Euroopa Liidu ühtsuse probleem Hollandi kahepoolsete investeerimislepingute näitel
| dc.contributor.advisor | Vilson, Maili, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kaldmaa, Kristjan | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-07-12T07:09:53Z | |
| dc.date.available | 2016-07-12T07:09:53Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Hollandi Kuningriigi ja teiste EL riikide vahel sõlmituid BIT-lepingute vaidluste tulemusi, selleks, et teada saada vaidluste vastuolu seoses Euroopa Liidu põhimõtete ja eesmärkidega. Eesmärk põhines asjaolule, et Holland on kõige aktiivsem BIT-lepingute kasutaja Euroopa Liidus ning investorid algatavad kõige rohkem vaidluseid teiste liikmesriikide vastu, mis lähevad vastuollu õiguslike ja solidaarsuse põhimõtetega. Töös kasutatud empiirilised andmed pärinevad UNCTAD-i, Maailmapanga ja CIA Maailma Faktiraamatust. Lisaks on andmeid kasutatud SOMO väljaannetest. Bakalaureusetöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa pakkus ülevaate BIT-lepingute olemusest ja ajaloost. Täiendavalt toodi välja BIT-lepingute negatiivne mõju Euroopa Liidu ühtsusele. Lisaks toodi välja BIT lepinguid kaitsvad liikmesriigid ELis, milleks on Lääne-Euroopa riigid. Teoreetiline osa näitab, et BIT-lepingud ELi siseselt põhjustavad vastuolusid ja õiguslikke probleeme liidus. Euroopa Komisjoni eesmärk on liikmesriikide vahel kehtivad BIT lepingud kaotada. Teine osa analüüsis Hollandi ärikliimat, mis seletab Hollandi investorite poolt algatatud vaidluste hulka. Uuritavad on 20 vaidlust seoses Hollandi BIT-lepingutega ELis. Nende põhjal sai järeldada, et vaidlused lähevad vastuollu ELi põhimõtete ning eesmärkidega. Eelkõige selgus, et Hollandi investorid lähevad meelega mööda ELi õigussüsteemist, et kaitsta oma isiklikke huvisid ning sellega rikutakse ühtsuse põhimõtteid. Välja on toodud võimalikud lahendused, kuidas EL saaks oma investeerimisstruktuuri tõhustada, seda näiteks lepitaja ametikohtade loomisega. Asjaolu kinnitab vaidluste ülevaate tulemus, mis näitab, et kolmandik Hollandi kaasusest lahendati kahepoolsel kokkuleppel enne arbitraaži lõpplahendit. Bakalaureusetöö põhjal võib väita, et Holland läheb BIT-lepinguid liikmesriikidega omades vastuollu Euroopa Liidus kehtivate põhimõtete ja eesmärkidega. Hollandi Kuningriik kaitseb BIT lepinguid Euroopa Liidus ehk riigi isiklikud huvid ületavad ELi ühtseid põhimõtted ning takistab sellega ühtse investeerimiskliima loomist liidus. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4580980*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/52537 | |
| dc.language.iso | et | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | Euroopa Liit | et |
| dc.subject.other | ühtekuuluvuspoliitika | et |
| dc.subject.other | lepingud | et |
| dc.subject.other | mitmepoolsed lepingud | et |
| dc.subject.other | välisinvesteeringud | et |
| dc.subject.other | Holland | et |
| dc.title | Euroopa Liidu ühtsuse probleem Hollandi kahepoolsete investeerimislepingute näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |