Haridusuuringud
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Õpetajad ja koolijuhid väärtustatud professionaalidena(OECD, 2020) Taimalu, Merle; Uibu, Krista; Luik, Piret; Leijen, Äli; Pedaste, MargusTALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid.Item Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena(OECD, 2019) Taimalu, Merle; Uibu, Krista; Luik, Piret; Leijen, ÄliTALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta. TALISe eesmärk on hankida võtmetähtsusega andmeid õpetajate, õpetamise ja õpetajate rolli kohta õppeprotsessis nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Andmete analüüs võimaldab võrrelda sarnaste väljakutsetega riike, et õppida erinevatest lähenemisviisidest ja nende mõjust õpikeskkonnale koolides ning arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Uuring on ühtlasi heaks võimaluseks õpetajatele ja koolijuhtidele avaldada oma arvamust ning anda sellega panus hariduspoliitika kujundamisse. Eesti on osalenud kõigis TALIS uuringutes. Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. aastal ning selles osales 24 riiki. 2013. aastaks kasvas osalejate arv juba 34 riigini. Hetkel toimuvad ettevalmistused TALIS 2018 läbiviimiseks. Uuringus osalemiseks on oma soovi avaldanud ca 48 riiki (mõned riigid ei osale tervikuna, vaid esindatud on teatud piirkonnad). Testuuring viidi Eesti koolides läbi 1.-28.02.2017 ning põhiuuring toimus 2018. aasta märtsist maini. Põhiuuringusse valiti juhuvalimi teel igast riigist 200 kooli ning neist 20 õpetajat, kes õpetavad 7.-9. klassides ja koolijuht. Võrreldavuse huvides on 2018 teemadering kavandatud suhteliselt sarnane 2013. aastale. Uuriti: õpetajate õpetamispraktikate kvaliteeti ja õpetamisega seotud uskumusi; õpikeskkonda (koole ja õpetajaid puudutavaid üldisi tegureid); koolijuhtimise olulisust; õpetajate professionaalseid praktikaid ja klassikeskkonda; õpetajate esma- ja täiendusõppe asjakohasust; õpetamise parendamist läbi õpetajate professionaalse arendamise, hindamise ja tagasisidestamise; kooli kliimat, õpikeskkondi ja suhteid erinevate sidusrühmadega; õpetajate eneseefektiivsust ja tööga rahulolu; õpetajate avatust innovatsioonile; võrdsuse ja mitmekesisusega seotud teemasid.Item Kutsehariduse maine üldhariduskoolide õpilaste, õpetajate ning lapsevanemate seas(Accaro Solutions OÜ, 2018)Analüüs tugineb 2018. aastal Eesti üldhariduskoolides läbiviidud rahuoluküsitlustele. Valim hõlmab 8. ja 11. klasside ning täiskasvanute gümnaasiumite õpilasi ja õpetajaid ning põhikooli õpilaste vanemaid. Küsitlustele vastanute hulk on kokku üle 20 000 õpilase (66% kõigist Eesti 8. klassi õpilastest ja 60% 11. klassi õpilastest) ja üle 15 000 õpetaja (46% kõigist Eesti õpetajatest). Uuriti õpilaste ja lapsevanemate teadlikkust ja hoiakuid kutsehariduse suhtes, õpilaste edasiõppimiseplaane ja teadlikkust võimaluste kohta, vanemate teadlikkust ja hoiakuid kutsehariduse suhtes. Põhijäreldusena ilmnes, et kuigi kutsehariduse maine on üldiselt hea, ei köida see noori. Ka lapsevanemate ja õpetajate hoiakutes on ülekaalus gümnaasiumites ja kõrgkoolides jätkamise soosimine. Teadlikkuse osas ilmnes, et see ei ole kuigi suur ning üldhariduskoolides tehtav töö kutsehariduse võimaluste tutvustamiseks ei olnud piisav ning seega on oluline suurendada kõigi sihtrühmade teadlikkust ning isiklikku kokkupuudet kutseharidusega.Item Muukeelne laps Eesti koolis: Jätkuuuring. LÕPPARUANNE(Tallinna Ülikool, 2014) Pulver, Aleksander; Toomela, AaroAruanne kajastab HTMI tellimusel 2012-2014 läbiviidud projekti, mis uuris muukeelste laste arengut Eesti põhikoolis. See projekt oli omakorda jätkuprojektiks 2009-2011 läbiviidud projektile. Uuringusse kaasati projekti eelnevas faasis osalenud eesti õppekeelega koolid (kokku 10), osalesid kõik 6. klasside õpilased (andmete kogumine 2012 ja 2013). Otsiti vastuseid uurimisküsimustele, mis puudutasid taustategurite mõju õpilase akadeemilisele edasijõudmisele ja sotsiaalsele kohanemisele, võrreldi akadeemilist edasijõudmist, eesti keele oskuse arengut ja emakeele osakuse arengut, erinevate emakeelega õpilaste sotsiaalseid suhteid ja enesehinnangut. Projekti tulemusena leiti nii neile küsimustele detailsed vastused kui ka sõnastati hariduspoliitilsied soovitused.Item Eesti kutseõppeasutuste tugisüsteemide analüüs: olukorra kaardistus, võimalused ja väljakutsed tugisüsteemi rakendamisel katkestamise ennetusmeetmena(Poliitikauuringute Keskus Praxis, 2018) Haaristo, Hanna-Stella; Kirss, LauraEesti kutsehariduse üheks suuremaks probleemiks on õpingute katkestamine (katkestanute osakaal on ligi viiendik õppuritest). Katkestamiste põhjused on väga erinevad ja sageli kombineeritud, seetõttu on ka katkestamise vähendamiseks ja ennetamiseks väljapakutud erinevaid võimalusi. Nende hulgas tugiteenused õppuritele. Eestis on kutseõppeasutuses küll kohustus tagada tugiteenuste kättesaadavus, ent puudub ülevaade, kuidas seda kohustust täidetakse. Käesolev uuring annab ülevaate tugiteenuste pakkumisest kõigis Eesti kutseõppeasutustes ning hindab ka tugiteenuste rakendamise tulemuslikkust õppeprotsessis, sh katkestamist vähendava meetmena. Uuring tugineb süstemaatilisel kirjanduse ülevaatel, statistilistel andmetel (EHIS) ning kutseõppeasutustelt kogutud infol (uuringus osales kokku 354 kooli juhtkonna esindajat, õpetajat ja tugispetsialisti 28 koolist)Item OECD õpetaja pedagoogiliste teadmiste pilootuuringu Eesti raport(2018) Malva, Liina; Linde, Merlin; Poom-Valickis, Katrin; Leijen, ÄliRaport annab ülevaate rahvusvahelise OECD CERI (The Centre for Educational Research and Innovation) ITEL (Innovative Teaching for Effective Learning) pilootuuringu tulemustest Eestis. Projekt viidi läbi kokku viies riigis (Eesti, Ungari, Slovakkia, Kreeka, Iisrael) ning selle käigus töötati välja küsimustik õpetajate pedagoogiliste teadmiste hindamiseks. Küsimustikku, mis tugines kognitiivse psühholoogia lähenemise põhisele teoreetilisele alusele, testiti kolme rühma peal: õpetajate, õpetajakoolituse üliõpilaste ning õpetajakoolitusega seotud õppejõud. Pilootuuringu vastustest ilmnes, et Eesti õpetajate, üliõpilaste ja õppejõudude teadmiste tase on üldiselt heal tasemel, põhitulemuseks oli siiski see, et astuti esimene samm rahvusvahelise õpetajate üldpedagoogiliste teadmiste mõõtmisinstrumendi loomisel. Lisaks annab raport rea soovitusi Eesti õpetajate esmaõppe ja täeindusõppe arendamiseks.Item Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikast(2017) Balti Uuringute Instituut; Eesti Inimõiguste KeskusUuring annab ülevaate inimõiguste käsitlemisest Eesti koolides, sellesuunalistest hoiakutest õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna poolt, ning inimõiguste alaste teadmiste rakendamise toetamisest koolisüsteemis. Uuringu raames viidi läbi õigusaktide ja dokumentide analüüs (riiklikud õppekavad, koolide arengukavad, kodukorrad jm dokumendid) ning fookusgrupi intervjuud 10 Eesti põhikoolis. Uuring avab nii õpilaste, juhtkonna kui õpetajate vaate inimõiguste ja nende alusväärtuste avaldumisele koolides ning annab soovitusi riigile ja koolidele, kuidas selgemini ja teadvustatumalt inimõigusharidust edendada.Uuringu läbiviimine toimus paralleelselt ja koostöös inimõigushariduse kontseptsiooni koostamisegaItem Eesti kutseõppe 2015.-2016. aasta vilistlaste uuring(Ernst & Young Baltic AS, 2017-10)Ernst & Young Baltic AS viis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi Eesti kutseõppe 2015. ja 2016. aasta vilistlaste uuringu. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõpet pakkuvate asutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele. Uuring viidi läbi veebiküsitluse vormis, vastuseid laekus 1062 vilistlaselt 37-st kutseõpet pakkuvast koolist. Küsitluse vastustest selgus, et vilistlaste rahulolu õpingutega on väga kõrge (90%), ka on küllalti kõrge kutseõppe lõpetajate õpingutejärgne tööhõive (78% vilistlastest töötab). Veel selgus, et eriala ja kooli valikul on kõige olulisem tegur huvi valdkonna ja/või õpitava eriala vastu, et praktikakohad õpingute ajal leitakse valdavalt õppurite enda initsiatiivil aga ka, et ligi poole kutseõppe vilistlastest vajasid õpingute ajal tugisüsteemide abi (mida nad ka said) ning et tugiteenuste kasutamine on levinum vene õppekeelega vilistlaste seas.Item Annual analysisof Ministry of Education and Research 2017(Ministry of Education and Research, 2017)The Ministry of Education and Research (MER) is issuing the annual analysis for the third time and its objective is to give an overview of the developments in the fields of education, research, youth and language policy and archiving in Estonia. Knowledge and information are a significant part of the road to the right decisions. The annual analysis has two objectives. In addition to providing a comprehensive overview of the status of Estonian education, research, youth and language policy and archiving, we take a closer look at certain topics. These analyses provide a more detailed overview of the topics that have stood out in the areas of responsibility of the MER in recent years by answering the following questions: why is it important, where are we today, what factors influence it, what have we done and, if necessary, what else could we do. A detailed overview of the success of graduates on the labour market has been added to the annual analysis as an extra topic this year.Item Participation in ERA and Baltic Sea RDI Initiatives and Activities: Analysis and Policy Implications for Widening Participation of Strong and Moderate Innovators(2017-06) Ukrainski, Kadri; Karo, Erkki; Kirs, Margit; Kanep, HannaThe study is analysing science and research cooperation int the Baltic Sea Region (BSR) in the frameworks of Baltic Science Network (BSN) policies and activities. The analysis is focused on three major topics: the set-up, governance and funding of instruments supporting RDI policies in BSR (1), the mapping of existing RDI cooperation patterns and networks in BSR and the analysis of factors holding back their development (2) and the analysis and recommendations for developing novel cooperation-enchacing policy instruments in BSR (3).Item Eesti kõrgkoolide 2015. aasta vilistlaste uuring(Ernst & Young, 2017)Uuring annab ülevaate 2015. aastal Eesti kõrgkoolide lõpetanute õpingute-aegsest ja lõpetamisejärgsetest tegevustest, toimetulekust tööturul ning omandatud pädevustest ja rahulolust õpingutega. Uuring viidi läbi veebiküsitluse vormis, millele vastasid nii Eesti päritolu kui siin välisüliõpilastena õppinud tudengid (viimaste lõpetamisaastad 2013-2015). Lisaks viidi läbi intervjuud välisüliõpilastega, saamaks neilt täpsemat tagasisidet välisüliõpilaste õpingutega rahulolu osas. Uuringust selgus, et üldiselt on Eesti kõrgkoolide vilistlaste rahulolu omandatud haridusega kõrge, eriti eriala valiku ja tööturul toimetulekuga samas kui vähem ollakse rahul praktikavõimaluste ning õppetöö korraldusega. Seda kinnitasid nii Eesti päritolu kui välistudengid. Ka iseloomustab Eesi kõrgkoolides õppijaid aktiivsus tööturul - võrreldes varasemate aastatega on kasvanud nende vilistlaste osakaal, kes õpingute ajal töötavad. Pärast õpinguid on kõrge tööturul hõivatute osakaal (84% vastanutest), seejuures 3/4 lõpetanutest töötab oma erialale lähedasel töökohal. Peaaegu pooled vilistlased jätkavad edasiõppimist või kavatsevad seda lähitulevikus teha.Item Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine(2017) Civitta Eesti ASUuringu käsitles Eestisse tagasipöörduvate lastega perede kogemusi hariduse valdkonnas - nii probleeme, väljakutseid kui positiivseid kogemusi koolides ja lasteaias kohanemisel. Uuringus olid kaasatud kolm sihtrühma - tagasipöördunud pered, üldhariduskoolid ja valdkonna arendamise spetsialistid, viidi läbi intervjuud ja ankeetküsitlus 151 lapse kohta. Uuringu tulemusena selgus, et üldiselt tagasipöördunutel spetsiifilisi suuri kohanemisraskusi ja probleeme ei ole - mured, mis on seotud koolikoha leidmise ja info leidmisega on pigem üldised ja ka teisi sihtrühmi puudutavad. Peamise probleemina toodigi välja info killustatus ning eesti keele oskusega seotud probleemid. Suuresti on kohanemisraskused seotud pigem valede ootustega (mis tulenevad omakorda vähesest informeeritusest). Positiivselt toodi koolide poolt välja, et mujalt naasnud lapsed rikastavad koolikeskkonda, tagasipöördunud laste vanemad leidsid aga, et üldiselt on koolides paindlikkust ja võimalused saada abi.Item Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine(2017) Civitta Eesti AS; Norstat Eesti ASUuring käsitleb ühe Elukestva õppe strateegiat elluviiva programmi - Õppe- ja karjäärinõustamise programmi (ÕKP) asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõjusust. Mõju hindamiseks viidi läbi sihtgruppide küsitlus, mille raames uuriti lisaks nende rahulolule õppenõustamis- ja karjääriteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ka hinnangut ÕKP jätkusuutlikkusele. Kogutud andmetele tuginedes on esitatud ettepanekud võimalike mudelite kohta teenuste edaspidiseks pakkumiseks ja rahastamiseks ning poliitikasoovitused. Uuring näitas, et üldjuhul on ÕKP asjakohane - programmis kavandatud tegevused vajalikud, süsteem paindlik ja enamasti hästi rakendunud. Tulemuslikkuse osas liigutakse seatud sihtide suunas, tagasihoidlikum on karjääriteenustega seotud eesmärkide saavutamine. Tugiteenuste kättesaadavuse osas on väga erinevaid kogemusi, esilekerkinud kitsaskohad puudutasid erivajadustega ja mitte-eestikeelsete noorte ligipääsu, probleeme ilmnes ka erinevate osapoolte omavahelises koostöös ja II tasandi tugiteenuste mahus ning kvaliteedis.Item Keelehoiakute uuring. Küsitlus 15-74 aastaste elanike seas(Turu-uuringute AS, 2017)Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti elanike arvamus eesti keele eelistamise, võõrkeeleõppe, korrektse keelekasutuse tähtsustamise kohta, eesti keele väärtustamise kohta. Uuringu raames küsitleti 1022 inimest. Uuring tõi välja, et elanikkonnas tervikuna väärtustati eesti keelt kõige sagedamini Eesti identiteedi osana, võrreldes eelmise sarnase uuringuga toodi välja, et eesti keele väärtustamine on muutnud veelgi tähtsamaks kui varem ja kõige suurem muutus on toimunud eesti keele väärtustamisel hea hariduse saamise eeldusena. Mitte-eestlaste hoiakud sõltuvad aga sellest, kas eesti keelt kasutatakse iga päev või mitte.Item Eesti keeleseisund(Tartu Ülikool (RAKE) ja Balti Uuringute Instituut (IBS), 2017) Lukk, Maarika; Koreinik, Kadri; Kaldur, Kristjan; Vihman, Virve-Anneli; Villenthal, Anneli; Kivistik, Kats; Jaigma, Martin; Pertšjonok, AnastasiaUuring annab ülevaate eesti keele ja teiste keelte seisundist Eestis, selgitati iga valdkonna (eesti keele õpe emakeelena ja teise keelena, võõrkeelte õpe erinevates õppeastmetes, eestikeelne teadus ja eesti keele uurimine, keeletaristu) uurimisobjektide tugevad küljed ja arenguvajadused analüüsides viimase 15 aasta arengutendentse ja probleeme. Uuring annab aluse uuele Eesti keelestrateegiale (2018-2027). Uuringu aluseks on intervjuud, viidi läbi 2016 aasta detsembris kuni 2017 maikuuni. Uuring toob välja, et eesti keele üldine maine on hea, ent annab soovitusi Eesti keeleseisundi edasiseks parendamiseks.Item Õpikäsituse profiil(Tallinna Ülikool, 2017) Rumma, KirstiRaport vaatleb õpikäsituse rakendumist koolirõõmu ja koolide tulemuslikkuse aspektist. See tugineb uurimusele, milles on vaadeldud koos õpilaste koolirõõmu ja õpetajate heaolu näitajaid ning koolide tulemuslikkuse näitajaid (sh eksamitulemused, katkestamine, edasiõppimine jm). Uuring tõi välja, et õpetaja subjektiivne heaolu sõltub peamiselt tema enda tajutud mõjukusest, töökeskkonna e kooli innovaatilisusest ning ka õpilaste koolirõõm on eeskätt seotud koolielu korraldusega. Samuti ilmnesid seosed koolielu üldise korralduse ning tajutava koolikliima vahel ning tulemuslikkuse vahel. õpilaste koolirõõmu ja õpetajate subjektiivse heaolu ning tulemuslikkuse vahelisi seoseid analüüsis kaasatud 32 kooli õpilaste ja õpetajate vastuste puhul tugevalt välja ei joonistunud.Item Erinevate OECD riikide ja hindamis- ja tagasisidestamissüsteemide analüüs: Rootsi, Taani, Hollanid, Austraalia, Inglismaa ja Šotimaa näitel(Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, 2016) Jürimäe, Maria; Soobard, Regina; Kamp, Ulla; Vaino, Katrin; Herodes, Regina; Kotkas, Tormi; Raudsepp, Anu; Rannikmäe, Miia; Luisk, ÜlleAnalüüs käsitleb hindamis- ja tagasisidestamisküsimusi üldhariduse kõigis küsimustes ja kooliastmetes. Vaadeldud on riike, mille õppekavades või muudes riiklikes alusdokumentides on tähelepanuväärseid ja eeskuju väärivaid hindamise ja tagasisidestamispraktikaid. Analüüs tugineb riiklikele alusdokumente (riiklikud õppekavad, standardid jm) ning teiselt poolt erinevate osapooltega seotud materjale (tugimaterjalid õpetajatele ja õppeasutustele, õpetajate professionaalse arengu toetamise meetmeid jm). Vaatlemaks süsteeme tervikuna, on täiendavaid andmeid kogutud meediast, viidud läbi intervjuusid haridusekspertide ja õpetajatega jne. Ülevaadete põhjal annab analüüs soovitusi ka Eestile (nii riigile, koolidele ja kõrgkoolidele ja õppevara loojatele ning tarkvara arendajatele), ettepanekute aluseks on väljundipõhise õppe ja tagasisidestamise idee.Item Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel(Technopolis Group, 2017-05) Müürisepp, Kerli; Nausėdaitė, Reda; Madubuko, Theresa; Eljas-Taal, KatreUuring annadb ülevaate madala haridustasemega (ilma põhi- või keskhariduseta) täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise viisidest ja parimatest praktikatest viie riigi - Läti, Leedu, Soome, Taani ja Rootsi – näitel. Seejuures antakse ülevaade viisidest, kuidas on korraldatud õppijate tagasitoomine põhi- ja üldkeskharidust omandama ning täiskasvanutele suunatud üldhariduse sisust, mahust, õppekorraldusest ning tulemuslikkusest. Riikide ülevaated tuginevad kirjandusel ning ekspertintervjuudel, kogutud materjalide põhjal antakse soovitusi ka Eestile täiskasvanute tasemeõppe edasiseks korraldamiseks.Item Adult skills: their use and useffulness in Estonia. Summarie of thematic reports on the PIAAC study(Ministry of Education and Research, 2015) Ministry of Education and ResearchColection of summaries of seven thematic reports published in Estonian on the PIAAC study completed in 2014 and 2015. The full versions of the reports are available on the website of the Ministry of Education and Research (MER). Thematic reports are: 1. Sten Anspal, Janno Järve, Anne Jürgenson, Märt Masso, Indrek Seppo "Usefulness of skills on the labour market" 2. Ellu Saar, Marge Unt, Kristina Lindemann, Epp Reiska, Auni Tamm "Skills and lifelong learning: what does Estonia have to learn in terms of improving skills and who can we learn it from?" 3. Märt Masso, Janno Järve, Mart Kaska "Low and top performers of information processing skills in Estonia" 4. Vivika Halapuu "The role of information processing skills in determining the gender and linguistic wage gap in Estonia" 5. Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Ave Roots, Tarmo Strenze, Mare Ainsaar "The level of problem-solving skills in a technology-rich environment and the use of ICT among Estonian Adults" 6. Aune Valk, Gerli Silm "Education and skills" 7. Vivika Halapuu "Measuring skills and education mismatch in Estonia on the basis of PIAAC data"Item Muutunud õpikäsituse rakendamise ja selleks erinevate valikute pakkumise seire korraldamine, sh gümnaasiumis valikkursuste rakendamise osas(Tartu Ülikool, HaridusuuendusKeskus, 2016) Lamesoo, Katri; Ader, AngelaUuringu käigus seirati valikkursuste (valikainete) pakkumist Eesti gümnaasiumites. Selle käigus analüüsiti ühelt poolt, kuidas on valikainete pakkumise süsteem korraldatud, millest lähtuvad koolid valikkursuste pakkumisel ja kuidas mõistetakse valikainete rolli õppekavas. Teisalt uuriti, millest lähtuvad õpilased valikkursuste valimistel ning milline on nende rahulolu valikkursustega. Valimiks oli 137 kooli (76% Eesti keskharidust pakkuvatest õppeasutustest), andmeid koguti nii koolijuhtidelt (132) kui gümnasistidelt (2807). Uuringu käigus selgus, et suur osa gümnasistidest ei taju vastutust oma õppimise eest ega mõista alati oma kooli õppesüsteemi. Ka ei mängi valikkursused ja õppesuunad valdava osa õpilaste jaoks koolivalimisel olulist rolli.Samas hindasid õpilased oma kooli õppesüsteemi seda kõrgemalt, mida rohkem olid nad valida neid huvitavaid kursusi, seejuures ilmnesid selged erinevused suurte ja väikeste gümnaasiumite vahel, kuivõrd viimastes on kõige vähem rahulolu nii valikkursuste kui oma kooli õppesüsteemiga.