Kirjanduse magistritööd - Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/42103

Browse

Now showing 1 - 20 of 55

Adaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Priit; Epner, Luule, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.
Adonise "Araabia poeetika". Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid
(Tartu Ülikool, 2019) Jürmann, Ester; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö raames valmis täielik tõlge araabia kirjanduse elava klassiku, luuletaja, tõlkija, esseisti ja kirjanduskriitiku Adonise neljast essee-loengust, mis ilmusid nii araabia kui ka prantsuse keeles eraldi raamatuna 1985. aastal. „Araabia poeetika” (Aš-šiʿriyya al-ʿarabiyya) kutsub üles avastama araabia luule rikkalikku maailma, selle ainete avarust ja keele ilu. Adonis läheneb luule sõnumile ja teemadele alati kirglikult, kirjutab kaasakiskuvaid luuleülevaateid, jagades lugejaga oma lugemismõnu ja armastust araabia keele vastu. Avaessee ongi sissevaade araablaste filoloogilisse entsüklopeediasse, just araabia filoloogia varamu ja vaimu kirjeldamise ning õpetlaste loodud teadmiste süsteemi väärtustamisega Adonis oma ülevaadet kirjutatust alustabki, püüeldes ühtlasi araabia poeetika geneesi konstrueerimise või rekonstrueerimise poole. Ühelt poolt on tegu kummardusega vanale traditsioonile, ent samas on siin – eriti kolmandas ja neljas loengus – omal kohal ka kutse iseseisvale lugemisele ja mõtlemisele ning vabanemisele (vanade) autoriteetide eestkoste alt, kusjuures autoriteetide surm annab võimaluse lugeja sünniks. Nii kavandabki Adonis uusi lähenemisi araabia kirjanduse alustekstidele, mõtestab piiripealselt positsioonilt, s.t Ida ja Lääne, Euroopa ja araabia kirjandustraditsioonide vahealalt vabalt ümber araablaste klassikalist kirjanduspärandit. Tema uuenduslikud esseed, mille sisust annab aimu ka „Araabia poeetika”, viisid araabia kirjanduskriitika ja –teooria uuele tasemele. Võib veendunult väita, et ta on unikaalne, võimekas meister.
Aino Perviku "Kunksmoor": ökofeministlik analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Lees, Triin; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Magistritöö peamiseks eesmärk on ökofeministlikult uurida naise ja looduse suhteid Aino Perviku teoses „Kunksmoor“. Eesmärk sai täidetud, „Kunksmoor“ on ökofeministlikult hästi analüüsitav teos. Magistritöö annab panuse lastekirjanduse uurimisse ning samas kinnitab, et lastekirjandusel on ühiskonnas tähtis positsioon. Kuna kirjandus kujundab lugejate eetilisi hoiakuid, siis on hea meel tõdeda, et „Kunksmoor“ neid hoiakuid ökofeministlikult kujundab. Sellega annab magistritöö panuse ka Eestis veel vähetuntud ökofeministlikku kirjandusuurimusse.
Ambivalentse emaduse kujutamine kirjanduses
(Tartu Ülikool, 2022) Viiksaar, Hele-Mai; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärgiks on uurida ambivalentse emaduse kujutamist kirjanduses, analüüsides traditsioonilisest käsitlusest erinevaid emadusega seonduvaid narratiive ning ema ja lapse vahelisi suhteid. Magistritöös keskendutakse kirjanduslikele võtetele, mille kaudu on ambivalentset emadust kujutatud neljas teoses - Nora Ikstena “Emapiim” (2015), Lionel Shriveri “Me peame rääkima Kevinist” (2003, eesti keeles 2008), Kerttu Rakke “Häbi” (2018) ning Doris Lessingu “Viies laps” (1988, eesti keeles 1995). Uuritavad teosed on loonud naisautorid läbi naisperspektiivi, kirjeldades seeläbi emadust läbi naiseks olemise kehalise, kultuurilise, sotsiaalse ja ühiskondliku filtri. Töö esimeses osas kirjeldatakse lähemalt erinevaid emadusega seonduvaid feministlikke teooriaid ja selgitatakse, mis on emadusega seonduv ambivalentsus, kuidas seda on ajalooliselt käsitletud ning mil moel avaldub see emaduse eri etappides, eraldi kirjeldab autor sealjuures rasedusega seonduvat ambivalentsust. Analüütiline osa algab Lionel Shriveri teose“ Me peame rääkima Kevinist” ning Lessingu teose “Viies laps” omavahelisest võrdlusest, lähtudes tegelaskujude ootuste ja lootuste ebakõlast, keskendudes ka sellele, mil moel on emaduse kirjeldamist mõjutanud patriarhaalne keskkond ning kuidas antud teosed sellele vastanduvad. Järgnevalt analüüsitakse teoseid “Emapiim” ja “Häbi”, lähtudes peamiselt patriarhaarse emaduse kontseptsioonist.
Borrowed elements of Russian literature in Ryūnosuke Akutagawa's works
(Tartu Ülikool, 2022) Pavlov, Vladimir; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Comparing and contrasting the works of James Joyce's "Ulysses" and Virginia Woolf's "Mrs. Dalloway" through the prism of flânerie
(Tartu Ülikool, 2020) Kasima, Tetyana; Kirss, Tiina Ann; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Dialoog varasema Liivi-tõlgendusega: Juhan Liivi luule tema kirjutise "Ääremärkused" valguses
(Tartu Ülikool, 2015) Kirs, Tanar; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleval magistritööl on kolm peamist eesmärki. Neist esimene on vaadelda senist Liivi-tõlgendust, kaardistades ja iseloomustades selle valdkonna põhi- ja sekundaarsed käsitlused. Teine eesmärk on analüüsida seni küllalt vähe tähelepanu pälvinud Liivi kirjutise „Ääremärkused“ temaatilisi suundumusi ning otsida selle pinnalt võimalusi seniste käsitluste täiendamiseks. Kolmas eesmärk on tõlgendada „Ääremärkuste“ valguses Liivi luuletekste.
E. R. Doddsi essee "Irratsionalist Euripides" tõlge ja kommentaar
(Tartu Ülikool, 2019) Pilvisto, Agne; Näripä, Neeme, juhendaja; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti töölisluule 20. sajandi alguses töölisalbumite põhjal
(Tartu Ülikool, 2019) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib eesti töölisluulet aastatel 1905–1911 ilmunud töölisalbumites „Edasi”, „Tagasi” ja „Mõtted”. Töö eesmärk on analüüsida eesti päritolu tööliskirjanike luuleloomingus esinevaid teemasid ja motiive ning selgitada võimalikke maailmakirjanduslikke mõjusid. Töö teine eesmärk on määratleda eesti töölisluule mõiste ning tuua välja selle määratlusega kaasnevad probleemid. Lühidalt on analüüsitud ka eesti töölisluule peamiseid vormilisi ja stilistilisi eripärasid. Magistritöö esimeses osas käsitletud 20. sajandi alguse välistööliskirjanduse tekkepõhjuste, peamiste iseloomujoonte ja viljelejate ning teemakohaste tõlgete ülevaated on abiks võimalike välismõjude selgitamisel eesti tööliskirjanduses. Teine peatükk keskendub 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses eesti keelde tõlgitud, eelkõige töölisklassile suunatud või tööliskirjanduslikele teostele. Kolmas osa räägib eesti töölisluule arenguloost ja eesti tööliskirjanduse määratlemise keerukusest. Neljandas peatükis tutvustatakse töölisalbumite sisu ja vormi, autorite valikut ning temaatilisi muutusi ajavahemikul 1905–1911.
Eestlane Euroopas. Eestlaste endakuvand Lääne-Euroopas Petrone Prindi "Minu"-sarja näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Sedman, Kati; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on vaadelda eestlaste endakujundit Petrone Prindi poolt välja antavas reisi- ja võõrsil elamise lugusid koondavas nn „Minu“-sarjas, keskendudes Lääne-Euroopat käsitlevatele teostele. Töös analüüsin, kuidas eestlane representeerib ennast võrreldes Euroopaga, milliseid aspekte eurooplaste juures enim vahendatakse, kas erinevate rahvaste puhul leiavad käsitlust sarnased identiteediaspektid ja kuidas eestlastest autorid iseloomustavad ennast selle taustal, mis on nende jaoks eestlaseks olemise ja Eesti puhul oluline, mis on nende arvates eestlaslik.
Enesekolonisatsiooni tsiviliseeriv sündmuslikkus Jakob Pärna teoste "Oma tuba, oma luba" ja "Must kuub" ning A. H. Tammsaare romaani "Ma armastasin sakslast" näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kasak, Sander-Ingemar; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida kolme teost. Nendeks on Jakob Pärna (1843–1916) jutustused „Oma tuba, oma luba“ (1879) ja „Must kuub“ (1883) ning A. H. Tammsaare (1878–1940) romaan „Ma armastasin sakslast“ (1935). Analüüs lähtub postkoloniaalsete uuringute meetoditest, millele on toestuseks lisatud Norbert Eliase (1897– 1990) teooria tsiviliseerumisprotsessist ning Alain Badiou’ (s. 1937) filosoofia sündmuslikkusest. Kuigi töö üheks eesmärgiks on analüüsida nimetatud teoseid, vaadeldes neis postkoloniaalsete kontseptsioonide lahtirullumist, siis samaväärseks eesmärgiks võib pidada Eliase ning Badiou’ filosoofiate sidumist postkoloniaalse meetodiga. Selle motivatsiooniks on teatava uudsuse importimine postkolonialismi uuringutesse.
Foto funktsioon fiktsioonis
(Tartu Ülikool, 2014) Neier, Agnes; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö analüüsib fotograafiliste kujutiste funktsiooni ilukirjanduslikes teostes. Töös antakse ülevaade sellest, kuidas fotograafilised kujutised funktsioneerivad, millisel kujul nad võivad esineda ilukirjanduslikes tekstides ning mis on nende funktsioon antud tekstides. Vaadeldakse, kuidas visuaalne materjal mõjutab kirjutatud narratiivi ja vastupidi, teisisõnu, millised on nende vastastikused mõjutused ning mis eesmärki täidavad fotod kirjanduslikes teostes. Töö on jaotatud kolme suuremasse peatükki. Esimene peatükk vaatleb pildilise pöörde ajalugu ja arenguid, joonistades välja põhilised probleemkohad ja teemad, mis esinevad sõna ja pildi, fotograafia ja kirjanduse uurimisel. Samuti on esimeses peatükis välja toodud verbaalsete ja graafiliste kujutiste erinevused ning fotograafiliste kujutiste spetsiifika. Teine suurem peatükk keskendub fotograafiliste kujutiste ja kirjanduse suhetele. Antakse lühike ülevaade fotograafia ja kirjanduse suhetest ajaloo jooksul, vaadeldakse, kuidas fotod hakkasid raamatutesse tekkima ning milline oli nende suhe kirjutatud narratiiviga. Samuti avatakse ekfraasi mõistet, mis viitab visuaalse reprsentatsiooni verbaalsele kujutamisele. Vaadeldakse lähemalt fotograafiliste kujutiste narratiivset võimet lugu edasi anda. Töö kolmas peatükk kasutab eelnevalt välja toodud teoreetilist korpust ning vaatleb fotode funktsioone ilukirjanduslikes teostes. Vaatluse alla on võetud neli eesti kaasaegset teost: Tõnu Õnnepalu „Paradiis” (2009), Kai Aareleid „Vene veri” (2011), Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” (2001) ning Andrus Kasemaa „Leskede kadunud maailm” (2012).
H. P. Lovecrafti õuduskirjanduslik filosoofia ja paralleele eesti kirjandusest A. Gailiti novellide näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Saar, Katrina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Implikatuuri poeetika Baturini loomingus. Mittesõnaline tuletamine väljamõeldises
(Tartu Ülikool, 2013) Kilusk, Ott; Merilai, Arne, juhendaja; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
In search of the neobaroque image
(Tartu Ülikool, 2017) Ling, Kaisa; Talvet, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Inimesetaolised tehisentiteedid teadusulmes
(Tartu Ülikool, 2019) Hallaste, Tõnis; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö vaatles inimesetaoliste tehisentiteetide representatsioone teadusulmes. Kuna tegemist on laia teemaväljaga, piirdusin nelja entiteedikategooriaga, mille ilukirjanduslikud representatsioonid muutusid teaduslik-tehnilises mõttes usutavaks 20. sajandi kestel. Seega oli tegemist katsega ülevaatlikult kirjeldada nelja entiteedikategooria – roboti, androidi, tehisintellekti ja küborgi – olulisemaid temaatilisi pidepunkte ning omavahelisi põimumisi. Nimetatud teadusulmeliste motiivide vaatluses on osutatud ka sellele, kuidas need representeerivad inimese ja tehnoloogia mitmepalgeliste suhete eri tahke. Selmet täita üksnes eskapistlikku funktsiooni, kirjeldavad teadusulmelised tehisentiteedid metafoorsel moel lootusi ja hirme, mis kaasnevad tehnoloogia arengu ja aina kõikehõlmavama kasutuselevõtuga. Mainitud reaktsioonid on veelgi rõhutatumad olukorras, kus tehnoloogia taotleb inimesetaolisust (ning ka vastupidi – olukorras, kus inimene püüdleb senisest suurema tehnoloogilisuse poole). Entiteedikategooriate käsitlused jaotusid eri peatükkideks, mis omakorda jagunesid teooriaosaks ja analüüsiosaks. Teooriaosades said välja toodud olulisimad märksõnad ja põhilisemad probleemid, mis kaasnevad vastavate entiteetide representatsioonidega. Iga peatüki analüüsiosa tegeles juhtumianalüüsidega, mis vaatlesid selleks valitud teoseid eelkõige teooriaosas vaadeldud probleemipüstituste valguses.
Inspiratsiooni stiimulid isiklikus luulealbumis
(Tartu Ülikool, 2020) Säär, Karol; Merilai, Arne; Velsker, Mart; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva magistriprojekti eesmärk on uurida inspiratsiooni algeid ja luuletaja loomepsühholoogiat isiklikust autorifenomenoloogilisest vaatepunktist lähtuvalt ning dokumenteerida isikliku kogemuse kaudu inspiratsiooni stiimuleid, kasutades motiveerivaks asjaoluks kohustust luua nende põhjal tekst. Üldiselt vaatlevad tekstiloojad oma loomingut tagasivaateliselt, kuid projekti raames oli mul võimalus teha seda paralleelselt tekstide tootmisega, seda nii päeviku pidamise kui veidi peale teksti valmimist koostatud „saamisloo“ vormis. Projekt kestis kokku poolteist aastat, alates 2018. aasta oktoobril ning lõppedes suuremas osas 2020. aasta aprillil, mil album valmis.
Irma Truupõllu looming
(Tartu Ülikool, 2016) Läänemets, Janika; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö keskendub lastekirjaniku ja luuletaja Irma Truupõllu (1903–1980) loomingule. Ilmutanud neli lasteraamatut, millest kaks on tõlgitud ka võõrkeeltesse, avaldanud perioodikas eri vanuses lugejatele mitukümmend lühijuttu ja luuletust ning kirjutanud libreto ühele oma kaasaja menukamale operetile, on Truupõld end kahtlemata eesti kultuurilukku jäädvustanud. Ometi pole tema elu ja kunstiloomingut siiani süvenenult käsitletud. Töö eesmärk on teha detailne sissevaade kirjaniku loomingusse ning asetada see autori eluloo ja tema kaasaja ühiskondlik-kultuurilisse konteksti. Selle käigus töötatakse läbi juba olemasolev materjal, võrreldakse seal leiduvat informatsiooni ja seotakse see tervikuks, täidetakse varasematest käsitlustest jäänud lüngad ning täiendatakse ja arendatakse edasi välja-käidud seisukohti. Vahel vaieldakse neile ka vastu. Ühtlasi üritab magistritöö Truupõllu loomingu täieulatusliku analüüsiga juhtida tähelepanu nendele aspektidele, mida seni üksnes möödaminnes mainitud on või üldse kajastatud pole (nt kirjaniku täiskasvanud lugejatele suunatud proosa, tekstide vormiline külg). Seeläbi soovitakse kinnistada autori koht eesti kirjandusloos ja valmistada ette aluspõhi tulevastele, kitsamalt fokuseeritud käsitlustele.
Jaan Kaplinski luule retseptsioon Rootsis ja Eestis enne 1990. aastat
(Tartu Ülikool, 2017) Heinloo, Sirel; Velsker, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Jaan Kaplinski luule retseptsioon Rootsis ja Eestis enne 1990. aastat“ keskendub peamiselt Jaan Kaplinski luule vastuvõtule Rootsis. Eesmärke on tööl siiski kaks: esiteks anda ülevaade, missugune osa Kaplinski luulest on tõlgitud rootsi keelde ning missugusena tajub seda rootsi kriitika, ning teiseks võrrelda Kaplinski luule retseptsiooni Eestis ja Rootsis ning uurida, kuivõrd mõjutab tema luule vastuvõttu muutunud ajaline ning kultuuriline ilmumiskontekst. Eelkõige tulevad vaatluse alla kolm rootsi keeles ilmunud valikkogu ning nende kohta ilmunud luulearvustused rootsi ajalehtedes. Võrdlusmaterjalina on vaadeldud Kaplinski originaalluulekogude vastuvõttu neile vastavas ajas.
Jaan Kross ja W.G. Sebald kui pettunud modernistid: kirjanike amodernne trajektoor "Tabamatuses" ja "Saturni rõngastes"
(Tartu Ülikool, 2016) Rattasepp, Märten; Merilai, Arne, juhendaja; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö koosneb kolmest suuremast peatükist, mis on jaotatud konkreetsemateks temaatiliseks alapeatükkideks. Esimene peatükk tutvustab üldisema sissejuhatusena Krossi ja Sebaldit, nende ühiskondlik-poliitilis-kultuurilist tausta ning teatud intrigeerivalt kokkulangevaid tendentse, millest moodustub kirjanikke ühendav kogemuste tasapind. Peatükis on ära toodud mitmed kriitilised mõttekäigud, mis iseloomustavad mõlema kirjanikku üldfilosoofilisi tunnetusi. Töö teine ja ühtaegu kõige mahukam peatükk eemaldub põgusalt Krossist ja Sebaldist, et võtta Bruno Latouri, Ian Hackingu ja Robert Scholesi jt teadustööde abil kokku modernsuse-postmodernsuse-amodernsuse trajektoor. Kolmas peatükk liigub üld- või ideaalabstraktsema teooria rajalt tagasi partikulaarsema Krossi ja Sebaldi vaatluse juurde, et teoreetilise külje potentsiaalset vohamist ning laialivalgumist veidi koondada, tasakaalustada ja rakendada, tõmmates ringi uuesti kokku. Näitlikustavaks materjaliks on Krossi romaan „Tabamatus― ning Sebaldi proosateos „Saturni rõngad―, mille võrdlemisel ilmneb (mittetäielik) hulk poeetilisi-narratiivseid praktikaid, mida kirjanikud oma kirjatöödes rakendavad.

Browse

Browsing Kirjanduse magistritööd - Master's theses by Title