Stressiga toimetulekut mõjutavad tegurid Eesti krooniliselt haigete laste emade näitel

Abstract

Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida tegureid, mis mõjutavad Eesti krooniliselt haigete laste emade toimetulekut. Teema on oluline, kuna haigete laste arv Eestis kasvab, vanema füüsiline ja vaimne tervis mõjutavad lapse ravirežiimi järgimist ning hetkel on Eesti sotsiaalsüsteemi poolt vanematele pakutav abi ebaregulaarne ja -efektiivne. Uuringusse kaasati 156 ema (31 pervasiivse arenguhäire, 41 diabeedi, 36 astma diagnoosi ja 48 terve lapsega), kes täitsid 4 küsimustikku – toimetulekustrateegiate küsimustiku COPE (N=146), Beck’i depressiooniküsimustiku (N=124), isiksuseküsimustiku EE.PIP-NEO (N=124) ja autori poolt koostatud taustaküsimustiku (N=156), mis hindas sotsiaaldemograafilisi ja lapse haigusega seotud tegureid. Tulemused näitasid, et depressiooniskoor oli oluliselt kõrgem krooniliselt haigete laste emadel (M = 12.96, SD = 10.03), võrreldes tervete laste emadega (M =7.59, SD =6.57). Krooniliselt haigete laste emadel oli depressiooniskoor positiivselt korreleeritud tegevusetuse ja tunnete väljaelamise/-näitamise strateegiatega ning negatiivselt aktiivse toimetulekuga ja probleemi lahendamise faktoriga. Kogu valimil ilmnes, et toimetulekustrateegia valikut mõjutavad haridustase ja sissetulek ning krooniliselt haigete laste emadel lapse seisund ja haigusega seotud tugigrupis osalemine. Kõigil viiel isiksuseomadusel olid statistiliselt olulised ja tõlgendatavad seosed toimetulekustrateegiatega, näiteks ilmnesid olulised positiivsed korrelatsioonid neurootilisusel vältimise faktori ja tunnete väljaelamise/-näitamise strateegiatega ning meelekindlusel probleemi lahendamise faktoriga. Saadud tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega ning näitavad, et on oluline pakkuda krooniliselt haigete laste emadele psühholoogilist toetust, hinnata nende toimetulekustrateegiate repertuaari ning vajadusel õpetada probleemi lahendamisele suunatud strateegiate kasutamist.