Family life across the gulf: cross-border commuters’ transnational families between Estonia and Finland

Abstract

Käesolev doktoritöö uurib Eesti-Soome vahelise pendeltöö mõju peresuhetele. Töö koondab viite iseseisvat teadusartiklit, mis avavad oskus- ja lihtööd tegevate Eesti meeste ja nende perekondade nägemust sellest, kuidas Soomes töötamine on mõjutanud pereelu ja suhteid lähedastega. Töörände põhjused on tihedalt seotud soorollide, perekonna ootuste ja tänapäevaste mobiilsusvõimalustega ning paljudel juhtudel valitakse Soomes töötamine eesmärgiga parandada lähedaste majanduslikku elujärge. Kuue aasta pikkune etnograafiline välitöö näitab, et hargmaised peremustrid on mõjutatud Soome kultuurist ja ühiskonnast, vaba ja tööaja muutunud vahekorrast ning lahusolekuga kaasnevast suuremast lähedusvajadusest.

Pendeltöötajate elu ei ole kerge – pendeldamist on emotsionaalselt raske taluda, see on väsitav, võtab palju aega ning vajab väga suurt paindlikkust ja valmisolekut pidevalt kohaneda. Hargmaiste perekondade elurütm ja hakkamasaamine on väga individuaalne – osale perekondadest piiriülene suhtlemine ei sobi, teised aga oskavad selle enda jaoks sobilikuks muuta. Sealjuures teevad pereelu veelgi raskemaks ühiskonnas levivad stereotüübid ning üldine negatiivne kuvand pendeltöötajatest. Doktoritöö esitab tasakaalukama vaate kahes riigis elamisele ning toob esile argipraktikaid, mis aitavad peresuhteid üleval hoida.

Pendeltöö on enamjaolt kaalutletud valik ja mõtestatud karjääristrateegia, millega kaasnevad nii majanduslikud kui sotsiaalsed muutused, mis hakkavad mõjutama ka teisi elu aspekte, sealjuures pereelu. Doktoritöö näitab, kuidas hargmaise eluviisiga kanduvad väärtusmudelid ühest riigist teise. Soomes töötamine mõjutab seda, kuidas mehed pereelust räägivad ja selles osalevad, kuivõrd nad kasutavad peredele mõeldud sotsiaaltoetusi ning kuidas nad laiemalt näevad oma isarolli. Hargmaiste meeste jaoks ei ole oluline vaid raha teenimine, samavõrra tähtis on olla perekonnaga nii sotsiaalmeedia kui külaskäikude kaudu kontaktis – heade suhete hoidmine on nende jaoks väga oluline. Vaatamata sellele, et üldjuhul pendeldab perekonnas vaid mees, saab pendeltöötajate perekonda ning kõiki pereliikmeid pidada hargmaisteks. Piiriülene elamine on kogu perekonna igapäevaseks reaalsuseks ning pereliikmed mobiilsusprotsessidesse distantsilt kaasatud.

The dissertation, based on five independent articles, explores cross-border long interval commuting between Estonia and Finland. More specifically, how working in another country has impacted unskilled and skilled labour migrants’ family-life and relations with their nuclear families back in Estonia. Many aspects of labour migration are actually connected with family issues, gender expectations, and everyday transnational practices that at the same time allow and force them to span family life across the two countries. Six-year-long ethnographic research shows the changes in family structures that may appear due to the impact of the new culture and social norms, a new work and leisure balance, and the growing need for emotional close relations due to the physical distance. Cross-border commuting is not easy — it is emotionally difficult, physically demanding, time-consuming, and as well as requires constant adaptability. Also, the public opinion and rumours make the family life across borders especially difficult. At the same time, it is visible that cross-border commuting is a calculated life-choice that can be seen as a rather permanent decision that is followed by different economic and social changes that starts from changes in work-rhythm. The research shows the transmission of family-centred values from Finland to Estonia and witnesses how fatherhood, masculine care-taking patterns, and ways to talk about family life change. Transnational fathers are present in family life not only through remittances; they attempt to be involved using communication technologies and visiting and they think a lot about how they can and will maintain a good connection with their families back in Estonia. Even when mainly the men commute, their families are very much involved. Mobile family life needs full commitment and collaboration between family members and the whole family can be characterised as transnational.