Majanduslik hääletamine ja majanduse mõju kahe suurima erakonna toetusele Eesti ja Rootsi näitel
| dc.contributor.advisor | Solvak, Mihkel, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Bollverk, Oliver | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2019-02-01T09:36:20Z | |
| dc.date.available | 2019-02-01T09:36:20Z | |
| dc.date.issued | 2019 | |
| dc.description.abstract | Empiirilised uuringud majanduslike tingimuste rollist valijate otsuste kaalutlustes ning majanduskeskkonna mõjust valitsuse populaarsusele ulatuvad eelmise sajandi esimesse poolde. Käesolevas töös on uuritud majanduslikku hääletamist agregeeritud majandusnäitajate põhjal Eestis ja Rootsis vastavalt aastatel 2007-2018 ja 1998-2018. Püstitatud on kaks hüpoteesi – üks peaministripartei ja teine suurima opositsioonierakonna kohta lähtuvalt empiirilises kirjanduses leitule, et valitsuses olevad jõud koguvad toetust kui majandus paraneb ning kaotavad populaarsust majanduslanguse perioodidel. Analüüsis on kasutatud paneelspetsiifilist fikseeritud efektiga mitmest lineaarset regressioonimudelit, mis interaktsioonimuutuja abil võtab arvesse partei valitsuses olemise tingimust. Järeldub, et seos opositsioonipartei ja majanduse vahel on ootuspärase suunaga ning paindlik valitsusevahetusele Eestis ning peaministrierakonda ei premeerita mitte lisatoetusega majanduse paranedes, vaid eelistatakse poliitilist status quo-d. Opositsiooni toetatakse vastavalt parematele või kesisematele majandustulemustele vähesemal või suuremal määral. Rootsis hüpoteesid kinnitust ligi 20 aasta vaates ei leia ning majandusindikaatorite mõju parteipopulaarsusele osutub suunalt ja olulisuselt ajas ebastabiilseks. Lühematel ajavahemikel 2006-2014 ja 2014-2018 ilmneb vastavalt tööpuuduse ning SKP kasvu erineva suunaga ning statistiliselt oluline mõju Rootsi kahe suurima erakonna toetusele. Kui erakondade populaarsustrendide liikumised Eestis on tingitud muutustest SKP kasvus, siis Rootsi valijate käitumist kirjeldab makrotasandil enim muutus tööpuuduse määras. Inflatsioon osutub ajas ebastabiilseks toetusmustreid selgitavaks indikaatoriks mõlema riigi korral. Diskussioonis ilmneb, et kui majanduse mõju suunda Eestis tingib lihtsalt valitsusvastutus, siis mudeli ennustused Rootsis viitavad käsitlusele, mis näeb ette valijate erinevaid ootusi parempoolsetele ja vasakpoolsetele erakondadele majandusküsimustes heaoluriigi ühiskonnas. Lähtuvalt leitud seoste stabiilsusest ja kattuvusest varasemate töödega tehakse ettepanekuid edasiseks analüüsiks nii Eestis kui ka Rootsis. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5192761*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/63211 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | en |
| dc.rights | Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | parteid | et |
| dc.subject.other | hääletamine | et |
| dc.subject.other | valijakäitumine | et |
| dc.subject.other | majandus | et |
| dc.subject.other | mõjud | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.subject.other | Rootsi | et |
| dc.title | Majanduslik hääletamine ja majanduse mõju kahe suurima erakonna toetusele Eesti ja Rootsi näitel | et |
| dc.type | Thesis | en |