Kirjanduse magistritööd - Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/42103
Browse
Browsing Kirjanduse magistritööd - Master's theses by Issue Date
Now showing 1 - 20 of 55
- Results Per Page
- Sort Options
Item Ruum ja vaatajad eesti teatris 1992-1997(Tartu Ülikool, 1997) Saro, Anneli; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Prantsuse strukturalismi ja poststrukturalismi retseptsioon eesti esseistikas ja kriitikas(Tartu Ülikool, 2011) Vilks, Elo; Grišakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Orjuse kujutamisest Toni Morrisoni romaanis "Armas" ja Eduard Vilde romaanis "Mahtra sõda"(Tartu Ülikool, 2013) Naanu, Kadri; Kirss, Tiina Ann, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu ülikool. Maailmakirjanduse erialaItem Implikatuuri poeetika Baturini loomingus. Mittesõnaline tuletamine väljamõeldises(Tartu Ülikool, 2013) Kilusk, Ott; Merilai, Arne, juhendaja; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Kodu, üksinduse vaev ning võõraks olemise raskus Ene Mihkelsoni varasemas luules(Tartu Ülikool, 2013) Arust, Evelin; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Kohad Ivar Ivaski luules(Tartu Ülikool, 2014) Pärtna, Maarja; Talvet, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem [N]ostalgia kaasaegses eesti ja saksa kirjanduses(Tartu Ülikool, 2014) Lepa, Kristiina; Lukas, Liina, juhendaja; Pasewalck, Silke, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Foto funktsioon fiktsioonis(Tartu Ülikool, 2014) Neier, Agnes; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöö analüüsib fotograafiliste kujutiste funktsiooni ilukirjanduslikes teostes. Töös antakse ülevaade sellest, kuidas fotograafilised kujutised funktsioneerivad, millisel kujul nad võivad esineda ilukirjanduslikes tekstides ning mis on nende funktsioon antud tekstides. Vaadeldakse, kuidas visuaalne materjal mõjutab kirjutatud narratiivi ja vastupidi, teisisõnu, millised on nende vastastikused mõjutused ning mis eesmärki täidavad fotod kirjanduslikes teostes. Töö on jaotatud kolme suuremasse peatükki. Esimene peatükk vaatleb pildilise pöörde ajalugu ja arenguid, joonistades välja põhilised probleemkohad ja teemad, mis esinevad sõna ja pildi, fotograafia ja kirjanduse uurimisel. Samuti on esimeses peatükis välja toodud verbaalsete ja graafiliste kujutiste erinevused ning fotograafiliste kujutiste spetsiifika. Teine suurem peatükk keskendub fotograafiliste kujutiste ja kirjanduse suhetele. Antakse lühike ülevaade fotograafia ja kirjanduse suhetest ajaloo jooksul, vaadeldakse, kuidas fotod hakkasid raamatutesse tekkima ning milline oli nende suhe kirjutatud narratiiviga. Samuti avatakse ekfraasi mõistet, mis viitab visuaalse reprsentatsiooni verbaalsele kujutamisele. Vaadeldakse lähemalt fotograafiliste kujutiste narratiivset võimet lugu edasi anda. Töö kolmas peatükk kasutab eelnevalt välja toodud teoreetilist korpust ning vaatleb fotode funktsioone ilukirjanduslikes teostes. Vaatluse alla on võetud neli eesti kaasaegset teost: Tõnu Õnnepalu „Paradiis” (2009), Kai Aareleid „Vene veri” (2011), Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” (2001) ning Andrus Kasemaa „Leskede kadunud maailm” (2012).Item Mats Traadi epopöa "Minge üles mägedele": retseptsioon, aja- ja ruumipoeetika(Tartu Ülikool, 2014) Tammiste, Mari-Liis; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöös käsitletakse Mats Traadi suurteost "Minge üles mägedele..." Uurimus on jagatud kolme ossa. Esimeses peatükis analüüsitakse „Minge üles ...“ jagude ilmumise järel romaanide kohta avaldatud kriitikat. Teises peatükis kirjeldatakse „Minge üles ...“ ajalisi piire ja viisi, kuidas autor aega ja ajaloolisi sündmusi esile toob. Kolmandas peatükis kaardistatakse „Minge üles ...“ geograafiat ja sõna „mägi“ tähendust erinevate tegelaste jaoks. Püütakse selgitada, millele autor „Minge üles ...“ panoraami luues rõhku paneb, kuidas ajas ja ruumis edasi liikumise saavutab.Item Kurt Vonnegut traumakirjanikuna(Tartu Ülikool, 2014) Jõgi, Liisa; Pilter, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Maskuliinsustest 19. ja 20. sajandi vahetuse eesti realistlikus kirjanduses Juhan Liivi, Eduard Vilde ja Ernst Peterson-Särgava loomingu näitel(Tartu Ülikool, 2014) Terav, Kairi; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöö eesmärgiks 19. ja 20. sajandivahetuse realistlike kirjandusteoste näitel välja tuua selle suhteliselt heterogeense ajaperioodi mõju sajandilõpu maskuliinsuspildi representatsioonidele. Käesolev magistritöö koosneb kolmest peatükist, mis on omakorda jagunenud erineva teemaasetusega alapeatükkideks. Esimene teoreetiline peatükk käsitleb meesuuringuid laiemalt, teine peatükk „Maskuliinsused 19. sajandil“ kirjeldab sel perioodil aset leidnud ühiskondlikke ja kultuurilisi protsesse ja ning üldisi arusaamu ja kolmas peatükk analüüsib võrdlevalt Juhan Liivi teost „Vari“, Eduard Vilde teost „Külmale maale“ ja Ernst Peterson-Särgava teost „Paised“.Item Totalitarismi kujutamine Viivi Luige romaanis "Ajaloo ilu" ja Herta Mülleri romaanis "Südameloom"(Tartu Ülikool, 2014) Sapunjan, Inga; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Võõra kujutamine totalitaarse idabloki teadusulmes(Tartu Ülikool, 2014) Varik, Anu; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Maailmakirjanduse õppetool; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Ökokriitilise analüüsi võimalustest Uku Masingu loodusteksti „Mälestusi taimedest“ näitel(Tartu Ülikool, 2014) Vilu, Tõnis; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritööl on kaks põhieesmärki: esiteks kaardistada ja analüüsida ökokriitikat kui teooriasuunda ning teiseks eritleda Uku Masingu raamatut „Mälestusi taimedest“. Ökokriitika käsitlemisel tuleb tuua välja selle kujunemislugu, põhisuundumused ja -ideed ning vaadelda, milles seisnevad selle teooria head ja halvad küljed. Kui ökokriitikas sisalduvad puudused – ja need kahtlemata eksisteerivad igas teoreetilises mudelis –, siis tuleb arutada, kuidas on võimalikneid puudusi ületada, lünki täita. Teose „Mälestusi taimedest“ puhul analüüsitakse selle ülesehitust, kujundlikkust ning Masingu suhestumist taimedega ja laiemas mõttes loodusega selles raamatus. Magistritöö koosneb kahest suuremast peatükist, mis jagunevad omakorda alapeatükkideks. Esimese peatüki rõhk asetseb ökokriitika vaatlemisel, analüüsil ja teooriaarendusel. Teine peatükk keskendub Uku Masingu loodusteksti „Mälestusi taimedest“ eritlemisele, toetudes eelnevas peatükis arutletud ideedele ja meetoditele.Item Spordiromaan kui ilukirjanduslik žanr(Tartu Ülikool, 2015) Kiris, Artur; Grišakova, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Enesekolonisatsiooni tsiviliseeriv sündmuslikkus Jakob Pärna teoste "Oma tuba, oma luba" ja "Must kuub" ning A. H. Tammsaare romaani "Ma armastasin sakslast" näitel(Tartu Ülikool, 2015) Kasak, Sander-Ingemar; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKäesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida kolme teost. Nendeks on Jakob Pärna (1843–1916) jutustused „Oma tuba, oma luba“ (1879) ja „Must kuub“ (1883) ning A. H. Tammsaare (1878–1940) romaan „Ma armastasin sakslast“ (1935). Analüüs lähtub postkoloniaalsete uuringute meetoditest, millele on toestuseks lisatud Norbert Eliase (1897– 1990) teooria tsiviliseerumisprotsessist ning Alain Badiou’ (s. 1937) filosoofia sündmuslikkusest. Kuigi töö üheks eesmärgiks on analüüsida nimetatud teoseid, vaadeldes neis postkoloniaalsete kontseptsioonide lahtirullumist, siis samaväärseks eesmärgiks võib pidada Eliase ning Badiou’ filosoofiate sidumist postkoloniaalse meetodiga. Selle motivatsiooniks on teatava uudsuse importimine postkolonialismi uuringutesse.Item Linda Hogani "Päikesetormid": ökofeministlik analüüs(Tartu Ülikool, 2015) Soonberg, Maarja; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondItem Dialoog varasema Liivi-tõlgendusega: Juhan Liivi luule tema kirjutise "Ääremärkused" valguses(Tartu Ülikool, 2015) Kirs, Tanar; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKäesoleval magistritööl on kolm peamist eesmärki. Neist esimene on vaadelda senist Liivi-tõlgendust, kaardistades ja iseloomustades selle valdkonna põhi- ja sekundaarsed käsitlused. Teine eesmärk on analüüsida seni küllalt vähe tähelepanu pälvinud Liivi kirjutise „Ääremärkused“ temaatilisi suundumusi ning otsida selle pinnalt võimalusi seniste käsitluste täiendamiseks. Kolmas eesmärk on tõlgendada „Ääremärkuste“ valguses Liivi luuletekste.Item Madis Kõivu proosakirjandus: historiseeriv lähenemine(Tartu Ülikool, 2015) Ojam, Indrek; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondMagistritöö võtab Madis Kõivu laiast elutööst lähema vaatluse alla ainult ühe segmendi, mis esmapilgul võib paista Kõivu pärandi perifeersema osana – tema proosakirjanduse. Kuid just proosakirjandusel on olulisi eesmärke, mis seostuvad kollektiivse identiteedi ja ajalooga ning mis moodustavadki magistritöös läbi viidavate analüüside fookuse. Töö ettevalmistav ülesanne esiteks on selle vastuvõtu kriitiline kommenteerimine. Sellele järgneb lühike Kõivu biograafiat puudutav motiveeriv remark ja adekvaatset historiseerivat tõlgendust puudutavate teoreetiliste küsimuste põhjalik läbiarutamine. Need küsimused moodustavad töö kaks esimest peatükki. Pärast vajaliku minimaalse mõistelise selguse saavutamist algab töö otsustav osa, milleks on Kõivu proosa tuumiku moodustavate teoste kontekstitundlik ülelugemine ja -tõlgendamine.Item Eestlane Euroopas. Eestlaste endakuvand Lääne-Euroopas Petrone Prindi "Minu"-sarja näitel(Tartu Ülikool, 2015) Sedman, Kati; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKäesoleva magistritöö eesmärk on vaadelda eestlaste endakujundit Petrone Prindi poolt välja antavas reisi- ja võõrsil elamise lugusid koondavas nn „Minu“-sarjas, keskendudes Lääne-Euroopat käsitlevatele teostele. Töös analüüsin, kuidas eestlane representeerib ennast võrreldes Euroopaga, milliseid aspekte eurooplaste juures enim vahendatakse, kas erinevate rahvaste puhul leiavad käsitlust sarnased identiteediaspektid ja kuidas eestlastest autorid iseloomustavad ennast selle taustal, mis on nende jaoks eestlaseks olemise ja Eesti puhul oluline, mis on nende arvates eestlaslik.
- «
- 1 (current)
- 2
- 3
- »