisele ning vabanemisele (vanade) autoriteetide eestkoste alt, kusjuures autoriteetide surm annab võimaluse lugeja sünniks. Nii kavandabki Adonis uusi lähenemisi araabia kirjanduse alustekstidele, mõtestab piiripealselt positsioonilt, s.t Ida ja Lääne, Euroopa ja araabia kirjandustraditsioonide vahealalt vabalt ümber araablaste klassikalist kirjanduspärandit. Tema uuenduslikud esseed, mille sisust annab aimu ka „Araabia poeetika”, viisid araabia kirjanduskriitika ja –teooria uuele tasemele. Võib veendunult väita, et ta on unikaalne, võimekas meister.
  • Item
    Inimesetaolised tehisentiteedid teadusulmes
    (Tartu Ülikool, 2019) Hallaste, Tõnis; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesolev magistritöö vaatles inimesetaoliste tehisentiteetide representatsioone teadusulmes. Kuna tegemist on laia teemaväljaga, piirdusin nelja entiteedikategooriaga, mille ilukirjanduslikud representatsioonid muutusid teaduslik-tehnilises mõttes usutavaks 20. sajandi kestel. Seega oli tegemist katsega ülevaatlikult kirjeldada nelja entiteedikategooria – roboti, androidi, tehisintellekti ja küborgi – olulisemaid temaatilisi pidepunkte ning omavahelisi põimumisi. Nimetatud teadusulmeliste motiivide vaatluses on osutatud ka sellele, kuidas need representeerivad inimese ja tehnoloogia mitmepalgeliste suhete eri tahke. Selmet täita üksnes eskapistlikku funktsiooni, kirjeldavad teadusulmelised tehisentiteedid metafoorsel moel lootusi ja hirme, mis kaasnevad tehnoloogia arengu ja aina kõikehõlmavama kasutuselevõtuga. Mainitud reaktsioonid on veelgi rõhutatumad olukorras, kus tehnoloogia taotleb inimesetaolisust (ning ka vastupidi – olukorras, kus inimene püüdleb senisest suurema tehnoloogilisuse poole). Entiteedikategooriate käsitlused jaotusid eri peatükkideks, mis omakorda jagunesid teooriaosaks ja analüüsiosaks. Teooriaosades said välja toodud olulisimad märksõnad ja põhilisemad probleemid, mis kaasnevad vastavate entiteetide representatsioonidega. Iga peatüki analüüsiosa tegeles juhtumianalüüsidega, mis vaatlesid selleks valitud teoseid eelkõige teooriaosas vaadeldud probleemipüstituste valguses.
  • Item
    Naise minapildi kujunemine teise maailmasõja ajal kirjutatud naiste päevikute põhjal
    (Tartu Ülikool, 2019) Jürgenson, Sandra; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Teisest maailmasõjast on möödunud üle seitsmekümne aasta. Ometi avaldab toimunu inimestele mõju veel tänapäevalgi. Aastas tuuakse kinolinale mitmeid sõjateemalisi filme ja ka raamatupoodide riiulid saavad sõda puudutavate teoste näol sagedast täiendust. Nendes filmides ja raamatutes on aga tavaliselt peategelasteks mehed. Läbi aja on meeste sõjamälestusi naiste omadest enim väärtustatud, mistõttu on naiste sõjakogemused saanud märksa väiksema tähelepanu osaliseks. Et aga saada sõjamõjust inimkonnale terviklikumat pilti, on vaja rõhku asetada mõlema soo kogemusele. Oma magistritöös uurisin kolme Teise maailmasõja ajal kirjutatud naise päeviku – inglanna Nella Lasti, hollandlanna Etty Hillesumi ja eestlanna Erna Nageli – põhjal, kuidas naised päevikuis oma minapilti loovad, keskendudes nii temaatilisetele fookustele kui ka tekstuaalsetele joontele. Vaatluse all oli ka see, kuidas naised enda jaoks päevikut defineerivad, milline otstarve päevikul nende elus oli ja kas päevikupidamine muutis sõjasündmuste poolt tekitatud kogemused nende jaoks ka talutavamaks. Lisaks tõin välja päevikute ühisjooni ja erinevusi ning keskendusin sellele, kuidas naised erinevaid sündmuseid päevikus vahendasid.
  • Item
    E. R. Doddsi essee "Irratsionalist Euripides" tõlge ja kommentaar
    (Tartu Ülikool, 2019) Pilvisto, Agne; Näripä, Neeme, juhendaja; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    M-äng Mati Undi loomingus
    (Tartu Ülikool, 2019) Puudersell, Eliisa; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida, mida tähendab sõnakujund “m-äng” Mati Undi 1970. aastate algupoole loomingus. See on väljend, millega on võimalik mõtestada Undi tolle aja tekste, kuna nimetatud aega võib näha kui Undi üleminekuperioodi. Autorina liikus ta modernismist postmodernismi, seega tema teosed jäävad nii-öelda piiri peale, neis on segunenud modernistlikud ja postmodernistlikud jooned, ka äng ja mäng. Unt katsetas erinevate kirjandusvõtetega ning hakkas 1970. aastatel osasid oma teoseid umber kirjutama. See on oluline mängu element, mis avaldus ka siinses töös vaadeldavates tekstides. Teosest teosesse liiguvad Undile olulised motiivid ja stiilivõtted, mida ta üha uuesti ümber kirjutas ja taas lõi ning nii peegeldavad tema tekstid üksteist.
  • Item
    Loodustunnetus Nikolai Baturini avarilmas ja Ladina-Ameerika selvaromaanis
    (Tartu Ülikool, 2019) Viisileht, Ann; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Item
    Kirjanduslik matk Vilsandil
    (Tartu Ülikool, 2019) Mägi, Maris; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistriprojekti „Kirjanduslik matk Vilsandil“ eesmärk on luua NaviCup rakenduse abil Vilsandi-kirjandust tutvustav mobiilirakendus, mis vahendaks saart külastavaile inimestele selle paiga kirjanduslikke representatsioone ja aitaks neid taasavastada. Samas tuleb mobiilirakenduse teekondade loomisel arvestada rahvuspargi ülesandeid kaitsta piirkonnale iseloomulikku bioloogilist mitmekesisust ja maastikke, muinasobjekte, rahvuslikku merekultuuripärandit jpm ning teha koostööd Vilsandil elavate kohalikega, kes tunnevad antud maa-ala iga väiksematki soppi. Kolmas implitsiitselt väljenduv eesmärk on arvestada mobiilirakenduse loomisel ette tulevaid tehnoloogilise maailma ohtusid – loodav kohapunktidel põhinev rakendus pärsib inimese reaalsuse taju, loob soodsa pinnase füüsilisest kohalolust eemaldumiseks, märkamata nii end ümbritsevat maastikku. Magistriprojekt koosneb viiest peatükist. Esimene peatükk tutvustab projekti ideed ja annab ülevaate mobiilirakendusest NaviCup. Teine peatükk teeb kokkuvõtte mõningatest kirjanduslikest teekondadest ja – juhtidest, tuues välja erinevaid võimalusi kirjanduslike kohtade kaardistamiseks. Kolmas peatükk keskendub projekti teoreetilis-metodoloogilisele taustale. Alapeatükis 3.1. tulevad vaatluse alla looduskaitsetegelase Jaan Eilarti käsitlus keskkonna ja kultuuri kokkupuutepunktidest. Alapeatükk 3.2. räägib geokriitikast ja selle seostest siinse projektiga. Neljas peatükk kirjeldab valitud tekstikatkendite korpust. Alapeatükk 4.1. iseloomustab Käkisilma-Vilsandi matkaraja tekstikatkendeid. Alapeatükid 4.2. ja 4.3. kirjeldavad Vilsandi lääne- ja põhjapoolset matkarada ning alapeatükk 4.4. keskendub kirjanduslikele kohtadele Suur-Vilsandil ja Väike-Vilsandil. Viies peatükk avab mobiilirakenduse koostamise tagamaid.
  • Item
    Eesti töölisluule 20. sajandi alguses töölisalbumite põhjal
    (Tartu Ülikool, 2019) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö uurib eesti töölisluulet aastatel 1905–1911 ilmunud töölisalbumites „Edasi”, „Tagasi” ja „Mõtted”. Töö eesmärk on analüüsida eesti päritolu tööliskirjanike luuleloomingus esinevaid teemasid ja motiive ning selgitada võimalikke maailmakirjanduslikke mõjusid. Töö teine eesmärk on määratleda eesti töölisluule mõiste ning tuua välja selle määratlusega kaasnevad probleemid. Lühidalt on analüüsitud ka eesti töölisluule peamiseid vormilisi ja stilistilisi eripärasid. Magistritöö esimeses osas käsitletud 20. sajandi alguse välistööliskirjanduse tekkepõhjuste, peamiste iseloomujoonte ja viljelejate ning teemakohaste tõlgete ülevaated on abiks võimalike välismõjude selgitamisel eesti tööliskirjanduses. Teine peatükk keskendub 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses eesti keelde tõlgitud, eelkõige töölisklassile suunatud või tööliskirjanduslikele teostele. Kolmas osa räägib eesti töölisluule arenguloost ja eesti tööliskirjanduse määratlemise keerukusest. Neljandas peatükis tutvustatakse töölisalbumite sisu ja vormi, autorite valikut ning temaatilisi muutusi ajavahemikul 1905–1911.
  • Item
    Naine ja armastus Mehis Heinsaare loomingus
    (Tartu Ülikool, 2019) Põldver, Piret; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse Mehis Heinsaare jutukogudes ilmunud tekste soolisest perspektiivist, lisades juurde erinevaid teooriaid armastusest, ühtlasi vaadeldakse maagilis-realistlikku võttestikku. Uuritakse kas ja kuidas sugude kirjanduslik ebavõrdne kujutamine mõjutab tekstis sugupooltevahelisi romantilisi tundeid ja armastussuhteid, lähtudes hüpoteesist, et Heinsaare juttude armastuslugude traagika on üles ehitatud sugupoolte olemuslikule ebavõrdsusele. Töös käsitletakse Mehis Heinsaare kuut jutukogu, mis on ilmunud aastail 2001–2016.