Kirjanduse magistritööd - Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42103

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 69

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Priit; Epner, Luule, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Adonise "Araabia poeetika". Tõlge, saatesõna, seletavad märkused ja kommentaarid
(Tartu Ülikool, 2019) Jürmann, Ester; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö raames valmis täielik tõlge araabia kirjanduse elava klassiku, luuletaja, tõlkija, esseisti ja kirjanduskriitiku Adonise neljast essee-loengust, mis ilmusid nii araabia kui ka prantsuse keeles eraldi raamatuna 1985. aastal. „Araabia poeetika” (Aš-šiʿriyya al-ʿarabiyya) kutsub üles avastama araabia luule rikkalikku maailma, selle ainete avarust ja keele ilu. Adonis läheneb luule sõnumile ja teemadele alati kirglikult, kirjutab kaasakiskuvaid luuleülevaateid, jagades lugejaga oma lugemismõnu ja armastust araabia keele vastu. Avaessee ongi sissevaade araablaste filoloogilisse entsüklopeediasse, just araabia filoloogia varamu ja vaimu kirjeldamise ning õpetlaste loodud teadmiste süsteemi väärtustamisega Adonis oma ülevaadet kirjutatust alustabki, püüeldes ühtlasi araabia poeetika geneesi konstrueerimise või rekonstrueerimise poole. Ühelt poolt on tegu kummardusega vanale traditsioonile, ent samas on siin – eriti kolmandas ja neljas loengus – omal kohal ka kutse iseseisvale lugemisele ja mõtlemisele ning vabanemisele (vanade) autoriteetide eestkoste alt, kusjuures autoriteetide surm annab võimaluse lugeja sünniks. Nii kavandabki Adonis uusi lähenemisi araabia kirjanduse alustekstidele, mõtestab piiripealselt positsioonilt, s.t Ida ja Lääne, Euroopa ja araabia kirjandustraditsioonide vahealalt vabalt ümber araablaste klassikalist kirjanduspärandit. Tema uuenduslikud esseed, mille sisust annab aimu ka „Araabia poeetika”, viisid araabia kirjanduskriitika ja –teooria uuele tasemele. Võib veendunult väita, et ta on unikaalne, võimekas meister.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afektiivsed tekstikehad eesti nüüdisaegses lühiproosas
(Tartu Ülikool, 2026) Roos, Johanna; Tomberg, Jaak, juhendaja; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Nüüdisaegses eesti lühiproosas on esile tõusnud kehalisus, aistingulisus ja fragmentaarne jutustamisviis, samas kui lineaarne ja narratiivne struktuur on taandunud. Töö lähtub arusaamast, et selline nihe osutab üha afektiivsemale poeetikale ning nõuab afekti käsitlemist ka tekstisisese nähtusena. Magistritöö keskendub sellele, kuidas afektiivsus ilukirjanduslikus tekstis tekib ning milliste poeetiliste võtetega tekst afekti loob ja kannab. Teoreetilises osas kaardistatakse afektiteooria põhisuunad ja metodoloogia, toetudes afektiteooria lugemikele ja Donovan O. Schaeferi, Anne Fleigi, Nathan Snaza, Michael Richardsoni, John Steeni, Jane Bennetti käsitlustele. Analüütilises osas vaadeldakse eesti nüüdisaegset lühiproosat, sügavamalt Carolina Pihelga lühiromaani „Lõikejoon“ ja Kairi Loogi lühiromaani „Tantsi tolm põrandast“, ning näidatakse, kuidas afekt neis keelelis-poeetiliste vahendite kaudu kujustub.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aino Perviku "Kunksmoor": ökofeministlik analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Lees, Triin; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Magistritöö peamiseks eesmärk on ökofeministlikult uurida naise ja looduse suhteid Aino Perviku teoses „Kunksmoor“. Eesmärk sai täidetud, „Kunksmoor“ on ökofeministlikult hästi analüüsitav teos. Magistritöö annab panuse lastekirjanduse uurimisse ning samas kinnitab, et lastekirjandusel on ühiskonnas tähtis positsioon. Kuna kirjandus kujundab lugejate eetilisi hoiakuid, siis on hea meel tõdeda, et „Kunksmoor“ neid hoiakuid ökofeministlikult kujundab. Sellega annab magistritöö panuse ka Eestis veel vähetuntud ökofeministlikku kirjandusuurimusse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ajaperioodi 1940-1960 kujutamine Mats Traadi "Kogutud Harala elulugudes"
(Tartu Ülikool, 2026) Margus, Lea; Velsker, Mart, juhendaja; Annus, Epp, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö keskendub peamiselt ajaperioodi 1940–1960 kujutamisele Mats Traadi teoses „Kogutud Harala elulood“. Töö käigus püütakse välja selgitada, kuidas peegelduvad perioodi ajaloolised ja ühiskondlikud murrangud „Kogutud Harala elulugudes” ning milliste teemade, motiivide ja tegelaskujude kaudu vahendatakse selle perioodi kollektiivset kogemust. Lisaks on tähelepanu pööratud žanriliselt sarnasele teosele, Edgar Lee Mastersi luulekogule „Spoon River Anthology“ ning Mastersi ja Traadi epitaafide võrdlusel ilmnenud olulistele erinevatele ja sarnastele joontele. Esimene peatükk keskendub teoreetilistele lähtekohtadele ja peamistele mõistetele. Teine peatükk sisaldab peamiselt Mats Traadi ja Edgar Lee Mastersi epitaafide analüüsi. Kolmas peatükk peatub põgusalt Haralal kui külaühiskonna mudelil. Neljas on töö keskne analüüsipeatükk, mis keskendub ajaperioodi 1940–1960 kujutamisele Mats Traadi teoses, sealjuures on oluline sama perioodi ajaloo kontekst. Teoreetiline raamistik toetab analüüsi, et töö käigus tulenevad järeldused oleks mõistetavad ja põhjendatud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ambivalentse emaduse kujutamine kirjanduses
(Tartu Ülikool, 2022) Viiksaar, Hele-Mai; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärgiks on uurida ambivalentse emaduse kujutamist kirjanduses, analüüsides traditsioonilisest käsitlusest erinevaid emadusega seonduvaid narratiive ning ema ja lapse vahelisi suhteid. Magistritöös keskendutakse kirjanduslikele võtetele, mille kaudu on ambivalentset emadust kujutatud neljas teoses - Nora Ikstena “Emapiim” (2015), Lionel Shriveri “Me peame rääkima Kevinist” (2003, eesti keeles 2008), Kerttu Rakke “Häbi” (2018) ning Doris Lessingu “Viies laps” (1988, eesti keeles 1995). Uuritavad teosed on loonud naisautorid läbi naisperspektiivi, kirjeldades seeläbi emadust läbi naiseks olemise kehalise, kultuurilise, sotsiaalse ja ühiskondliku filtri. Töö esimeses osas kirjeldatakse lähemalt erinevaid emadusega seonduvaid feministlikke teooriaid ja selgitatakse, mis on emadusega seonduv ambivalentsus, kuidas seda on ajalooliselt käsitletud ning mil moel avaldub see emaduse eri etappides, eraldi kirjeldab autor sealjuures rasedusega seonduvat ambivalentsust. Analüütiline osa algab Lionel Shriveri teose“ Me peame rääkima Kevinist” ning Lessingu teose “Viies laps” omavahelisest võrdlusest, lähtudes tegelaskujude ootuste ja lootuste ebakõlast, keskendudes ka sellele, mil moel on emaduse kirjeldamist mõjutanud patriarhaalne keskkond ning kuidas antud teosed sellele vastanduvad. Järgnevalt analüüsitakse teoseid “Emapiim” ja “Häbi”, lähtudes peamiselt patriarhaarse emaduse kontseptsioonist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ausa mängu printsiip ja informatsiooni väravdamine detektiivimängude "The Painscreek Killings" ja "Disco Elysium" näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Tänava, Piret; Kraavi, Janek, juhendaja; Bellini, Mattia, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö uurib S. S. van Dine’i ausa mängu printsiibi avaldumist ja tranformeerumist kaasaegsetes detektiivimängudes. Analüüsi objektideks on kaks detektiivimängu: „The Painscreek Killings“ (2017) ja „Disco Elysium“ (2019). Töö teoreetiline raamistik sünteesib detektiivkirjanduse žanrikonventsioone, eesotsas ausa mängu printsiibiga, strukturaalse ja mängutehnilise kontseptsiooniga väravatest. Magistritöö näitab, et „The Painscreek Killings“ järgib ausa mängu printsiipi üpris täpselt, pakkudes klassikalist eduelamust. „Disco Elysiumis“ leiab aset ausa mängu printsiibi inversioon, et pakkuda mängijale pigem läbikukkumise elamust. Väravad toimivad mõlemas mängus peamise struktuuriprintsiibina, mis kujundab nii (narratiivis edasi) liikumist kui ka juhtumi lahendamise kogemust. Kokkuvõttes osutab käesolev magistritöö, et ausa mängu printsiip võib kaasaegsetes detektiivimängudes olla nii normatiivne raamistik kui ka selle metafiktsionaalne ümbertõlgendus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Borrowed elements of Russian literature in Ryūnosuke Akutagawa's works
(Tartu Ülikool, 2022) Pavlov, Vladimir; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparing and contrasting the works of James Joyce's "Ulysses" and Virginia Woolf's "Mrs. Dalloway" through the prism of flânerie
(Tartu Ülikool, 2020) Kasima, Tetyana; Kirss, Tiina Ann; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dialoog varasema Liivi-tõlgendusega: Juhan Liivi luule tema kirjutise "Ääremärkused" valguses
(Tartu Ülikool, 2015) Kirs, Tanar; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleval magistritööl on kolm peamist eesmärki. Neist esimene on vaadelda senist Liivi-tõlgendust, kaardistades ja iseloomustades selle valdkonna põhi- ja sekundaarsed käsitlused. Teine eesmärk on analüüsida seni küllalt vähe tähelepanu pälvinud Liivi kirjutise „Ääremärkused“ temaatilisi suundumusi ning otsida selle pinnalt võimalusi seniste käsitluste täiendamiseks. Kolmas eesmärk on tõlgendada „Ääremärkuste“ valguses Liivi luuletekste.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
E. R. Doddsi essee "Irratsionalist Euripides" tõlge ja kommentaar
(Tartu Ülikool, 2019) Pilvisto, Agne; Näripä, Neeme, juhendaja; Talviste, Katre, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti töölisluule 20. sajandi alguses töölisalbumite põhjal
(Tartu Ülikool, 2019) Klaus, Hegely; Lukas, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib eesti töölisluulet aastatel 1905–1911 ilmunud töölisalbumites „Edasi”, „Tagasi” ja „Mõtted”. Töö eesmärk on analüüsida eesti päritolu tööliskirjanike luuleloomingus esinevaid teemasid ja motiive ning selgitada võimalikke maailmakirjanduslikke mõjusid. Töö teine eesmärk on määratleda eesti töölisluule mõiste ning tuua välja selle määratlusega kaasnevad probleemid. Lühidalt on analüüsitud ka eesti töölisluule peamiseid vormilisi ja stilistilisi eripärasid. Magistritöö esimeses osas käsitletud 20. sajandi alguse välistööliskirjanduse tekkepõhjuste, peamiste iseloomujoonte ja viljelejate ning teemakohaste tõlgete ülevaated on abiks võimalike välismõjude selgitamisel eesti tööliskirjanduses. Teine peatükk keskendub 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alguses eesti keelde tõlgitud, eelkõige töölisklassile suunatud või tööliskirjanduslikele teostele. Kolmas osa räägib eesti töölisluule arenguloost ja eesti tööliskirjanduse määratlemise keerukusest. Neljandas peatükis tutvustatakse töölisalbumite sisu ja vormi, autorite valikut ning temaatilisi muutusi ajavahemikul 1905–1911.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestlane Euroopas. Eestlaste endakuvand Lääne-Euroopas Petrone Prindi "Minu"-sarja näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Sedman, Kati; Kurvet-Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärk on vaadelda eestlaste endakujundit Petrone Prindi poolt välja antavas reisi- ja võõrsil elamise lugusid koondavas nn „Minu“-sarjas, keskendudes Lääne-Euroopat käsitlevatele teostele. Töös analüüsin, kuidas eestlane representeerib ennast võrreldes Euroopaga, milliseid aspekte eurooplaste juures enim vahendatakse, kas erinevate rahvaste puhul leiavad käsitlust sarnased identiteediaspektid ja kuidas eestlastest autorid iseloomustavad ennast selle taustal, mis on nende jaoks eestlaseks olemise ja Eesti puhul oluline, mis on nende arvates eestlaslik.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eliza Orzeszkowa novelli "Gloria victis" eestindamine
(Tartu Ülikool, 2026) Ilves, Renate; Talviste, Katre, juhendaja; Raiman, Marcin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eliza Orszeszkova (1841-1910) novell “Gloria victis” (1910) on üks poeetilisemaid tekste Poola kirjandusloos. Töös tutvustatakse lühidalt Orzeszkowa loomingut ja Poola ajaloolist tausta kõneall oleva teose kontekstis. Magistriprojekti teoreetiline osa käsitleb “Gloria victis’e” eestindamisega seotud tõlkeprobleeme ning analüüsi tõlkestrateegiate rakendamisel praktilises kasutuses tuginedes André Lefevere’i ja Lawrence Venuti töödele. Töö praktiline osa on Eliza Orzeszkova novelli tõlge poola keelest eesti keelde, mis ilmus 2026. aasta ajakirja Akadeemia 5. numbris. Separaat, mis sisaldab teose tõlget ja saatasõna, on lisatud väljaprinditud tööle.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesekolonisatsiooni tsiviliseeriv sündmuslikkus Jakob Pärna teoste "Oma tuba, oma luba" ja "Must kuub" ning A. H. Tammsaare romaani "Ma armastasin sakslast" näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kasak, Sander-Ingemar; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on analüüsida kolme teost. Nendeks on Jakob Pärna (1843–1916) jutustused „Oma tuba, oma luba“ (1879) ja „Must kuub“ (1883) ning A. H. Tammsaare (1878–1940) romaan „Ma armastasin sakslast“ (1935). Analüüs lähtub postkoloniaalsete uuringute meetoditest, millele on toestuseks lisatud Norbert Eliase (1897– 1990) teooria tsiviliseerumisprotsessist ning Alain Badiou’ (s. 1937) filosoofia sündmuslikkusest. Kuigi töö üheks eesmärgiks on analüüsida nimetatud teoseid, vaadeldes neis postkoloniaalsete kontseptsioonide lahtirullumist, siis samaväärseks eesmärgiks võib pidada Eliase ning Badiou’ filosoofiate sidumist postkoloniaalse meetodiga. Selle motivatsiooniks on teatava uudsuse importimine postkolonialismi uuringutesse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesekuvand kirjades Ilona Laamani kolme kirjavahetuse näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Aimla-Volkov, Kristina; Käosaar, Leena, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö keskendub Ilona Laamani kirjades konstrueeritud enesekuvandile, võttes aluseks tema kolm eripalgelist, Ott Arderi, Valev Uibopuu ja Harald Keilandiga peetud kirjavahetust. Töö eesmärk on selgitada, milline koondportree kirjade autorist erinevate kirjavahetuste põhjal kujuneb ning kuidas põimuvad selles adressaatide lõikes dünaamilised eneseesitused. Eesmärgi saavutamiseks lähtutakse kolmest küsimusest: (1) millised korduvad teemad, motiivid ja probleemid aitavad mõista autori maailmapilti, (2) millised isikuomadused, väärtused ja hoiakud kirjades esile tulevad ning (3) kuidas varieerub eneseväljendus ja suhtluslaad. Magistritöö esimeses peatükis avatakse teoreetilised lähtekohad, teises tutvustatakse kirjavahetuse osapooli ning kolmandas analüüsitakse Laamani „kirjaminasid“ hermeneutilise ja empaatilise lähilugemise kaudu. Analüüs osutab, et Laamani enesekuvand kujuneb kirjavahetustes suhtelisena, põimides isikliku kogemuse, adressaadisuhte ja paguluses elava loovisiku identiteedi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Foto funktsioon fiktsioonis
(Tartu Ülikool, 2014) Neier, Agnes; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö analüüsib fotograafiliste kujutiste funktsiooni ilukirjanduslikes teostes. Töös antakse ülevaade sellest, kuidas fotograafilised kujutised funktsioneerivad, millisel kujul nad võivad esineda ilukirjanduslikes tekstides ning mis on nende funktsioon antud tekstides. Vaadeldakse, kuidas visuaalne materjal mõjutab kirjutatud narratiivi ja vastupidi, teisisõnu, millised on nende vastastikused mõjutused ning mis eesmärki täidavad fotod kirjanduslikes teostes. Töö on jaotatud kolme suuremasse peatükki. Esimene peatükk vaatleb pildilise pöörde ajalugu ja arenguid, joonistades välja põhilised probleemkohad ja teemad, mis esinevad sõna ja pildi, fotograafia ja kirjanduse uurimisel. Samuti on esimeses peatükis välja toodud verbaalsete ja graafiliste kujutiste erinevused ning fotograafiliste kujutiste spetsiifika. Teine suurem peatükk keskendub fotograafiliste kujutiste ja kirjanduse suhetele. Antakse lühike ülevaade fotograafia ja kirjanduse suhetest ajaloo jooksul, vaadeldakse, kuidas fotod hakkasid raamatutesse tekkima ning milline oli nende suhe kirjutatud narratiiviga. Samuti avatakse ekfraasi mõistet, mis viitab visuaalse reprsentatsiooni verbaalsele kujutamisele. Vaadeldakse lähemalt fotograafiliste kujutiste narratiivset võimet lugu edasi anda. Töö kolmas peatükk kasutab eelnevalt välja toodud teoreetilist korpust ning vaatleb fotode funktsioone ilukirjanduslikes teostes. Vaatluse alla on võetud neli eesti kaasaegset teost: Tõnu Õnnepalu „Paradiis” (2009), Kai Aareleid „Vene veri” (2011), Ene Mihkelson „Ahasveeruse uni” (2001) ning Andrus Kasemaa „Leskede kadunud maailm” (2012).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
H. P. Lovecrafti õuduskirjanduslik filosoofia ja paralleele eesti kirjandusest A. Gailiti novellide näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Saar, Katrina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implikatuuri poeetika Baturini loomingus. Mittesõnaline tuletamine väljamõeldises
(Tartu Ülikool, 2013) Kilusk, Ott; Merilai, Arne, juhendaja; Tomberg, Jaak, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
In search of the neobaroque image
(Tartu Ülikool, 2017) Ling, Kaisa; Talvet, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Sirvi

Sirvi Kirjanduse magistritööd - Master's theses Pealkiri järgi