Afektiivsed tekstikehad eesti nüüdisaegses lühiproosas

Abstract

Nüüdisaegses eesti lühiproosas on esile tõusnud kehalisus, aistingulisus ja fragmentaarne jutustamisviis, samas kui lineaarne ja narratiivne struktuur on taandunud. Töö lähtub arusaamast, et selline nihe osutab üha afektiivsemale poeetikale ning nõuab afekti käsitlemist ka tekstisisese nähtusena. Magistritöö keskendub sellele, kuidas afektiivsus ilukirjanduslikus tekstis tekib ning milliste poeetiliste võtetega tekst afekti loob ja kannab. Teoreetilises osas kaardistatakse afektiteooria põhisuunad ja metodoloogia, toetudes afektiteooria lugemikele ja Donovan O. Schaeferi, Anne Fleigi, Nathan Snaza, Michael Richardsoni, John Steeni, Jane Bennetti käsitlustele. Analüütilises osas vaadeldakse eesti nüüdisaegset lühiproosat, sügavamalt Carolina Pihelga lühiromaani „Lõikejoon“ ja Kairi Loogi lühiromaani „Tantsi tolm põrandast“, ning näidatakse, kuidas afekt neis keelelis-poeetiliste vahendite kaudu kujustub.