Kolmanda klassi õpilaste suuline vahendatud tekstiloom

Abstract

Käesolevas töös analüüsiti spetsiaalse hindamisskaala alusel narratiivi makro- ja mikrostruktuuri kategooriaid eakohase kõnearenguga 3. klassi õpilastel. Töö eesmärk oli kirjeldada vahendatud tekstiloomet makro- ja mikrostruktuuri tasandil. Uuringus osales 18 õpilast, kes jutustas õpiku varem käsitlemata teksti „Presidendi müts“ järgi. Jutustuste hindamisel selgus, et kõige paremad tulemused on õpilastel sissejuhatuse ning siduvate vahendite kasutamise kategoorias; kuid vähene oskus erinevate sõnadega viitamises – kasutatakse vähe asesõnu ning sünonüüme. Uurimistulemustest ilmnes, et õpilastele loetud originaaltekstiga võrreldes olid laste vahendatud jutustused lühemad, osa informatsiooni jäeti välja ning mõni laps lisas omapoolseid täiendusi. Sellest olenemata on laste jutustamisoskus heal tasemel, kuna enamasti ühtis õpilaste loodud jutustuste struktuur originaaltekstiga, neis olid olulisemad struktuuri osad: käivitav sündmus, reaalne tegevus ning tagajärg. Jutustamisoskuse arendamisel tuleks enam tähelepanu pöörata erinevate lausetüüpide kasutamisele ja asesõnade ning sünonüümide õpetamisele. Lisaks sooviti teada, kui palju on õpikutes jutustamiseks sobivaid tekste, mis toetaksid vahendatud tekstiloomeoskuste kujundamist või arendamist. Tekstide liigitusel selgus, et õppekirjanduses on jutustavate tekstide osa suur, kuid jutustamisoskuse arendamiseks pole kõik sobivad. Märksõnad: vahendatud tekstiloome, makro- ja mikrostruktuur, jutustamisoskus