Õpetajate isiksus, psühhosotsiaalsed ohutegurid töökeskkonnas ja nende seos sooviga ametis jätkata

Abstract

Nii Eestis kui mujal maailmas on aina süvenev probleem õpetajaskonna vananemisega. Õpetajate jätkamist tööl võivad mõjutada nii isiksus kui psühhosotsiaalsed ohutegurid, kuid teadusuuringuid sellel teemal on vähe. Magistritöö eesmärk oli (1) kindlaks teha, kuidas erineb alustavate õpetajate isiksuseomaduste profiil üldisest Eesti õpetajate isiksuseomaduste profiilist, ning (2) välja selgitada, millised on alustavate õpetajate puhul isiksuseomaduste, tööga seotud psühhosotsiaalsete ohutegurite ja ametis jätkamise soovi omavahelised seosed. Selleks kogusin veebiküsitlusega andmeid isiksuse ja ohutegurite kohta alla 5 aasta üldhariduskoolis töötanud õpetajatelt (n=122; vanus M=34,3, SD=10,38) ning võrdlesin neid Eesti geenivaramu isiksuseuuringu õpetajate andmetega (n=3466; vanus M=51,5, SD=14,3). Valimite isiksuseprofiilid olid väga tugevas seoses (r=0,97, p<0,001). Kõige enamate psühhosotsiaalsete ohuteguritega oli seotud neurootilisus, kuid ohuteguritel oli seoseid ka ekstravertsuse, meelekindluse ja sotsiaalsusega. Sooviga tööd jätkata olid statistiliselt oluliselt seotud tööga seotus, tööle pühendumine ja tööga rahulolu ning 13 isiksusenüanssi. Uuring võiks olla heaks sisendiks edaspidisele neid seoseid täpsustavatele uuringutele.