Eksposoomi mõju insuldi tekkele

Abstract

Eksposoomiks nimetatakse inimese tervist mõjutavate mittegeneetiliste tegurite kogumit. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmete põhjal eksposoomitunnuste ja insuldiriski seoseid ning hinnata, kas keskkonnategurite põhjal on võimalik konstrueerida insuldiriski kirjeldav riskiskoor. Analüüsis kasutati Eesti geenivaramu tervise- ja küsimustikuandmeid ning EXPANSE projekti raames harmoniseeritud keskkonnaandmeid. Seoste hindamiseks kasutati Coxi võrdeliste riskide mudelit, kuhu kaasati lisaks keskkonnatunnustele ka vanus, kehamassiindeks, haridustase, suitsetamine ja sugu. Eksposoomitunnuste koosmõju uurimiseks rakendati peakomponentanalüüsi. Lisaks võrreldi teiste kohortide avaldatud andmetel põhinevat, üldtunnustel põhinevat ja eksposoomitunnuseid sisaldavaid riskiskoore. Tulemused näitasid, et klassikalised riskitegurid olid insuldiriskiga selgelt seotud, kuid kasutatud eksposoomitunnuste lisamine ei parandanud riskiskoori diskrimineerimisvõimet.

The exposome refers to the set of non-genetic factors that affect human health. The aim of this bachelor’s thesis was to study associations between exposome variables and stroke risk using data from the Estonian Biobank, and to evaluate whether environmental factors can be used to construct a risk score describing stroke risk. The analysis used health and questionnaire data from the Estonian Biobank together with external exposome data from the EXPANSE project. Associations were assessed using the Cox proportional hazards model, including environmental variables as well as age, body mass index, education, smoking and sex. Principal component analysis was applied to study the combined structure of exposome variables. In addition, a risk score based on published results from other European cohorts, a risk score based on classical risk factors, and risk scores including exposome variables were compared. The results showed that classical risk factors were clearly associated with stroke risk, whereas adding the available exposome variables did not improve the discriminative ability of the risk score.