Emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala psühhomeetrilised omadused

dc.contributor.advisorAkkermann, Kirsti, juhendaja
dc.contributor.authorPiip, Helina
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Psühholoogia instituutet
dc.date.accessioned2024-06-11T13:55:26Z
dc.date.available2024-06-11T13:55:26Z
dc.date.issued2024
dc.description.abstractEmotsioonide regulatsiooni (ER) peetakse transdiagnostiliseks konstruktiks, millel on oluline roll erinevate psüühikahäirete kujunemisel ja säilimisel. Seetõttu on oluline, et kliinilises praktikas oleks usaldusväärseid ja valiidseid mõõdikuid, millega ERi raskuseid hinnata. Töö eesmärgiks oli kontrollida emotsioonide regulatsiooni raskuste skaala (Difficulties in Emotion Regulation Scale, DERS; Gratz & Roemer, 2004) eestikeelse versiooni (Vachtel, 2011) psühhomeetrilisi omadusi psüühikahäire diagnoosiga ja diagnoosita indiviididest ning tavapopulatsioonist koosneval suurel valimil (N = 4906). Eelkõige keskenduti skaala faktorstruktuuri kontrollimisele, koguskaala ja alaskaalade reliaabluse ning eristava valiidsuse hindamisele. Faktorstruktuuri kontrollimiseks viidi eraldi osavalimitel läbi uuriv graafianalüüs (EGA) ja kinnitav faktoranalüüs (CFA). EGA andis parimaks tulemuseks ilma mitteteadvustamise alaskaala väideteta 5-dimensioonilise lahendi. CFA toetas saadud tulemust ning bifaktor struktuur ühe üldfaktori ja viie spetsiifilise grupifaktoriga näitas parimat sobivust. Skaala sisereliaablus oli kõrge. DERSi koguskoori kasutamist võis hinnata usaldusväärseks, kuid alaskaalade osas olid tulemused ebaselgemad. Impulsikontrolli raskuste ja emotsionaalse selguse alaskaala seletasid arvestatava osa unikaalsest usaldusväärsest varieeruvusest. Kõige madalam oli reliaablus ERi strateegiate puudumise alaskaalal, mistõttu selle alaskaala skoori eraldi kasutamine ei ole soovituslik. Lisaks eristas DERSi koguskoor psüühikahäire diagnoosiga indiviide häirevabadest isikutest, esimeste ERi raskused olid kõikidest teistest statistiliselt oluliselt suuremad. DERSi skoorid erinesid ka vanusegruppide lõikes, nooremates vanusegruppides olid teistega võrreldes kõrgemad keskmised skoorid. Kokkuvõtvalt võib ilma emotsioonide mitteteadvustamise alaskaala väideteta DERSi pidada valiidseks ja usaldusväärseks enesekohaseks mõõdikuks ERi raskuste hindamisel.et
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/99300
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectemotsioonide regulatsioonet
dc.subjectemotsioonide regulatsiooni raskusedet
dc.subjectDERSet
dc.subjectuuriv graafianalüüset
dc.subjectkinnitav faktoranalüüset
dc.subjectbifaktor CFAet
dc.subjectemotion regulationen
dc.subjectemotion regulation difficultiesen
dc.subjectDERSen
dc.subjectexploratory graph analysisen
dc.subjectconfirmatory factor analysisen
dc.subjectbifactor CFAen
dc.subject.othermagistritöödet
dc.titleEmotsioonide regulatsiooni raskuste skaala psühhomeetrilised omadusedet
dc.title.alternativePsychometric properties of the Difficulties in Emotion Regulation Scaleen
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Piip_Helina_magistritoo.pdf
Suurus:
709.78 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format