Huvide konflikti vältimine riigihankereeglitega mittehõlmatud Euroopa Liidu vahendite kasutamisel

Abstract

Töö käigus uuriti, kuidas Euroopa Liidu toetuste menetlemisel avalduv huvide konflikt kahjustab Euroopa Liidu huvisid ning kes saavad olla huvide konflikti põhjustajateks. Huvide konflikti olemust on uuritud Galtungi konfliktiteooria ja agent-printsipaali suhte teooria ning Euroopa Liidu õiguse baasil, et mõista, milliste Euroopa Liidu jaoks oluliste väärtuste ja huvide kaitset huvide konflikti vältimine peab tagama. Sellealased õiguslikud puudujäägid on ilmnenud eelkõige Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuste puhul näiteks kolme pakkumisega erahangete valguses, millele ei laiene riigihankereeglid, mis defineeriksid huvide konflikti mõiste, ulatuse või sätestaksid kohustuse huvide konflikte vältida. Uurimistöös on kasutatud kvalitatiivse sisuanalüüsi uurimismeetodit, mis seisneb uurimiseseme kohta leitud teoreetiliste ja õiguslike allikate, juhendmaterjalide, uurimuste ning asjakohase EL kohtupraktika omavahelises võrdlemises, analüüsimises ning nende baasil järelduste ja ettepanekute tegemises. Uurimistööga jõuti järeldusele, et huvide konflikti EL huvidega seoses põhjustab EL-i kui agendisuhtes printsipaali abstraktsust ja isikute paljusus ning läbipõimunud agendisuhteid, kus toetusesaajad (hankijad kui agendid) ei tunneta endal lasuvat EL huvide esindamise kohustust avalike vahendite kasutamisel ja huvide konflikti olemasolu. Huvide konflikti vältimine aitab kaasa avalike vahendite läbipaistvale, eesmärgipärasele ning mõistlikule kasutamisele avatud ja ausa konkurentsi tingimustes, mis on oluline Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtete kaitseks, milleks on kaupade ja teenuste vaba liikumine, isikute võrdne kohtlemine, otsuste läbipaistvus, proportsionaalsus ja üksteisega arvestamine. EL riigihankedirektiivide alusel on nimetatud põhimõtete järgmine (sh huvide konflikti vältimine) kohustuslik üle Euroopa Liidu kuid üksnes riigihanke piirmäära ületavate hangete puhul. Alla riigihangete piirmäära jäävate avalike hangete puhul sellekohane õiguslik regulatsioon puudub. Euroopa Liidu Kohtupraktika alusel tuleb aga EL aluspõhimõtteid järgida ning huvide konflikte vältida ka EL riigihanke piirmääradest väljajäävate hangete puhul. EL toetusõigus ei sätesta EL aluspõhimõtete järgmise kohustust ning defineerimata on ka huvide konflikti vältimise kohustus ja ulatus (isikute ring) kui EL vahenditest rahastatav hange jääb alla riigihanke piirmäära. Töös on lisaks teistele ettepanekutele pakutud välja, kuidas EL toetusõiguses võiks huvide konfliktiga seonduv olla selgemini reguleeritud. Teema vajaks edasist uurimist eelkõige selles osas, kas ja mil määral erineb praktikas EL toetusvahendite kasutamine sõltuvalt sellest, kas tegemist on hangetega, kus EL riigihankereeglid kohalduvad või mitte. Näiteks on töös soovitatud analüüsida tulevikus seda, alla RH piirmäära hangete puhul on ikka tagatud täielikult selle kohtuliku kontrolli võimalus.