Terviseärevus, emotsioonide regulatsioon ja vaimne tervis tervisekriisis
| dc.contributor.advisor | Uusberg, Andero, juhendaja | |
| dc.contributor.advisor | Uusberg, Helen, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Palksaar, Khris-Marii | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2021-11-11T09:48:06Z | |
| dc.date.available | 2021-11-11T09:48:06Z | |
| dc.date.issued | 2021 | |
| dc.description.abstract | COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisis on tervis kogu ühiskonna tähelepanu fookuses, mistõttu võivad terviseärevamad inimesed olla tavapärasemast haavatavamas seisus. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli kasutada võimalust uurida tervisekriisis terviseärevusele omast emotsioonide regulatsiooni mustrit ja selle vahendavat mõju inimeste vaimsele tervisele. Uuringu valimi moodustasid 477 inimest, kes vastasid tagasivaatavale üldküsimustikule ja vahetumat kogemust mõõtvatele päevaküsimustikele. Üldküsimustikus täitsid vastajad lisaks antud töö tarbeks loodud taustaküsimustikule järgmised mõõdikud: Emotsionaalse enesetunde küsimustik EEK-2, Lühike Terviseärevuse Küsimustik SHAI ja Seisundilise ja isiksusliku ärevuse skaala ehk STAI. Vahetu kogemuse uurimiseks esitati vastajale 5 järjestikusel päeval töö tarbeks moodustatud päevaküsimustik. Uuringust selgus, et kõrgem terviseärevus oli positiivselt seotud erinevate vaimse tervise seisundite riskidega, negatiivsete emotsioonide ning seisundilise terviseärevuse kogemisega päevade lõikes. Kõrgem terviseärevus oli seotud halvema emotsioonide reguleerimise õnnestumise ja kehvema üldise psühholoogilise seisundiga. Medieerimisanalüüsidest tulenes terviseärevuse seos madalama regulatsiooni õnnestumise ja kehvema psühholoogilise seisundiga osaliselt sellest, et terviseärevamad inimesed kasutasid enam ebaefektiivseid strateegiaid aktiivne eemaldumine ja elementaarne emotsioonide regulatsioon. Päevade lõikes avaldus ka turvalisuskäitumise vahendav roll terviseärevuse ja kehvema emotsioonide reguleerimise seosele. Kokkuvõtlikult selgus, et kõrgema terviseärevusega inimesed tundsid end tervisekriisis kehvemini. Tulemustest järeldub, et tervise suhtes ärevamatel inimestel võis tervisekriisis esineda kehvem üldine psühholoogiline seisund või raskused emotsioonide reguleerimisel osaliselt seetõttu, milliseid strateegiaid nad oma emotsioonide reguleerimiseks kasutasid. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/75779 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | terviseärevus | et |
| dc.subject | emotsioonide regulatsioon | et |
| dc.subject | health anxiety | en |
| dc.subject | emotion regulation | en |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | COVID-19 | en |
| dc.subject.other | COVID-19 | et |
| dc.subject.other | vaimne tervis | et |
| dc.subject.other | mental health | en |
| dc.title | Terviseärevus, emotsioonide regulatsioon ja vaimne tervis tervisekriisis | et |
| dc.title.alternative | Health anxiety, emotion regulation and mental health in a health crisis | en |
| dc.type | Thesis | et |