LTMS bakalaureusetööd - Bachelor's theses.

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/50401

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 317

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Embeddings and semilinear decompositions of automorphism groups of linear codes
(Tartu Ülikool, 2026) Moor, Mattias; Hollmann, Hendrik Dirk Lodewijk, juhendaja; Riet, Ago-Erik, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kui lineaarse koodi duaalse koodi minimaalne kaugus on suurem kui 2, on koodi permutatsiooni- ja monomiaalautomorfismide rühmad isomorfsed täieliku lineaarrühma teatud alarühmaga. Selles töös tõestame selle tulemuse otse ning näitame, et juhul kui minimaalsele kaugusele ei ole piiranguid seatud, on permutatsiooni- ja monomiaalautomorfismide rühmad isomorfsed koodi generaatormaatriksi kaudu defineeritud täieliku lineaarrühma alamrühma ja automorfismirühma alamrühma, mis fikseerib iga koodi sõna, poolotsekorrutisega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eksposoomi mõju insuldi tekkele
(Tartu Ülikool, 2026) Suurorg, Kaur-Erik; Kronberg, Jaanika, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eksposoomiks nimetatakse inimese tervist mõjutavate mittegeneetiliste tegurite kogumit. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmete põhjal eksposoomitunnuste ja insuldiriski seoseid ning hinnata, kas keskkonnategurite põhjal on võimalik konstrueerida insuldiriski kirjeldav riskiskoor. Analüüsis kasutati Eesti geenivaramu tervise- ja küsimustikuandmeid ning EXPANSE projekti raames harmoniseeritud keskkonnaandmeid. Seoste hindamiseks kasutati Coxi võrdeliste riskide mudelit, kuhu kaasati lisaks keskkonnatunnustele ka vanus, kehamassiindeks, haridustase, suitsetamine ja sugu. Eksposoomitunnuste koosmõju uurimiseks rakendati peakomponentanalüüsi. Lisaks võrreldi teiste kohortide avaldatud andmetel põhinevat, üldtunnustel põhinevat ja eksposoomitunnuseid sisaldavaid riskiskoore. Tulemused näitasid, et klassikalised riskitegurid olid insuldiriskiga selgelt seotud, kuid kasutatud eksposoomitunnuste lisamine ei parandanud riskiskoori diskrimineerimisvõimet.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juhuslike jadade võrdlemine kolmekaupa Markovi mudeli korral
(Tartu Ülikool, 2026) Rahi, Hans; Sova, Joonas, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Töös kirjeldatakse ja uuritakse kahe juhusliku jada võrdlemist kolmekaupa Markovi mudeli korral. Alguses tutvustatakse kolmekaupa Markovi mudelit ja pikima ühisjada pikkuse sarnasusmõõtu. Seejärel kirjeldatakse varjatud Markovi mudeli (VMM) erijuhtu kolmekaupa Markovi mudelist. Viimases peatükis uuritakse varjatud Markovi mudeleid, kus varjatud protsess on juhuslik ekslemine täisarvudel. Töö käigus läbi viidud simulatsioonid näitasid, et positiivselt korreleeritud emissioonide saartega mudeli ning positiivselt ja negatiivselt korreleeritud emissioonidega seisundites eksleva mudeli korral on pikima ühisjada pikkus suurem kui iid-jadade korral.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vastavushindamine metroloogias: Bayesi ja klassikalise statistika võrdlev käsitlus
(Tartu Ülikool, 2026) Liidemaa, Mari-Ann; Vaigu, Aigar, juhendaja; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda klassikalist ja Bayesi lähenemist mõõtemääramatuse ning vastavushindamise kontekstis. Teoreetilises osas käsitletakse mõõtemääramatust, tõenäosustõlgendusi ning vastandatakse T OST-testi ja Bayesi järeljaotusel põhinevat hindamist. Praktilises osas analüüsiti Metroserdi näidisandmeid 500-grammise testvihi massivea kohta. Nii klassikaline kui ka Bayesi analüüs kinnitasid, et kuigi erinevus etalonist on statistiliselt oluline, jääb viga lubatud piiridesse ja viht vastab nõuetele. Simulatsiooni abil võrreldi meetodite käitumist A–B–B–A mõõtetsükli korral, mis näitas, et vaadeldud tingimustes on tulemuste erinevus Bayesi ja klassikalise lähenemise vahel äärmiselt väike. Väikese mõõtemüra ja piisavalt suure valimi tõttu domineerib Bayesi analüüsis tõepärafunktsioon ning eeljaotuse roll on väike.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ülegenoomsete uuringute metaanalüüs ja metaregressioon
(Tartu Ülikool, 2026) Lusmägi, Kaarel; Möls, Märt, juhendaja; Mägi, Reedik, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Metaanalüüsiks nimetatatakse analüüsimeetodit, kus sünteesitakse mitme erineva uuringu tulemused, mis käsitlevad ühesugust uurimisteemat. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kasutada metaanalüüsi mudelit, et leida viie ülegenoomse assotsiatsiooniuuringu põhjal geenivariandid, millel on seos rasedusdiabeeti haigestumisega ning kirjeldada, kuidas nende geenivariantide mõju muutub populatsiooniti, kasutades neid uuringupopulatsioone iseloomustavaid tunnuseid. Töö esimeses osas antakse ülevaade vajalikest geneetika põhimõistetest ning tutvustatakse erinevaid statistilisi meetodeid ja teste, mida kasutatakse metaanalüüsi läbiviimisel. Teises osas viiakse läbi näiteandmestikul metaanalüüs ja metaregressioon ning võrreldakse erinevate metaanalüüsi mudelite headust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaheosalise normaaljaotuse konstrueerimine ja selle sobitamine andmetele
(Tartu Ülikool, 2026) Stern, Dora; Selart, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud bakalaureusetöö eesmärk on tutvustada kaheosaliste jaotuste meetodit, keskendudes kaheosalisele normaaljaotusele. Teoreetilises osas tuletatakse kaheosalise normaaljaotuse tihedus-, jaotus- ja kvantiilfunktsioon ning leitakse momendid, asümmeetria- ja järsakuskordaja. Praktilises osas hinnatakse kaheosalise normaaljaotuse parameetrid genereeritud ja reaalsetele andmetele. Mõlemate juhul vaadeldakse jaotuse sobivust andmetele võrreldes teiste jaotuste AIC näitajaga. Töö teoreetilise osa aluseks on artikkel “A Simple Skewed Distribution with Asset Pricing Applications” (Roon ja Karehnke, 2017).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilaste väljalangevus
(Tartu Ülikool, 2026) Aus, Ken-Erik; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loodus- ja täppisteaduste (LT) erialadel on probleem suure väljalangevusega. Valdkonna spetsialistide järelkasvu tagamiseks on oluline mõista, mis põhjustab õpingute katkestamist. Käesoleva töö eesmärk oli tuvastada olulised mõjutegurid väljalangevusele ja erialavahetusele Tartu Ülikooli LT valdkonna viiel õppekaval. Uuriti valimit 1167 õppeteekonnast 1139 tudengilt, kes immatrikuleeriti aastatel 2019-2023. Õpingute lõppseise prognoositi multinomiaalse ja binaarse logistilise regressiooniga, võrreldes tunnuste valikut tõepärasuhte testi ja Akaike informatsioonikriteeriumi alusel. Väljalangevuse oluliste mõjuteguritena tuvastati esimesel õppeaastal positiivsele tulemusele läbitud ainepunktide määr ja kõikide õpitud semestrite aritmeetiline keskmine hinne. Binaarse mudeli ennustusvõime oli rahuldav (AUC = 0.903 testhulgal). Erialavahetuse ennustamine ei õnnestunud: mudeli AUC oli vaid 0.675 ning testhulga 27 erialavahetajast prognoositi õigesti 6. Mõlemas mudelis valisid tõepärasuhte test ja AIC samad tunnused, seega statistiliselt mitteoluliste tunnuste lisamine ennustusvõimet ei parandanud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koronaararterite kaltsiumiskoori ja kardiovaskulaarse riski diskordantsus ja selle seosed polügeense riskiga Eesti geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2026) Matt, Merit; Kals, Mart, juhendaja; Paapstel, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida klassikaliste kardiovaskulaarsete riskifaktorite põhjal prognoositud ja mõõdetud kaltsiumiskoori vahelist diskordantsust ning hinnata polügeense riskiskoori (PRS) mõju sellele Eesti geenivaramu andmete põhjal. Kaltsiumiskoori modelleeriti kaheosalise mudeliga ning diskordantsus defineeriti erinevusena oodatava ja mõõdetud kaltsiumiskoori vahel. Tulemused näitasid, et PRS lisas väärtust koronaararterite haiguskoormuse modelleerimisel ja diskordantsuse selgitamisel. Madalama geneetilise riskiga uuritavatel oli kaltsiumiskoor sagedamini oodatust madalam ning kõrgema riskiga uuritavatel oodatust kõrgem. PRS parandas kaltsiumiskoori hindamist kaltsifikatsiooniga uuritavatel, kuid enamik geenidoonoreid säilitas oma esialgse diskordantsuse klassifikatsiooni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Matemaatilise kirjaoskuse ja loovmõtlemise seosed PISA testi 2022. aasta Eesti andmetel
(Tartu Ülikool, 2026) Vahelaan, Emma; Kaljuste, Anne-Mai, juhendaja; Kals, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Loovus on üks põhilisematest 21. sajandi oskustest, mille arendamine peaks seetõttu üldhariduses olulisel kohal olema. Ometi pööratakse teadlikule loovuse arengu toetamisele endiselt vähe tähelepanu. Rahvusvaheline 15-aastaste õpilaste uuring PISA mõõtis 2022. aastal muu hulgas ka loovmõtlemist, milles selgus, et loovmõtlemine ja matemaatikateadmised on omavahel seotud. Bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida PISA testi 2022. aasta andmete põhjal Eesti õpilaste loovmõtlemise ja matemaatika testi tulemuste vahelisi seoseid, et mõista, kuidas loovmõtlemise oskus ja selle kujunemisel olulist rolli mängivad tegurid toetavad õpilaste matemaatiliste oskuste kujunemist ja vastupidi. Töös kirjeldatakse PISA testi ülesehitust ning tulemuste mõõtmist ja interpreteerimist. Seejärel antakse ülevaade matemaatilise kirjaoskuse ja loovmõtlemise seoste hindamiseks kasutatavatest terminitest ja meetoditest nagu prognoositud väärtus ja Rubini reeglid. Käsitletakse struktuurivõrrandite mudeli põhist lähenemist. Töö praktilises osas rakendatakse nimetatud meetodeid PISA testi 2022. aasta andmestikul, et hinnata matemaatika testi ja loovmõtlemise testi tulemuste seoseid ning kirjeldada neid seoseid mitmesuguste taustatunnustega, mis käsitlevad õpilase oskuseid ja harjumusi koolis ja kodus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Matemaatikavõistlustel osalemist ja edukust mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2026) Rohi, Darja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kas algklassides matemaatikavõistlustel edukad õpilased jõuavad TOP 200 hulka ka gümnaasiumiastmes ning millised tunnused on selle tulemusega seotud. Töös analüüsitakse rahvusvahelise matemaatikavõistluse „Känguru“ andmeid aastatest 2012–2024, et hinnata varajase edu püsimist ning sellega seotud tegureid. Analüüsis käsitletakse õpilaste edukust ning selle seost soo, koolitüübi ja kooli asukohaga. Edukuse kirjeldamiseks ja selgitamiseks kasutatakse kolme lähenemist: kirjeldavat analüüsi, statistilise tõenäosuse hindamist ning logistilist regressiooni. Statistilise tõenäosuse abil hinnatakse, kui suur osa algklassides edukatest õpilastest jõuab TOP 200 hulka ka gümnaasiumiastmes. Logistilise regressiooni abil hinnatakse soo, koolitüübi ja kooli asukoha samaaegset seost selle tõenäosusega. Töö tulemustest selgus, et varajane edu kandub edasi vaid vähestel juhtudel. Samuti ilmnes, et nii sugu kui ka koolitüüp on seotud TOP 200 hulka jõudmisega gümnaasiumiastmes. Poistel ja eliitkoolide õpilastel on suurem tõenäosus saavutada sarnane tulemus ka hiljem. Kooli asukoha seos ei olnud kõigi rühmade puhul statistiliselt oluline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire geneetilise eelsoodumuse seosed diagnooside kasvu ja sotsiaal-demograafiliste tunnustega
(Tartu Ülikool, 2026) Hansen, Hannabeth; Pärna, Katri, juhendaja; Lehto, Kelli, juhendaja; Kolde, Anastassia, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnooside arv on Eestis alates 2021. aastast märgatavalt kasvanud, eriti täiskasvanute ja naiste seas. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kas ATH geneetiline eelsoodumus, väljendatuna standardiseeritud polügeense riskiskoorina (sPRS), erineb diagnoosiaasta, diagnoosiaegse vanuse, soo ja haridustaseme lõikes. Töö põhineb Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmestikul, kuhu kuulub 3138 ATH diagnoosiga geenidoonorit. Diagnoositud isikute seas hinnatakse mitmese lineaarse regressioonimudeliga sPRS-i seoseid diagnoosiaasta, diagnoosiaegse vanuse, soo ja haridustasemega. Analüüsi käigus ilmnes, et kuna andmestikus puudub info pärast 2021. aastat alaealisena diagnoosi saanute kohta, siis tuleb nad mudelitest välja jätta. Analüüs näitas, et pärast 2021. aastat kasvas täiskasvanuna diagnoosi saanud isikute seas naiste ja kõrgharidusega inimeste osakaal. Regressioonimudelites ei olnud diagnoosiaasta ega diagnoosiaegne vanus statistiliselt olulises seoses sPRS-iga. Küll aga oli madalam haridustase seotud kõrgema sPRS-iga ning naistel oli keskmiselt kõrgem sPRS kui meestel. Kirjeldavas analüüsis võrreldakse alaealisena diagnoosi saanuid täiskasvanuna diagnoosi saanutega enne 2021. aastat, kui andmestikus alaealisena diagnoosi saanuid esines. Analüüs näitas, et alaealisena diagnoosi saanutel on keskmiselt kõrgem sPRS kui täiskasvanuna diagnoosi saanutel. Tulemused viitasid sellele, et diagnooside arvu kasv ei peegeldu käesolevas andmestikus selge sõltumatu ajatrendina ATH sPRS-is. Pigem võib diagnooside kasv olla seotud sellega, et viimastel aastatel jõuavad diagnoosini varasemast erineva sotsiaal-demograafilise profiiliga inimesed nagu näiteks naised, kellel jäi diagnoos alaealisena saamata, kuna naiste puhul on ATH sümptomeid raskem märgata. Töö arutleb erinevate piirangute üle nagu näiteks, et geenivaramu ei ole kogu Eesti rahvastiku juhuvalim ja sPRS ei ole kliiniline diagnoosivahend, mistõttu tuleb tulemusi tõlgendada ettevaatlikult. Töö toetab vajadust uurida lähemalt ATH diagnooside arvu kasvu tegelikke põhjuseid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
TÜ Eesti geenivaramu geenidoonorite tervisega seotud elukvaliteet
(Tartu Ülikool, 2026) Klement, Lisett; Fischer, Krista, juhendaja; Lai, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Inimese elukvaliteeti mõjutavad tegureid on palju ning üks olulisemaid on tervis. Selle mõju hindamine vaid diagnooside ning nende raskusastmete põhjal aga ei pruugi täpselt peegeldada seda, kuidas see indiviidi igapäevaelu mõjutab. Seetõttu on võetud kasutusele erinevaid instrumente, mille kaudu saavad inimesed hinnata oma tervisega seotud elukvaliteeti (health-related quality of life, HRQoL) ning üks sellistest on EuroQoli küsimustik. Bakalaureusetöö eesmärk on hinnata Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu aastatel 2009–2010 ja 2019–2020 liitunud geenidoonorite tervisega seotud elukvaliteeti EuroQoli küsimustiku abil, selle muutust kümne aasta jooksul ning seoseid erinevate kliiniliste ja demograafiliste teguritega. Esmalt antakse ülevaade tervisega seotud elukvaliteedi olemusest ja EuroQoli küsimustikust ning tutvustatakse erinevaid meetodeid selle tulemuste kirjeldamiseks nagu LSS, HSDC ja Shannoni indeks. Lisaks käsitletakse ka K-keskmiste klasteranalüüsi ning dispersioonanalüüsi mudeli põhjal teostatavaid võrdluseid seoste uurimiseks. Töö teises pooles rakendatatkse neid meetodeid ja tõlgendatakse tulemusi. Selgub, et 2019.–2020. aastate geenidoonorid hindavad oma tervisega seotud elukvaliteeti paremini, kuid muutus sõltub tugevalt vanusest. Vanematel indiviididel on vähenenud probleemid kõigis dimensioonides peale valu, kus on hinnangud jäänud sarnaseks 2009.–2010. aasta seisuga. Noorematel aga on suurenenud probleemid nii igapäevategevustega toimetulekuga, valudega kui ka ärevusega, seejuures probleemid ärevusega on kasvanud enim. Lisaks täheldati, et üldjoontes hindavad enda tervisega seotud elukvaliteeti kõrgemalt nii kõrgharitud kui ka mehed.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kohortsündimus Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Kreegipuu, Marta; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on võrrelda kohortsündimust perioodsündimusega Eestis ning selgitada sünnitamise edasilükkamise rolli leitud erinevustes. Töös avatakse teoreetilist tausta, defineeritakse vajaminevaid mõisteid, kirjeldatakse andmeid ning metoodikat ja analüüsitakse tulemusi. Kasutatavad andmed pärinevad Statistikaameti andmebaasidest. Praktilises osas võetakse vaatluse alla sündimuse üldkordaja, viljakuskordaja, summaarne sündimuskordaja ning kohortsündimuskordaja. Võrreldakse summaarset- ning kohortsündimuskordajat. Samuti tehakse simulatsioon uurimaks sünnitamise edasilükkamise mõju kohortsündimuskordajale.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Valikunihe ja selle korrigeerimise meetodid TÜ Eesti geenivaramu näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Nigulas, Heilika; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, millisel määral mõjutab valikunihe TÜ Eesti geenivaramu andmetel hinnatud kodade virvendusarütmia riski mudelit. Valikunihe tekib olukorras, kus analüüs ei põhine juhuvalimil, vaid uuringuga liitumist võivad mõjutada teatud tegurid (sh sellised, millel on seos uuritava tunnusega). Kuna geenivaramus on kasutatud erinevaid värbamisviise, koosneb see sisuliselt kahest kohordist ning on põhjust arvata, et nende koos analüüsimisel võib esineda valikunihe. Hinnates mudelid kodade virvendusarütmia tekkimise riskile viie aasta jooksul alates liitumise hetkest selgus, et kahes kohordis olid parameetrite hinnangud erinevad. Erinevuste vähendamiseks arvutati teise kohordiga liitumise tõenäosuse mudeli abil pöördtõenäosuskaalud ning hinnati kaalutud arütmia mudel teises kohordis. Selgus, et kaalumine ühtlustas parameetrite hinnanguid vaid vähesel määral. Lisaks hinnati mudelid kohortides, jättes välja väga väikse või suure liitumistõenäosusega inimesed, mis samuti ei andnud sarnasemaid hinnanguid. Kuna kaalumine ei lähendanud hinnanguid märkimisväärselt, võib järeldada, et analüüsi ei kaasatud tunnuseid, mis kirjeldaksid hästi kohortidevahelisi erinevusi, või on tegemist ajalise faktoriga, kuna geenivaramu andmeid on kogutud alates 2002. aastast ning selle aja jooksul on muutunud haiguste diagnoosimine, mis võib samuti arütmia diagnoosi saamist mõjutada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sooline ebavõrdsus Eesti kultuuripreemiates
(Tartu Ülikool, 2026) Põllu, Maarit; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida Eesti kultuuripreemiate nominentide ja laureaatide soolist jaotust. Töös hinnati, kas kandidaatide seast pälvivad preemiaid sagedamini mehed või naised, milline on laureaatide sooline jaotus valdkondade lõikes ning kuidas see on aja jooksul muutunud ja kas varasem auhinnavõit mõjutab isiku edasisi kandidatuurivõimalusi. Analüüsiks kasutati hii-ruut ja Cochran-Mantel-Haenszeli teste, logistilist regressioonimudelit ning Wilcoxoni astaksummatesti. Töö andmestik koondab 13 Eesti kultuuripreemia andmed aastatest 1973–2025. Leiti, et naisi esitatakse auhindadele harvemini ning nad pälvivad vähem auhindu kui mehed, kuid laureaadi valikul süstemaatilist soolist eelistamist ei tuvastatud. Naislaureaatide osakaal on ajas kasvanud, kuid valdkondade vahel on suured erinevused: naised on selges ülekaalus raamatukogude, muuseumide ja rahvakultuuri valdkonnas, mehed aga muusika, filmi ja enamikes teistes valdkondades. Lisaks tuvastati kumulatiivne eelis, et varem auhinna pälvinud kandidaate esitatakse uuesti ligikaudu kaks korda sagedamini kui mittelaureaate.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
PISA andmeanalüüsi metoodika tutvustamine ja selle rakendamine
(Tartu Ülikool, 2026) Põrk, Kärttu; Jukk, Hannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada PISA (Programme for International Student Assessment) andmete analüüsimise protsessi ning töötada välja korduvkasutatav analüüsiraamistik, mis toetab metoodiliselt korrektset andmeanalüüsi. PISA uuringu keeruka valimidisaini tõttu on andmete statistiline analüüs nõudlik ning praktikas võidakse kasutada lihtsustatud lähenemist, mis võib viia ebatäpsete tulemusteni. Töös kirjeldatakse PISA uuringu andmestruktuuri ning rakendatavaid statistilisi meetodeid, pöörates erilist tähelepanu tõepäraväärtuste ja replikatsioonide kaalude korrektsele kombineerimisele. Selle tulemusena töötatakse R tarkvara abil välja funktsioonide kogum, mis võimaldab läbi viia kirjeldavat statistikat ning korrelatsiooni- ja regressioonianalüüse vastavalt PISA metoodilistele nõuetele. Loodud lahendus on suunatud eeskätt tudengitele ja teistele huvilistele, kes soovivad PISA andmeid korrektselt analüüsida. Töö loob aluse edaspidiseks metoodiliselt keerukamate analüüside laiendamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suhtelise riski ja šansside suhte hindamine binaarse tulemiga regressioonmudelites. Rakendus Eesti Geenivaramu andmete näitel
(Tartu Ülikool, 2026) Suurmets, Rait Robert; Kolde, Anastassia, juhendaja; Ojalo, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas bakalaureusetöös käsitletakse suhtelise riski ja šansside suhte hindamist binaarse tulemiga regressioonmudelites. Töö keskendub logistilisele regressioonile, log-binomiaalsele regressioonile ning robustsete standardvigadega Poissoni mudelile. Eesmärk on kirjeldada nimetatud meetodite teoreetilisi aluseid ja võrrelda nende praktilist käitumist nii simulatsiooniuuringus kui ka Eesti geenivaramu andmetel. Simulatsiooniuuringus vaadeldi erinevaid uuritava sündmuse baasriske ja kahte andmeid genereerivat protsessi. Tulemused näitasid, et madalatel kuni mõõdukatel riskitasemetel annavad vaadeldud meetodid väga sarnaseid hinnanguid, kuid log-binomiaalse mudeli EM-algoritmil põhinev sobitamine on arvutuslikult märgatavalt ressursimahukam. Rakendusosas uuriti, kas enne 60. eluaastat esinenud depressioonidiagnoos on seotud suurema riskiga saada järgneva 10 aasta jooksul dementsuse diagnoos. Kõigi hinnatud mudelite põhjal oli depressioon statistiliselt oluliselt seotud kõrgema dementsuseriskiga, kus suhteline risk on ligikaudu 1,6. Töö tulemused toetavad seisukohta, et log-binomiaalne regressioon ja robustsete standardvigadega Poissoni regressioon võivad pakkuda logistilise regressiooni kõrval paremini tõlgendatavat alternatiivi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õhureostuse põhjuslik mõju astmariskile
(Tartu Ülikool, 2026) Toom, Adelina; Fischer, Krista, juhendaja; Kronberg, Jaanika, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Õhureostus on üks peamisi astma riskitegureid. Mitmed varasemad uuringud on leidnud, et peened tahked osakesed õhus on eriti ohtlikud ning soodustavad astma teket. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida põhjuslikke seoseid välisõhu PM₂.₅ kontsentratsiooni ja astmariski vahel. Analüüsis arvestatakse ka teadaolevaid segavaid tegureid. Töös on kasutatud Eesti geenivaramu andmeid ja EXPANSE projekti poolt mudeldatud keskkonnaandmeid. Statistiline analüüs koosneb logistilisest regressioonist ja G-hinnangu meetodist. Tulemuste põhjal võib järeldada, et vaadeldud valimi puhul võib PM₂.₅ kontsentratsioonil tõepoolest olla põhjuslik mõju astmariskile.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tõkked Chvátal-Sankoffi konstandile paarikaupa Markovi mudeli korral
(Tartu Ülikool, 2026) Undrits, William; Sova, Joonas, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuritakse kahe juhusliku jada pikima ühisjada pikkuse asümptootilist käitumist, kui juhuslike jadade mudeliks on paarikaupa Markovi mudel. Me defineerime formaalselt joondused, pikima ühisjada pikkuse, ekstremaalsed joondused ning paarikaupa Markovi ahelad. Me tõestame kaks analüütilist tõket mudelist sõltuvale Chvátal-Sankoffi konstandile gamma suvalise suurusega tähestiku korral. Esimene tõestatav teoreem annab uue ülemise tõkke suurusele gamma ebasümmeetrilise jaotuse korral. Teine teoreem annab Markovi ahela entroopiamäära kaudu nii alumise kui ülemise tõkke suurusele gamma.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
MinuGeenivaramu portaali külastajate tagasiside analüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Vabrit, Rasmus; Fischer, Krista, juhendaja; Leitsalu, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on hinnata, kuidas MinuGeenivaramu portaali külastajad reageerivad konkreetsetele personaalsetele tulemustele ning millised demograafilised ja tervisenäitajad on seotud geneetilise info mõjuga emotsioonidele ja kavatsusega muuta oma käitumist. Uurimuse koostamisel on kasutatud portaalis doonoritele avatud tagasisideküsimustikke. Töös on esitatud kirjeldav analüüs doonorite tagasisidest, leitud tagasiside küsimuste vahelised seosed ning loodud mudelid selgitamaks elustiili parandamise kavatsust geeniinfoga tutvumise järgselt ning geeniinfoga tutvumise otsuse kahetsust.

Sirvi

Viimati lisatud