Raplamaa viie kooli hoovi tingimuste kaardistamine ning õpilaste koolihoovi kasutus ja liikumisintensiivsus õuevahetundides

Abstract

Eesmärk: Magistritöö eesmärgiks on kaardistada Raplamaa viie koolihoovi tingimused ning vaadelda ja kirja panna liikumisvõimaluste kasutamine õpilaste poolt õuevahetundides. Lisaks on eesmärk jälgida õpilaste liikumisintensiivsust vahetunni jooksul. Metoodika: Uuringusse kaasati viis Raplamaa kooli, millest kaks asusid Rapla linnas ja kolm Raplast veidi eemal ning koolis õppis vähemalt sada õpilast. Koolihoovi kujunduse ja õpilaste kehalise aktiivsuse ning psühhosotsiaalsete oskuste kujunemist toetavate rajatiste olemasolu näitamiseks teostati uuringu käigus koolihoovide geograafiline kaardistamine. Koolihoovi kasutamist õpilaste poolt ja liikumisintensiivsust vaadeldi SOPLAY (System for Observing Play and Leisure Activity in Youth) abil, millega vaadeldi tüdrukuid ja poisse eraldi. Vaatlustulemused liideti erinevates vaatlusalades kokku, et hinnata erinevate atraktsioonide populaarsust koolihoovis. Vaatluse tulemused sisestati MS Excel 2025 alade kaupa, kus leiti vaatlusetulemused koolide kaupa ning tüdrukute ja poiste vaatlustulemused eraldi. Uuringus leiti ühe vahetunni jooksul tehtud kahe vaatluse aritmeetilised keskmised, standardhälbed, ala kasutanud tüdrukute ja poiste osakaal eraldi kõigist õuevahetunnis osalenud õpilastest. ning lisaks määratleti tüdrukute ja poiste liikumisintensiivsused samuti eraldi. Tulemused: Vaadeldud koolides varieerusid koolihoovi suurused ühe õpilase kohta 28-77 m2. Kõikides vaadeldud koolihoovides olid olemas järgmised alad: tasakaaluliin ja roheala. Enamus koolihoovidest leidis ka mänguväljaku, lauatennise laua, asfaltplatsi, korvpalli ala, välijõusaali ja kividega kaetud platsi. Jalgratta parkla oli olemas kõikides vaadeldud koolides, mis suunab õpilasi kasutama aktiivset transporti kooli tulemiseks. Neljas uuringus osalenud Raplamaa koolis oli õuevahetunni pikkuseks 20 minutit ning ühes 40 minutit. Kolmes koolis osales vahetunnis poisse rohkem kui tüdrukuid, ühes koolis liikus vahetunni jooksul poisse ja tüdrukuid võrdselt ning ühes oli tüdrukuid liikumas rohkem kui poisse. Töö tulemused näitasid, et nii tüdrukud kui ka poisid kasutasid kõige rohkem mänguväljakute atraktsioone ning suurem osa õpilasi liikusid vahetunni ajal keskmise kuni mõõduka intensiivsusega. Kokkuvõte: Antud magistritöö tulemused näitavad, et koolides on loodud palju erinevaid võimalusi õpilastele olemaks koolipäeva jooksul aktiivsed.