Omnia munda mundis. Marju Lepajõe 60
Date
28.10.2022 – 22.01.2023
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikooli raamatukogu
Abstract
Description
28. märtsil 2022, kui möödus 60 aastat religiooniloolase, eesti ja klassikalise filoloogi, tõlkija ja õpetlase, pikaaegse Tartu Ülikooli õppejõu Marju Lepajõe sünnist, avati Tartu Ülikooli raamatukogu 3. korrusel selle tähistamiseks näitus. Avasõnad ütles Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. Marju Lepajõest rääkis tema kursusekaaslane ülikoolipäevilt, praegune Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja Kristi Metste. Väljapanekut tutvustas näituse koostaja raamatukoguhoidja Marianne Marlene Tiik. Avamine oli osa Marju Lepajõe mälestuspäeva üritustest Tartus.
Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist eesti filoloogina 1985. aastal asus Marju Lepajõe tööle Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda. Aastaid hiljem kommenteeris ta oma kolme raamatukoguaastat nõnda: „Sattusin ootamatult tööle Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonda. Paremast saatusest ei oska isegi unistada. Sattuda käsikirjade osakonda tähendab sattuda t e g e l i k k u e l l u, kus kõik ajastud on korraga kohal, käegakatsutavalt ja sissehingatavalt. Tollane osakonnajuhataja Mare Rand, sügavaima eruditsiooniga õpetlane, andis värskelt ülikooli lõpetanule kohe kõige raskema töö: fondis oli väike kollektsioon keskaegseid ladina pärgamentkoodekseid, mida tuli tundma õppida sihiga teha neist kunagi trükikataloog. Tema usalduse eest olen siiani südamepõhjani tänulik, sest ei ole paremat motivatsiooni elus kui targa inimese usaldus.“
Näitusel olid väljas varalahkunud õpetlase trükki jõudnud kirjatööd – Marju Lepajõe poolt kirjutatu, tõlgitu, toimetatu, kommenteeritu, retsenseeritu. Loomulikult ka tema bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö. Oli käsikirjalisi materjale, fotosid lapsepõlvest, koolist, ülikoolist ja õppejõuna töötatud aegadest. Diplomeid nii kooliõpingutes kui spordis saavutatule. Väärikaid aukirju, medaleid ning aumärke hilisemast ajast. Mitmed inimesed olid näituse tarbeks loovutanud killukesi kirjavahetusest Marju Lepajõega. Oli mitusada raamatut Marju Lepajõe isiklikust raamatukogust, mis pärast tema surma Tartu Ülikooli raamatukokku olid jõudnud. Oli ka eraldi riiul, kuhu sai jooksvalt lisatud juubeliga seoses ilmunu. Sein oli täis käsikirjarulle, mis kandsid tema artiklitest, kõnedest ja avalikest esinemistest välja nopitud tekste.
Marek Tamm: „Kunagi oli olemas selline amet nagu „meeldetuletaja“, mis eufemistlikult tähendas lihtsalt võlgade sissenõudjat. Tema ülesanne oli tuletada inimestele meelde asju, mida nood oleksid parema meelega ära unustanud. Marju Lepajõe oli meie ühiskonna asendamatu „meeldetuletaja“, ta aitas meil meeles hoida neid vanu ja lihtsaid väärtusi, mida kippusime oma praktilises elus unustama.“
Marju Lepajõe võis enda tegutsemistes ja mõttemaailmades viibida ühtmoodi loomulikult nii XII, XVII kui ka XXI sajandis, pidades seda vaikimisi inimese loomulikuks, ehk isegi möödapääsmatuks võimeks. Tema sõnaseadmisoskus tõi iidsete klassikute mõtted elavatena meie tänase päeva kuulajateni. Marju Lepajõed võib liialdusteta nimetada oma ajastu parimaks eesti keelse sõna valdajaks, seda nii kirjutaja kui kõnelejana. Kõik need Marju Lepajõe eripalgelised olemised ja teadmised kokku andsid talle ainuomase näo ning stiili. Arusaadavalt ei olnud võimalik Marju Lepajõe olemust ühe näitusega edasi anda, aga loodetavasti aitasid seekordne väljapanek ning selle tutvustamiseks läbi viidud kuraatorituurid pisutki kaasa ühe erakordse inimese elutöö laiemale tutvustamisele.
Keywords
näitused, plakatid, exhibitions, posters