LTMS bakalaureusetööd - Bachelor's theses.
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/50401
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Antipsühhootilise ravi järgimuse seos psühhiaatriaosakonda hospitaliseerimisega(Tartu Ülikool, 2025) Toming, Taisy; Alver, Maris, juhendaja; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida seost antipsühhootilise ravijärgimuse ja psühhiaatriaosakonda hospitaliseerimise vahel. Töö esimeses osas antakse ülevaade üldistatud lineaarsetest mudelitest, sealhulgas logistilisest ja Poissoni regressioonist, koos illustreeriva näitega šansside muutuse kohta. Teises osas kirjeldatakse kasutatud andmestikku ning tehakse kirjeldav analüüs. Töö kolmandas osas hinnatakse logistilist ja Poissoni regressiooni mudeleid, et analüüsida ravijärgimuse mõju psühhiaatriaosakonda hospitaliseerimise riskile.Kirje Vaibla Linnujaama lindude mõõtmisandmete analüüs(Tartu Ülikool, 2025) Timmusk, Uku Siim; Adojaan, Kristjan, juhendaja; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva töö eesmärk oli uurida Vaibla linnujaama andmete põhjal mõõtjatevahelisi erinevusi ja leida tegureid, mis võivad mõjutada tiivapikkuse mõõtmistulemusi.Analüüs näitas, et suitsupääsukeste tiivapikkuse ja massi vahel esineb mittelineaarne seos ning 11 mõõtjal esines mõõtmistes statistiliselt oluline nihe võrreldes kogenud mõõtjaga. Samuti leiti, et väiksema kogemusega mõõtjatel on kalduvus mõõta tiivapikkust lühemaks. Dispersioonikomponentide analüüsist selgus, et hajuvusallikad varieeruvad liigiti, kus väiksemate lindude puhul on juhusliku vea osakaal suurem. Tulemused viitavad, et kogemus ja linnu suurus mõjutavad tiivapikkuse mõõtmiste täpsust, pakkudes seeläbi olulist sisendit mõõtmismetoodikate täiendamiseks.Kirje Sünni ja varajase lapseea vanemapuhkuste mõju sündimusele Eestis (1992–2023)(Tartu Ülikool, 2025) Ševtšenko, Eliise Saskia; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised muudatused on Eestis aastatel 1992–2023 toimunud sünni ja varajase lapseea vanemapuhkuste süsteemis ning kuidas need muudatused kajastuvad sündimuse näitajates. Töö esimeses osas antakse ülevaade teemaga seotud mõistetest ning käsitletakse vanemapuhkuste süsteemi arengut, keskendudes rasedus- ja sünnituspuhkusele, emapuhkusele, lapsehoolduspuhkusele ja vanemahüvitisele. Teises osas tutvustatakse töös kasutatud Statistikaameti andmestikke. Analüüsi osas keskendutakse summaarsele sündimuskordajale, sündimuse vanuskordajale vanuserühmade kaupa ning elussündide arvule sünnijärjekorra järgi. Lisaks uuritakse muutusi kogu sündide arvus ning ema keskmises vanuses lapse sünnil ja esimese lapse sünnil. Iga näitaja puhul analüüsitakse, kuidas erinevad vanemapuhkuse liigid on neid mõjutanud.Kirje Ägeda müokardiinfarkti patsientide ravijärgimus ja hospitaliseerimisrisk Eestis(Tartu Ülikool, 2025) Suisalu, Grete-Liis; Kolde, Raivo, juhendaja; Mooses, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondÄge müokardiinfarkt võib põhjustada püsivaid kahjustusi südamelihases ning viia mitmete tõsiste tüsistusteni. Üheks oluliseks teguriks ravitulemustes on ravijärgimus ehk see, kuivõrd patsient järgib talle määratud raviskeemi. Kehv ravijärgimus on laialt levinud probleem, kuid viimastel aastatel on täheldatud aeglasemat langust kardiovaskulaarses suremuses ka kõrge sissetulekuga riikides. Ravi alustamine juba kuus tundi pärast sümptomite ilmnemist võib prognoosi oluliselt parandada. Bakalaureusetöö eesmärk on hinnata ägeda müokardiinfarktiga patsientide ravijärgimust ning uurida, kas ja kuidas mõjutavad seda erinevad tervisenäitajad. Töö esimene osa annab ülevaate ravijärgimuse ning elukestusanalüüsi arvutusmeetoditest. Teises osas uuritakse, kas ravimite võtmine ja ravijärgimus võimaldavad prognoosida hospitaliseerimist ning üldiseid tervisenäitajaid, rakendades elukestusanalüüsi meetodeid nagu Coxi võrdeliste riskide mudel ning Kaplan-Meieri hinnang üleelamisfunktsioonile.Kirje Kardiovaskulaarsete haiguste ja 2. tüüpi diabeedi riskimudelite hindamine TÜ Eesti geenivaramu andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2025) Savi, Gailin; Kals, Mart, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö eesmärk on välja töötada riski ennustavaid mudeleid neljale kardiovaskulaarsele haigusele ja 2. tüüpi diabeedile. Kõigile haigustele on loodud kaks mudelit ja seejärel võrreldud kliiniliselt kasutatava SCORE2 mudeli riskifaktoritega. Esimene loodud mudel sisaldab polügeenseid riskiskoore, metaboloomika näitajaid ja elustiililisi tunnuseid. Teine mudel on sobitatud vaid polügeensete riskiskooride ja vanuse põhjal. Analüüsis on kasutatud Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmeid. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade Eesti geenivaramust, uuritavatest haigustest, metaboliitidest, polügeensetest riskiskooridest, kasutatavatest analüüsimeetoditest ja SCORE2 riskiskoorist. Praktilises osas on kirjeldatud kasutatavaid andmeid ja mudelite tulemusi. Välja töötatud mudelite prognooside täpsusi on võrreldud Harrelli C-indeksi põhjal.Kirje Antipsühhootiliste ravimite mõju südame- ja ainevahetushaigustele(Tartu Ülikool, 2025) Pius, Mihkel Jüri; Alver, Maris, juhendaja; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida skisofreenia diagnoosiga isikute seas antipsühhootiliste ravimite mõju südame- ja ainevahetushaiguste tüsistutele ja nende haiguste kujunemisele. Esmalt käsitleti töös kasutatud valimit, mis koosneb Eesti geenivaramuga liitunud indiviididest, kellel on tervishoiueandmete järgi diagnoositud skisofreenia. Seejärel tutvustati töös kasutust leidnud statistilisi meetodeid: log-lineaarne mudel ja Cox’i võrdeliste riskide mudel. Analüüsi osas rakendati negatiivse binoomjaotuse mudelit, hindamaks ravijärgimuse mõju unikaalsete südame ja ainevahetushaiguste diagnooside saamise arvule. Analüüsiosa teises pooles uuriti ravijärgimuse mõju spetsiifilisemalt kahele haiguse, kõrgvererõhktõve ja teist tüüpi diabeedi, kujunemise riskile, kasutades Cox’i võrdeliste riskide mudelit.Kirje Genereeritud vastuste kvaliteedi hindamine allikapõhistes generatiivsetes süsteemides(Tartu Ülikool, 2025) Pihl, Piret; Kolde, Anastassia, juhendaja; Sügis, Elena, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirje Akadeemiliste soorituste sooline lõhe(Tartu Ülikool, 2025) Pals, Stella; Vähi, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida kas sugu mõjutab ülikoolihindeid STEM- ja mitte-STEM valdkondades. Analüüs põhines ÕIS-i andmetel viie õppeaasta kohta ning keskendus kaalutud keskmiste võrdlusele sugude lõikes. Muuhulgas uuriti ka eksmatrikuleerimist, nominaalajaga lõpetamist, akadeemilise puhkuse võtmist ja riigieksamitulemusi. Tulemused näitavad, et kuigi naised said üldjoontes meestest paremaid hindeid, esines statistiliselt olulisi erinevusi võrdlemisi harva. Kõiki tudengeid kaasates, olid naiste kumulatiivsed hinded meestest paremad ajaloos ja geograafias. Seevastu matemaatika erialal ületasid meeste kumulatiivsed hinded naiste omi, kuid seda ainult kõigi hinnete lõikes. Eriala lõpetanute seas ilmnes statistiliselt oluline erinevus vaid geograafia erialal, kus naiste positiivsete hinnete kumulatiivne keskmine oli meeste omast kõrgem.Kirje Efektiivne populatsioonimaht ja selle hindamine Eesti piimaveisetõugudel(Tartu Ülikool, 2025) Paavel, Triinu-Liis; Kaart, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk on hinnata kolme Eestis kasvatatava piimaveisetõu efektiivset populatsioonimahtu kahel erineval meetodil. Analüüs põhineb Eesti Maaülikooli ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i andmetel. Töö esimeses osas tutvustatakse kasutatavaid efektiivse populatsioonimahu valemeid, millele järgneb nende rakendamine piimaveiste andmetel.Kirje Wilhelm Lexis ja tema panus rahvastikustatistikasse(Tartu Ülikool, 2025) Meriloo, Mai Britt; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondRahvastikuprotsesside uurimiseks kasutatakse kolme näitaja: vanuse, perioodi ja sünnikohordi mõjusid. Tänavu möödub 150 aastat sellest, kui saksa statistik Wilhelm Lexis avaldas versiooni diagrammist, mis võimaldab nende kolme teguri koosmõjusid visualiseerida. Selle abil saab analüüsida erinevate demograafiliste sündmuste, seal hulgas sündide, surmade kulgu ajas. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on tutvustada Lexise diagrammi ja hinnata Lexise diagrammi andmetele rakendatavat vanus-periood-kohort mudelit, et kolme teguri mõju suremusriskile. Praktilises osas viiakse läbi analüüs Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmebaasi põhjal loodud sünteetilisel andmestikul.Kirje Probleemsete DNA sekveneerimisel saadud andmete klassifitseerimistäpsuse tõstmine(Tartu Ülikool, 2025) Lihhatšova, Oksana; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö eesmärk on uurida, miks üks geeniandmetel põhinenud klassifitseerimisotsus osutus valeks, ning töötada välja meetodid, mis aitaksid parandada klassifitseerimistäpsust ja suurendada mudeli usaldusväärsust. Töös analüüsitakse valesti klassifitseeritud isiku juhtumit, et tuvastada, millised geneetilised markerid võisid vale otsuse kujunemisele kaasa aidata, ning tehakse ettepanekuid mudeli täpsuse suurendamiseks. Lisaks töötatakse välja 3 alternatiivset meetodit: suurima tõepära meetod evolutsioonilise dispersioonikomponendi hindamiseks, keskmiste kauguste arvutamine lisadispersiooniga ja geneetiliste markerite eelnev filtreerimine. Samuti viiakse läbi simulatsioonid, et hinnata väljapakutud meetodite klassifitseerimistäpsust kontrollitud keskkonnas. Töö tulemustest selgus, et kõik 3 pakutud meetodit parandasid klassifitseerimistäpsust märgatavalt.Kirje Divergentse assotsiatsiooni ülesande seosed vaimse võimekuse ja isiksusega olenevalt sõnavektori valikust(Tartu Ülikool, 2025) Laats, Tim Aadam; Vainik, Uku, juhendaja; Kuljus, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondDivergentse assotsiatsiooni ülesande (DAT) eesmärgiks on mõõta inimese divergentse mõtlemise võimekust ja loovust. Test koosneb üksteisest võimalikult erinevate nimisõnade nimetamisest. Skoor arvutatakse läbi sõnadevahelise semantilise distantsi, mis leitakse sõnade vektoresituste kaudu. Antud töös vaadeldakse kahte erinevat eestikeelset sõnade vektoresituste komplekti ehk sõnavektorit. Kasutatav andmestik on saadud sotsiaalmeedias jagatud kolmest uuringust, mis sisaldasid isiksuse- ja kognitiivseid teste ning eneseraporteeritud loomingulisust. Uuritakse, millised on DAT-skooride seosed teiste tunnustega andmestikus ning kuidas mõjutab tulemusi sõnavektori valik.Kirje Ühendatud logistiline regressioon elukestusandmete analüüsis TÜ Eesti geenivaramu andmete näitel(Tartu Ülikool, 2025) Kalamäe, Kadri; Kolde, Anastassia, juhendaja; Kuusk, Saskia, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö eesmärk on uurida kahte elukestusanalüüsi meetodit: Coxi võrdeliste riskide mudelit ja ühendatud logistilist regressiooni. Kuigi Coxi võrdeliste riskide mudel on laialt levinud ja palju kasutatud elukestusandmete analüüsimisel, on sellel tülikas võrdeliste riskide eeldus, mis pole praktikas tihtilugu täidetud. Töös analüüsitakse, millal ja miks võib ühendatud logistiline regressioon olla parem alternatiiv. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmete põhjal hinnatakse Coxi võrdeliste riskide ja ühendatud logistilise regressiooni mudelid, et uurida seoseid südame-veresoonkonna haiguste esinemisega pärast esimest kõrge kolesteroolitaseme mõõtmist.Kirje Ajateenijate üldkehaliste võimete muutus ajateenistuse jooksul kaitseväe kehaliste võimete kontrolltesti tulemuste põhjal(Tartu Ülikool, 2025) Jürgenstein, Joonas Anton; Kolde, Anastassia, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö eesmärk on uurida ajateenistusse siirdunud kutsealuste füüsilise võimekuse muutust väljaõppe jooksul. Selleks uuritakse kutsealuste kehalise võimete kontrolltesti punktiskoore ajateenistuse alguses ja lõpus ning samuti uuritakse punktiskoore ajateenistuse alguses tehtud testi läbivuse lõikes. Lisaks uuritakse punktiskooride muutust sõltuvalt kutsealuste motivatsioonist, haiguste esinemisest, kehamassiindeksist ning teenistuse pikkusest. Punktiskooride muutust uuritakse kahel erineval lähenemisviisil, sealjuures arvestades Lordi paradoksis esinevaid probleeme vastuoluliste tulemuste kohta. Antud töös tehtav analüüs põhineb Kaitseväe inimvara kompleksuuringu vastustel, kuhu on lisatud kehalise võimete kontrolltesti tulemused ajateenistuse eri etappidel. Analüüsi tulemustest selgus, et kehaliste võimete kontrolltesti punktiskoorid ajateenistuse lõpus on võrreldes ajateenistuse algusega paranenud.Kirje Eesti holsteini tõugu piimalehmade tiinestumine hinnatuna nende piima erinevat tüüpi somaatiliste rakkude suhtarvu ja koguarvu alusel(Tartu Ülikool, 2025) Inselberg, Karoliine; Kaart, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöö eesmärgiks on uurida, kas ja kuivõrd mõjutab seemenduse eelselt toimunud kontroll-lüpsil määratud somaailiste rakkude arv ja erinevat tüüpi somaatiliste rakkude suhtarv lehma tiinestumist esimesel seemendusel. Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses on antud ülevaade somaatiliste rakkude olemusest, teises peatükis on kirjeldatud analüüsis kasutatavat mudelit ja kolmandas peatükis on esitatud Eesti piimalehmade andmete analüüsi tulemused.Kirje Seosed eksposoomi ja kõrgvererõhktõve avaldumise vahel(Tartu Ülikool, 2025) Hint, Kaisa-Siret; Kronberg, Jaanika, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEksposoomiks nimetatakse kõiki mittegeneetilisi tegureid, mis inimese tervist mõjutavad. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmete põhjal leida seoseid eksposoomi ning kõrgvererõhktõve esinemise vahel. Seoste leidmiseks kasutati Coxi võrdeliste riskide mudelit, kuhu kaasati lisaks keskkonnatunnustele ka sugu, vanus, kehamassiindeks, haridustase ja suitsetamine. Kuna keskkonnategurid on korreleeritud ja neid eraldi analüüsides on tulemuste tõlgendamine keeruline, rakendati konsensusklasterdamist, et grupeerida inimesed nende elukoha keskkonnategurite põhjal. Lähemalt uuriti kahte konsensusklasterdamise tulemusel moodustunud klastrite jaotust.Kirje Kas kohvi joomine pikendab eluiga? Põhjuslike mõjude analüüs TÜ Eesti geenivaramu andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2025) Himma, Laura; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKohv on maailmas üks enamlevinumaid jooke. Lisaks kohvi ergutavale toimele on palju uuritud ka selle seost inimeste tervisele, sealhulgas suremusele. Mitmed varasemad uuringud on aga leidnud, et kohvi joovate inimeste hulgas on suremus madalam kui nende seas, kes kohvi ei joo. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on esmalt tutvuda põhjusliku mõju hindamise metoodikaga ning seejärel püüda hinnata kohvi joomise põhjuslikku mõju suremusele. Analüüs tugineb Eesti geenivaramu andmetel, mis hõlmab aastatel 2002 kuni 2013 liitunud 50 − 69-aastaseid inimesi. Kõigepealt antakse ülevaade põhjusliku mõju mõistest ning selle hindamiseks kasutatavatest meetoditest nagu pöördtõenäosuse kaalumine ja standardiseerimine. Käsitletakse nii mitteparameetrilisi kui ka mudelipõhiseid lähenemisi, millest viimased põhinevad logistilisel regressioonmudelil. Töö praktilises osas rakendatakse nimetatud meetodeid geenivaramu andmestikul, et hinnata kohvi tarbimise mõju suremusele, arvestades seejuures mitmesuguseid segavaid tegureid nagu sugu, vanus, haridus ja erinevaid tervisega seotud näitajaid.Kirje Astakute ja pseudo-astakute võrdlus Kruskal-Wallise testi korral(Tartu Ülikool, 2025) Bobeško, Mihhail; Selart, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondBakalaureusetöös uuritakse pseudo-astakute kasutamist mitteparameetrilistes testides ning võrreldakse neid traditsiooniliste astakutel põhineva testiga. Töö keskendub olukordadele, kus rühmade valimimahud on ebavõrdsed ja klassikalised testid (nt Kruskal–Wallise test) võivad anda eksitavaid tulemusi. Teoreetilises osas tutvustatakse astakute ja pseudo-astakute mõistet, suhtelisi efekte ning nende arvutuslikku tausta. Praktilises osas viiakse läbi simulatsioonid normaaljaotuste segudega, et hinnata testide tundlikkust valimimahu muutuste suhtes ning illustreerida mittetransitiivseid olukordi. Töö tulemusena selgub, et pseudo-astakutel põhinev test on usaldusväärsem suurte ebavõrdsete valimite korral, kuna see ei sõltu rühmade suurustest.Kirje Raske sabaga Lambert’i W teisendus ja selle kasutamine kahjujaotuste hindamisel(Tartu Ülikool, 2025) Ilustrumm, Anet; Käärik, Meelis, juhendaja; Selart, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondAntud bakalaureusetöö eesmärk on tutvustada raske sabaga Lambert’i W teisendust ning uurida selle matemaatilist kirjeldust nii üldkujul kui ka juhul, kus algjaotuseks on eksponent- või normaaljaotus. Lisaks vaadatakse juhtu, kus juhuslik suurus Y on määratud eraldi vasaku ja parema saba parameetrite kaudu. Töö praktilises osas rakendatakse raske sabaga Lambert’i W ×Exp(λ) ja kahe erineva raske sabaga Lambert’i W ×N(μX, σX) jaotusi neljale kahjuandmestikule ning uuritakse jaotuste sobivust. Saadud tulemusi võrreldakse artiklis Käärik et al. (2023) saadud Lambert’i W jaotuste ja teiste tuntud 19 kahjujaotusega (Eling, 2012). Töö teoreetilise osa aluseks on võetud Goerg’i artikkel pealkirjaga „The LambertWay to Gaussianize Heavy-Tailed Data with the Inverse of Tukey’s h Transformation as a Special Case“ (Goerg, 2015b).Kirje Otsustusprotsesside komponentide analüüsimine triivdifusioon mudeliga ja seosed vaimse võimekuse ja isiksusega(Tartu Ülikool, 2025) Nero, Aleksander; Vainik, Uku, juhendaja; Möls, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida otsustusprotsesside komponente triivdifusioon mudeliga (DDM) ning uurida nende seoseid vaimse võimekuse ja isiksuseomadustega. Uuringus kasutati Test My Brain (TMB) pilootandmestikku, mis sisaldab kognitiivsete testide tulemusi ja demograafilisi andmeid 650 inimeselt, kellest 426 osalesid testides kaks korda. Töö keskendus DDM parameetrite hindamisele rakendustarkvaraga R, kasutades erinevaid meetodeid ja pakette, sealhulgas hBayesDM, rtdists, dRiftDM ja numbrilist lähenemist. Analüüsi käigus leiti, et kõige täpsem viis DDM parameetrite hindamiseks on dRiftDM paketi kasutamine. Saadud parameetrite komplektidega uuriti nende korrelatsiooni kognitiivsete testide tulemustega, sealhulgas valikreaktsiooniaja test (CRT), numbri-sümboli vastavuse test (DSC), maatrikstest ja sünonüümide sõnavara test. Leiti, et DDM parameetrid on olulised enamike kognitiivsete testide tulemuste ennustamisel, kuid ei ole seotud isiksuseomadustega. Samuti leiti, et CRT ja DSC testide kordustesti usaldusväärsus ei ole väga hea ning nende omavaheline parameetrite korrelatsioon on madal. Töö tulemused näitavad, et DDM parameetrid pakuvad väärtuslikku informatsiooni kognitiivsete testide analüüsimisel ja võivad aidata paremini mõista otsustusprotsesside mehhanisme. Edasised uuringud võiksid keskenduda parameetrite hindamise meetodite täiendamisele ja mudeli rakendamisele laiemale kognitiivsete testide valikule.