Nõudluspoolne innovatsioonipoliitika Eestis: sekkumise loogika, meetmed ja piirangud

Abstract

Käesoleval analüüsil on kaks eesmärki. Esiteks pakub see laiema ülevaate olemasolevatest nõudluspoolsetest poliitikavahenditest. Teiseks selgitatakse, miks ja mis tingimustel on mõttekas nõudluspoolset innovatsioonipoliitikat Eestis rakendada. Üldiselt peetakse nõudluspoolseid poliitikavahendeid kogu poliitikatsükli ulatuses keerulisemaks kui pakkumispoolseid vahendeid, sest nende poliitikate kujundamisse, rakendamisse ja hindamisse on kaasatud paljud osapooled, mis omakorda eeldab väga kvaliteetsete tagasisidestusmehhanismide olemasolu. Nõudluspoolseid vahendeid muudab keerukamaks EL-ile omane mitmetasandiline valitsemine ja mitme poliitikavälja (nt EL-i regulatsioon ja standardiseerimine) rahvusvaheline olemus. Lähtuvalt suhtelisest keerukusest muutub nõudluspoolsete meetmete elluviimisel keskseks riigi poliitikasuutlikkus ja eelduseks saab traditsioonilise (pakkumispoolse) innovatsioonipoliitika koordineerimispraktikate muutmine. Seega lisaks võimalike poliitikavahendite kirjeldamisele avatakse käesolevas poliitikaanalüüsis nõudluspoolse innovatsioonipoliitika konteksti läbi poliitikasuutlikkuse prisma.