Looduslike seemnesegude kasutamine niidu taimekoosluste taastamisel
| dc.contributor.advisor | Helm, Aveliina | |
| dc.contributor.author | Suurmets, Linda | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Botaanika osakond | et |
| dc.date.accessioned | 2022-03-15T14:31:17Z | |
| dc.date.available | 2022-03-15T14:31:17Z | |
| dc.date.issued | 2021 | |
| dc.description.abstract | Inimtegevuste tõttu on viimaste aastakümnete jooksul ulatuslikult hävinenud varasemalt niitudega kaetud alasid, mida nüüd üritatakse taastamisprojektidega ennistada. Killustunud maastikus on üheks taastumist piiravaks teguriks taimeliikide seemnete takistatud levik, mille ületamiseks on katsetatud erinevaid seemnete introdutseerimismeetodeid. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada teaduskirjanduse põhjal seemnete lisamise meetodite efektiivsus niitude taastamisel ja seejärel anda ülevaade Eesti kahel loopealsel rakendatud nendest meetoditest kahe (värske niite ja masinkogutud seemnete meetodi) taastamistulemustest. Eesmärgi esimese poole täitmiseks hindasin Web of Science andmebaasist välja filtreeritud seemnete introdutseerimismeetodeid rakendanud 47 teadusartiklit, milles esitatud tulemuste alusel hindasin niitude taastamisedukusi viies kategoorias: kõrge, mõõdukas, madal, negatiivne, puudub. Eesmärgi teise poole tagamiseks analüüsisin projekti Elu alvaritele raames taastatud ja Eestis esmakordselt läbiviidud seemnekülvi tulemuslikkust taimede liigirikkuste, katvuste ja arvukuste osas Undva ja Kurese loopealsetel kolmel erineval aastal (2017. a, 2018. a ja 2020. a).Leidsin, et teaduskirjanduse alusel olid sagedasemateks seemnete introdutseerimismeetoditeks värske niite ja masinkogutud seemnete meetodid. Edukaimaks neist kahest oli värske niite laotamine, samas Eesti loopealsetel läbiviidud katse nii tugevalt seda ei indikeerinud. Peale selle, katsest selgus, et olenemata töötlusest oli pärast alade avatuks muutmist nii liigirikkustes, katvustes kui ka juurde tulnud liikide osas tõusutrendid. Seega, on Eesti alvaritel tugev iseenesliku taastumise potentsiaal pärast kinnikasvanud niitude avatuks muutmist ja majandamispraktikate taasalustamist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et enne taastamispraktika rakendamist on oluline vastavalt taastatava ala seisundile hinnata seemnete introdutseerimismeetodite rakendamise vajalikkust. Lisaks, vajaduse esinemise korral teha alal vastavaid ettevalmistusi ja valida parima tulemuslikkuse tagav meetod. | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/77272 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | aktiivne ökoloogiline taastamine | et |
| dc.subject | niidu taimekooslused | et |
| dc.subject | niitude taastamine | et |
| dc.subject | niidud | et |
| dc.subject | värske niite meetod | et |
| dc.subject | masinkogutud seemnete meetod | et |
| dc.subject | seemnekülv | et |
| dc.subject | seemnete introdutseerimismeetodid | et |
| dc.subject | looduskaitse | et |
| dc.subject | taastamise tulemuslikkus | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.title | Looduslike seemnesegude kasutamine niidu taimekoosluste taastamisel | et |
| dc.type | Thesis | et |