Botaanika osakonna magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Kasvutiheduse mõju odra- ja kaerataimede juurtetoodangule ning saagikusele liigiti ja sorditi(Tartu Ülikool, 2023) Annusver, Mihkel; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondMaailm läheneb kiirelt tulevikule, kus väga suur osa inimkonnast pole toiduga kindlustatud. Kuna põllukultuuride juuri on üpriski vähe uuritud, võiks üks potentsiaalsetest lahendustest saamaks rohkem saaki samalt maa-alalt, tulla just juurte sihipärasest aretusest. Varasemalt on tehtud uuringuid, milles mõni käsitleb ka otra ja kaera, mis viitavad võimalikule lõivsuhtele taimede juuretoodangu ning saagikuse vahel, seda siis kui tajutakse naabertaime olemasolu. Selleks et uurida, kas lõivsuhte taga on konkurents või midagi muud ja kas see erineb liigi või sordi siseselt põllumajanduslikult oluliste liikide nagu oder ja kaer puhul, viidi läbi potikatse. Katses kasvatati kummagi liigi kolme eri juurkäitumisega sort kolmel eri tihedusel. Tulemustest ilmnes, et sortide generatiivsete organite kasv erineb sortidel ka üksi kasvades. Samuti tuli välja, et juurtesse investeeriv odrasort tootsid tõesti rohkem juuri konkurentsi ilmnedes, kuid see ei vähendanud sordi seemnesaaki ega koristusindeksi vaid hoopis tõstis seda. Kaera puhul sellist tulemust ei leitud. Ainsaks statistiliselt oluliseks sisukaks tulemuseks osutus fokaaltaime kõrgus, mis juurtesse investeeriva sordi puhul oli oluliselt kõrgem ülejäänud kahest sordist, viidates suuremale konkurentsivõimele. Tulemused viitavad sortide eri omadustele juurte ja saagi tootmisele eri kasvutihedustel ning võib oletada, kas selliste tulemuste taga pole mitte konkurents, vaid juuretootlikkuse tunnuse plastilisus. See teadmine aitab paremini mõista, tõlgendada ja rakendada taimede juurtega toimuvaid protsesse põldudel, saamaks suuremat terasaaki. A future, where a lot of people do not have food security is approaching fast. Because plant roots are quite an under-researched topic, the means to produce more yield from the same amount of land might come from that area of research. There have been studies, some of which also look at oat and barley, indicating the existence of a trade-off when a neighbouring plant is detected. To find out if the reason behind the possible trade-off is competition between plants or something else and if the manifestation criteria differ within the species or between cultivar, an experiment was conducted. During the experiment, varieties of each species with three different rooting behaviours were grown at three different densities. Results show that the growth of generative organs of the varieties differs when a plant is grown alone. Furthermore, it was discovered that the barley cultivar investing in roots did indeed produce more roots when competition occurred, but this did not reduce the yield or harvest index of the cultivar, but which increased instead. No such result was found for oats. The only statistically significant and interesting result turned out to be the height of the focal plant, which was significantly higher for the root-investing cultivar than for the other two varieties, indicating greater competitiveness. The results suggest different characteristics of the varieties for root and yield production at different growth densities, and one can speculate if this occurred not due to competition, but because of root production plasticity instead. This knowledge will help to better understand, interpret and harness plant root processes in plant breeding for higher grain yields.Item Suurendatud õhu- ja mullaniiskuse mõju arukase ja hariliku kuuse lehestiku ja arukase peenjuurte seenekooslustele(Tartu Ülikool, 2023) Mihhail, Brodski; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondArukask Betula pendula Roth ja harilik kuusk Picea abies (L.) H. Karst. on ühed enamlevinumad ja ökoloogiliselt tähtsamad puuliigid Eestis ja Põhja Euroopas. Nende koed on elupaigaks seenekooslustele, mis on liigilise koosseisu ja oma funktsionaalsuse poolest väga mitmekesised. Kliimamuutuste tagajärjena ennustatakse Eesti piirkonnas tulevikus sademete hulga ja õhuniiskuse suurenemist. Magistritööks koguti kase lehtede ja juurte ning kuuseokaste proove kliimamuutuste võimaliku mõju uurimiseks metsaökosüsteemi õhu- ja mullaniiskuse manipuleerimiskatsealalt (FAHM) ja võrdluseks lähedastelt metsaaladelt. Proovid sekveneeriti kõrge läbilaskevõimega DNA sekveneerimismeetoditega. Selgus, et FAHM katseala ja metsaalade puude seenekooslused erinevad liigiliselt koosseisult, kuid mitte liigirikkuselt ja mitmekesisuselt. FAHM katsealal omakorda erineb teistest töötlustest suurendatud õhuniiskusega töötlus. Silver birch Betula pendula Roth and norway spruce Picea abies (L.) H. Karst. are some of the most abundant and ecologically important tree species in Estonia and Northern Europe. Their tissues facilitate fungal communities which are very diverse in both species composition and ecological functions. As a consequence of climatic changes, elevated precipitation and air humidity is predicted for the region. For this master’s thesis samples of birch leaves and roots and spruce needles were collected from the forest ecosystem Free Air Humidity Manipulation experiment (FAHM) and nearby forest areas, in order to investigate the potential effects of climate change on these fungal communities. The samples were sequenced using high-throughput DNA sequencing. It turned out that the composition of fungal communities of trees in FAHM differ from those in forest areas, but there were no differences in species richness. Inside the FAHM, the elevated air humidity treatment differs from the rest.Item Plants’ morphological plasticity and how it affects species diversity in a plant community. A four-year plucking experiment in Laelatu wooded meadow(Tartu Ülikool, 2023) Puura, Laura; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondTaimed ei saa keskkonnamuutuste eest põgeneda, vaid peavad leidma viise, kuidas võimalikult hästi oma ümbrusega toime tulla. Üheks selliseks viisiks on plastilisus – organismi võime luua erinevates keskkondades just sinna sobiv fenotüüp. Lisaks indiviidi tunnuste muutmisele avaldab plastilisus mõju ka taimede kooseksisteerimisele, kuid mõju suunas jäävad senised uurimistulemused eriarvamustele: võib toimuda nii koosluse liigirikkuse kasv kui ka ühe liigi domineerimine teiste üle. Käesoleva töö eesmärk oli uurida taimede lehtede arvu ja lehe eripinna (SLA) plastilisuse mõju liigirikkusele. Töö kaks hüpoteesi – 1) suurem SLA plastilisus vähendab koosluse liigirikkust; 2) suurem lehtede arvu plastilisus suurendab koosluse liigirikkust – ei leidnud tõestust. Oluline koosmõju ilmnes ruudu biomassi ja liigirikkuse vahel, aga plastilisuse mõju liigirikkusele veel avalduda ei ole jõudnud. Plants cannot escape changing environmental conditions but must find ways to cope with them. One can be plasticity – the ability to produce the best-fitting phenotype for all environments. In addition to benefiting individuals, plasticity can affect plant coexistence, however, the scientific findings disagree about the direction of the impact: whether plasticity promotes species richness or impedes it with the appearance of dominants. The purpose of this thesis was to study the influence of leaf number and specific leaf area plasticity (SLA) on species richness. Two hypotheses – 1) greater plasticity in SLA decreases species richness; 2) greater plasticity in leaf number increases species richness – did not find proof. Important interaction appeared between the quadrat’s biomass and species richness, but plasticity’s influence on species richness has not yet become evident.Item Competition in herbaceous vegetation of different productivity(Tartu Ülikool, 1997) Sammul, Marek; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Genetic diversity of Pulsatilla patens (L.) Mill. & Pulsatilla pratensis (L.) Mill. and its ecological interpretation(Tartu Ülikool, 2001) Laarmann, Heli; Poschlod, Peter, juhendaja; Zobel, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Erineva koosseisuga arbuskulaar-mükoriissete seenekoosluste mõju taimede kasvule ja ainvahetusele(Tartu Ülikool, 2007) Uibopuu, Annika; Öpik, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Fine scale distribution of ectomycorrhizal fungi and roots across substrate layers including coarse woody debris in a mixed forest(Tartu Ülikool, 2003) Tedersoo, Leho; Kõljalg, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Puhaskultuuride tunnused liudikulaadsete seente (Pezizales) süstemaatikas(Tartu Ülikool, 1998) Öpik, Maarja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Arukase (Betula pendula) õhulõhede juhtivuse ja mõõtmete varieerumine võrastikus(Tartu Ülikool, 2003) Eensalu, Eve; Sõber, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Ozone impact on clover and tobacco and biological monitoring of ozone using indicator plants(Tartu Ülikool, 1994) Sild, Ebe; Koppel, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Valge tolmpea Cephalanthera longifolia populatsiooniökoloogiast(Tartu Ülikool, 1997) Püttsepp, Ülle; Kull, Kalevi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Tallinna krundid võõrliikide kasvukohana(Tartu Ülikool, 2002) Ploompuu, Tõnu; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Environmental control of seasonal phytoplankton community structure and succession in a shallow eutrophied bay(Tartu Ülikool, 1993) Olli, Kalle; Kukk, Erich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem The richness-standing biomass relationship in Estonian ground-layer plant communities: scale-independent versus scale-dependent approach(Tartu Ülikool, 1996) Liira, Jaan; Zobel, Kristjan, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Hymenochaete Lév. (Hymenomycetes) perekonnasisene klassifikatsioon(Tartu Ülikool, 1997) Kuntsel, Signe; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Saadjärve floora ja vegetatsioon(Tartu Ülikool, 1994) Kirs, Marek; Kukk, Erich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Taimekoosluste produktsioon ja liigirikkus Väike-Emajõe lamminiidul(Tartu Ülikool, 1996) Kattel, Sirje; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Studies in the segregates of Lachnum Retz : (Hyaloscyphaceae, Leotiales) with thick-walled hairs(Tartu Ülikool, 1995) Järv, Helle; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Multilayer plant community structure and functioning in different habitats(Tartu Ülikool, 1995) Aan, Anne; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakondItem Phytoplankton of Kuressaare Bay (northern Baltic Sea)(Tartu Ülikool, 1997) Trei, Tiia; Kukk, Erich, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond