Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks

Abstract

Tänapäevases teabe ülekülluse tingimustes on aina sagedasemaks muutunud erinevat tüüpi manipulatsiooniründed, mis jõuavad sõnumisaajateni e-kirjade, telefoni, lühisõnumite kui ka sotsiaalmeedia vahendusel. Tähelepanu hajutatuse, saabunud sõnumite tekitatud tugevate emotsioonide ning tõerääkimise eeldamise koostoime tõttu on manipulatsioonirünnete ohvriks langemine üha süvenev probleem, millega kaasnevad nii majanduslik kui ka vaimne kahju. Doktoritöö „Kuritegevus kui kommunikatsioon: diagnostiliselt kasuliku teabe tuvastamine manipulatsioonirünnete sisust ja kontekstist“ eesmärk on saada teada, millist manipulatsiooniründe ennetamise aspektist olulist teavet saavad sõnumisaajad rünnete toimepanemiseks kasutatud sõnumite sisust ning kontekstist. Eesmärgi saavutamiseks esitan väitekirjas kuritegevus kui kommunikatsioon käsituse, mis lähtub eeldusest, et iga tehnoloogia vahendatud keskkonnas toimuv tegevus tuleneb ja sõltub kommunikatsioonist. Doktoritöö aluseks olevates uurimustes kogutud e-kirjade ja rahvusvahelistes meediaväljaannetes kajastatud pettuste kirjelduste teksti- ja sisuanalüüsi tulemused võimaldasid selgitada mitmeid manipulatsioonirünnete tuvastamiseks kasulikke teabekilde. Manipulatsioonirünnete puhul on konkreetsel juhul kasutatavate kanalite, näiteks e-kirjade või telefonikõnede, mitmekesisuse tõttu olulisem mõista sõnumi saatja ja vastuvõtja vahel olemasoleva avatud kanali tähtsust. Avatud kanali olemasolul kasutavad manipulatsioonirünnete toimepanijad nii kasusaamisega meelitamist kui ka kahju kandmisega ähvardamist, et suunata sõnumite vastuvõtjaid viimastele kahju toovat tegu tegema. Samuti kohandavad mõned küberkurjategijad manipulatsioonirünnetes kasutatavate sõnumite sisu nii, et sõnumid sobituksid nende saatmise ajahetkel olulisse ühiskondlikku konteksti, näiteks COVID-19 viiruspandeemiaga seonduvasse.

Under the current circumstances of information overload, social engineering attacks that reach recipients via e-mail, phone calls, text messages and social media have become an increasingly common occurrence. Our exhausted ability to pay attention, the strong emotions created by received messages and the default expectation of truth-telling have combined into a state where falling victim to social engineering attacks is a growing problem with severe financial and psychological consequences for the victims. For the purpose of preventing successful social engineering attacks, the dissertation “Crime-as-Communication: Detecting Diagnostically Useful Information from the Content and Context of Social Engineering Attacks” sought to find out the types of diagnostically useful information available to recipients from the content and context of social engineering attacks. To achieve this aim, the dissertation developed the Crime-as-Communication approach, which follows from the premise that all activities in technology-mediated environments are rooted in and dependent upon communication. Based on the results of qualitative text analysis and qualitative and quantitative content analysis applied to e-mails and descriptions of social engineering attacks reported in international media outlets, the dissertation established multiple informational aspects that help people detect social engineering attacks. Due to the variety of media, such as e-mails and phone calls, used in carrying out social engineering attacks, it is more important to acknowledge the overall significance of an open channel between message senders and recipients. Where an open channel is present, perpetrators use both gain-based appeals and loss-based threats to guide recipients into taking actions that end up harming them. Furthermore, some cybercriminals adapt the content of scam messages to fit the social context - such as the COVID-19 pandemic - salient at the time of circulating the messages.