Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja füüsiline töökeskkond
| dc.contributor.advisor | Selg, Marju, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Vöö, Piret | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2014-04-03T07:11:03Z | |
| dc.date.available | 2014-04-03T07:11:03Z | |
| dc.date.issued | 2014 | |
| dc.description.abstract | Minu uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas maapiirkonna sotsiaaltöötajad tõlgendavad oma töökeskkonda, mis tähendusi nad erinevatele ruumielementidele omistavad ning millist mõju nad näevad töökeskkonda avaldavat neile endile, klientidele ja oma igapäevasele tööle. Töö teoreetilises osas tõin välja peamised uurimistulemused ja seisukohad, mis selgusid nõustavate ja abistavate erialade spetsialistide töökeskkonda käsitlevast kirjandusest. Viisin läbi kolm intervjuud valla sotsiaaltöötajatega. Intervjuude kolme tasandilise fenomenogfaafilise analüüsi tulemusel selgus, et sotsiaaltöötajad omistavad oma töökeskkonnale argipäevaseid, professionaalseid ja sümboolseid tähendusi. Kõik need tähendused on olulised, sest need aitavad mõista, mis mõjutab sotsiaaltöötaja rahulolu oma töökeskkonnaga, tema heaolu ja töö tulemuslikkust. Erinevaid tähenduste teadmine aitab sotsiaaltöötajatega nende töökeskkonna üle arutleda ja kujundada seda igale töötajale meeldivaks ja sobivaks. Teiseks oluliseks tulemuseks olid tähendused, mida sotsiaaltöötajad omistasid asjasse puutuvatele inimestele: tööandjale, kolleegidele, klientidele ja iseendale. Selgus, et sotsiaaltöötajad on oma töökeskkonnaga ühtaegu nii rahul kui ka rahulolematud. Nad sooviksid läbi viia muutusi, et töökeskkonda parandada, aga samas on nad leplikud ja nõus säilitama olemasolevaid tingimusi, ise nendega kohanedes. Ka kliendid leppisid olemasolevate tingimustega vaikselt ning pigem leppisid ebamugavustega. Kaastöötajad loobusid pigem oma mugavustest (avatud uksed jms) kui nõudsid tööandajalt töökeskkonna parandamist. Uurimus näitas ka seda, et sotsiaaltöötajate teadlikkus oma töökeskkonnast ja selle mõjust vajab suurendamist. Selleks toon välja kaks üldist soovitust: 1. Käsitleda sotsiaaltöötaja füüsilist töökeskkonda sotsiaaltöö õppeprogrammis ja vastavatel koolitustel. 2. Sätestada riigi tasandil sotsiaaltöötaja kabinetile üldised nõuded (privaatsus, kohane mööbel ja valgustus jms). Loodan antud teemat käsitleda lähemalt ja põhjalikumalt oma tulevases magistritöös. | et |
| dc.description.uri | http://tartu.ester.ee/record=b2682763~S1*est | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/39501 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöötajad | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöö | et |
| dc.subject.other | töökeskkond | et |
| dc.subject.other | kohalikud omavalitsused | et |
| dc.title | Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja füüsiline töökeskkond | et |
| dc.type | Thesis | et |