Kahe kooli 11. klassi õpilaste kognitiivne kaart Euroopa riikidest

Abstract

Magistritöö uurib 11. klassi kooliõpilaste Euroopa kognitiivsete kaartide teadmisi. Teoreetilises osas tutvustatakse taustainfot ja analoogseid läbiviidud uuringuid Eestis ning välismaal. Magistritöö eesmärk on välja selgitada milliseid Euroopa riike ja pealinnu teavad õpilased paremini ning milliseid halvemini ning kui suurel määral erinevad õpilaste teadmised Euroopa riikide ja pealinnade paiknemisest. Samuti millisel määral on muutunud õpilaste Euroopa kognitiivne kaardi teadmised Euroopa riikidest varasema Eestis läbi viidud uuringuga. Lisaks soovitakse teada, milline on õpilaste huvi Euroopa poliitilise kaardi õppimisel ja kas saab leida seoseid teadmiste ja reisikogemuste vahel. Eesmärgi saavutamiseks esitati neli uurimisküsimust. Töös kasutati kvantitatiivset ja kvalitatiivset uurimismeetodit lähtuvalt esitatud küsimusest. Andmed sisestati ja analüüsiti MS Exceliga. Tulemustest selgus, et õpilased tundsid kõige paremini suuremaid Euroopa riike ja neid, mis asuvad nende lähipiirkonnas. Võrreldes riikidega oli pealinnade tuntus madalam. Õpilaste teadmised Euroopa riikide ja pealinnade paiknemisest varieerusid suurel määral - enamik õpilasi suutis kaardile märkida 20-30 riiki. Pealinnade puhul ei märkinud paljud õpilased kaardile ühtegi pealinna. Uuringu võrdlus 1993. aasta uuringuga näitas, et käesolevas uuringus oli õpilaste teadlikkus Euroopa riikide paiknemisest üldiselt paranenud. Mõned muutused toimusid riikide äramärkimisel, kus õpilaste teadlikkus nende riikide asukohast oli märgatavalt suurem. Väikeriikide tuntus oli endiselt madal ja mõningaid suuremad riike tunti halvemini. Üldiselt olid teadmised Euroopa suuremate riikide paiknemisest varasema uuringuga võrreldes sarnased. Samuti selgus, et enamik õpilasi tunneb huvi geograafia, kui õppeaine vastu ning enamusel vastanutest enne geograafia õpinguid aimu maailma riikidest, kuid maailmakaardi õppimine tekitas huvi tundmatute riikide vastu, kuigi mitte kõigil, ning enamus õpilasi oli külastanud välisriike, samas kui mõnedel puudus reisikogemus. Veebirakenduste kasutamine oli geograafia tunnis populaarne ja poliitilise kaardi tundmine oli kasulik ka teistes õppeainetes. Edaspidi on võimalik läbi viia analoogseid uuringuid kasutades instrumendis etteantud riikide nimekirja või värvilist kontuurkaarti. Teise võimalusena võib uurida ka õpilaste kogu maailma poliitilise kaardi teadmisi.