Oluliste vahendite doktriini rakendamisega seotud aktuaalseid probleeme Euroopa konkurentsiõiguses

Abstract

Omandiõiguste kaitse kitsamaks sisuks on kaitsta omanikke neile kuuluvate esemete ja õiguste omavolilise kasutamise eest. Samas võib omandiõiguse teostamine takistada teadtud juhtudel asjaomasele kaubaturule sisenemist, s.o. tõhusat konkurentsi. Nii on Euroopa Liidu Kohus leidnud, et teatud asjaoludel tuleb juurdepääsu andmisest keeldumist olulisele vahendile käsitleda turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena. Oluliseks vahendiks võib seejuures olla nii füüsiline infrastruktuur kui intellektuaalomandiõigus, mis ei ole tavapärase innovatsiooniprotsessi, sealhulgas mõistlike investeeringute kaudu dubleeritav ning millelejuurdepääsu puudumisel oleks konkurents asjaomase kaubaturu järelturul välistatud või olulisel määral ttõkestatud. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Kohtu lahendite kaudu väljakujunenud printsiipi, mille kohaselt saab olulist turujõudu omavalt ettevõtjalt, kes kasutab või omab olulist vahendit, mis on hädavajalik konkurentidele jätkusuutlikuks äritegevuseks järelturul, nõuda Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art. 102 lg 2(b)alusel juurdepääsu andmist vastavale olulisele vahendile, tuntakse Euroopa konkurentsiõiguses oluliste vahendite doktriinina. Väljakujunenud kohtupraktikale tuginedes ei kujuta tööstus- ja/või intellektuaalomandiõiguse omamine iseenesest olulise turujõu omamist, v.a. juhul kui asjaomasel kaubaturul puuduvad asendustooted ja/või tehnoloogiad, samuti ei kujuta nende kasutamine olulist turujõudu omava ettevõtja poolt kuritarvitust v.a. erandlikel asjaoludel.