A propósito de la lengua asturiana: situación lingüística y actitudes

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö „Astuuria keele hetkeolukord ning suhtumine“ eesmärk on analüüsida Astuurias elavate inimeste suhtumist astuuria keelde (traditsiooniline kohakeel) ning jõuda järeldusele, kas keel on elujõuline. Autor koostas Martin Ehala „etnolingvistilise vitaalsuse küsimustiku“ põhjal küsimustiku uurimaks, kui sagedasti seda keelt kõneldakse, milliseks hindavad astuurlased oma kohakeele oskust, kus ja kellega räägivad ning mis nad arvavad astuuria keele säilitamisest. Ülevaade antakse ka astuuria keele ajaloost, praegusest olukorrast ning keeleökoloogiast. Astuurias ilmneb selge kakskeelsus: ühelt poolt räägitakse hispaania keelt, mis on ka riigikeel, ning teisalt kasutakase igapäevases suhtluses ka kohakeelt. Astuurlased valdavad mõlemat keelt hästi, kuid kuna mõlemad keeled erinevad prestiižikuse poolest, siis peavad sealsed elanikud sõltuvalt olukorrast keeli vahetama. Riigikeelt kasutatakse administratiivsel tasandil ning formaalsetes situatsioonides, astuuria keelt räägitakse pigem pereringis või teenindava personaliga (poemüüjad, ettekandjad jne). Siiski täheldatakse üha laienevat astuuria keele kasutust meedias ja kultuurilisel tasandil.