Marta Sillaots: translator and her multipositional agency in the interwar literary landscape of the Republic of Estonia

Abstract

Doktoritöö keskmes on Marta Sillaotsa (1887–1969) elu ja töö viljaka tõlkija, kirjanduskriitiku ja kirjanikuna. Töös uuritakse Sillaotsa erinevaid rolle Eesti kirjandusmaastikul, tema tõlkijaagentsuse kujunemist ning muutumist mikroajaloolise juhtumiuuringuna. Analüüsi raamib mitmepositsioonilisuse kontseptsioon – Sillaots oli lisaks kirjaniku ning tõlkija ametile tegev erinevates (kirjandus)valdkondades: õpetajana, ajakirjanikuna, kirjandus- ja tõlkekriitikuna. Uurin tema tõlkija tegevust kolmest aspektist: ekstratekstilise, paratekstilise ning tekstilise agentsusena kahe tõlkesündmuse põhjal: “Huckleberry Finni seiklused” (1932) ning “David Copperfield” (1937). Selleks, et tabada tõlkija agentsuse ning hääle dünaamikat ajas, vaatlen ka mõlema tõlketeose hilisemaid väljaandeid, nn “komeedi saba”. Pakun välja mitmepositsioonilise agentsuse termini, mis võiks sobida tõlkija-uuringute terminipagasisse, uurimaks neid tõlkijaid, kelle tegevusväli ei piirdu pelgalt tõlkimisega. Sillaotsa mitmepositisoonilisus avaldus eriti kujukalt just arhiivimaterjalides, mis on siinse töö ülesehitust ja kulgu suunanud. Käsitlen ka Sillaotsa argielu ning selle seoseid tema tööalase tegevusega. Väidan, et ka see aspekt on tõlkija-uuringute seisukohast oluline.

The dissertation examines the life and work of Marta Sillaots (1887–1969), a prolific translator, literary critic, and author. The study aims at tracing Sillaots’ work and multiple roles within the Estonian literary scene, as well as the dynamics of her translator’s agency, through a microhistorical perspective. The analysis is framed by the concept of multipositionality – Sillaots was active in various literary and educational pursuits, such as teaching, journalism, literary reviewing, and essay writing in addition to authoring and translating books. Her life and work as translator are explored in terms of textual, paratextual and extratextual agency. The notion of multipositional agency – a term that I would like to propose for studying translators – is apparent in her large archival collection, which has guided the direction of this research. The above-mentioned facets of Sillaots’ translator’s agency are studied through the concept of translation event; focusing on her translations of Huckleberry Finni seiklused (1932) and David Copperfield (1937). To capture the dynamics and scope of her agency and voice, “the comet’s tail” – the later editions of these translations – is also considered, situating them within their broader historical and socio-political context. Translators, as participants in social processes, are human beings whose lives reveal embodied and emotion-driven nature of their agency. Accordingly, Sillaots’ everyday and its relationships to her professional activities are also addressed. This dimension, I argue, deserves inclusion among the aspects by which translators are studied.