Goal-Setting in Primary School with LLM Personalised Feedback: A Pilot Study

dc.contributor.advisorLaak, Kristjan-Julius, juhendaja
dc.contributor.authorTaru, Marti
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Arvutiteaduse instituutet
dc.date.accessioned2025-10-20T09:32:21Z
dc.date.available2025-10-20T09:32:21Z
dc.date.issued2025
dc.description.abstractTaust: Eesmärkide seadmine on algkoolis enesereguleeritud õppimise (SRL) ja metakognitiivse arengu keskne komponent. Suured keelemudelid (LLM-id) pakuvad uusi võimalusi vahetu ja isikupärastatud tagasiside andmiseks, mis võiks neid oskusi toetada, kuid nende mõju hindamine koolikeskkonnas nõuab praktilisi ja usaldusväärseid mõõdikuid. Eesmärk: See pilootuuring uuris, kas lihtsad ja kergesti kogutavad indikaatorid – näiteks teksti pikkus, enesehindamise tulemused ja sisendi sarnasus – suudavad tuvastada mustreid, mis viitavad paremale refleksioonile ja SRL-ile olukorras, kus õpilased saavad LLM-põhist tagasisidet oma õppe- ja käitumiseesmärkide kohta. Meetodid: 31 õpilast vanuses 10–13 osales kuue nädala pikkuses korduvate läbilõigete uuringus, kasutades spetsiaalselt loodud veebirakendust. Õpilased määrati juhuslikult testgruppi (LLM-tagasiside GPT-4o kaudu) või kontrollgruppi (ilma tagasisideta). Iganädalased eesmärkide seadmise ja edusammude hindamise sisendid analüüsiti sõltumatute valimite t-testide, Kolmogorovi–Smirnovi testide ja kirjeldava statistika abil. Eksperimendijärgsed intervjuud õpilaste ja õpetajatega pakkusid kvalitatiivset lisakonteksti. Tulemused: Testgrupp esitas üldiselt pikemaid eesmärgipüstitusi ja edusammude hindamisi ning andis veidi kõrgemaid enesehinnanguid iganädalastele edusammudele. Ühe sessiooni puhul oli edusammude hinnangute pikkuse erinevus statistiliselt oluline testgrupi kasuks; teistes sessioonides esines sarnane, kuid statistiliselt mitteoluline muster. Leksikaalse või semantilise sarnasuse osas olulisi erinevusi ei leitud. Kvalitatiivsed tulemused näitasid, et nii õpilased kui ka õpetajad pidasid LLM-tagasisidet motiveerivaks ja kasulikuks. Järeldused: Lihtsad indikaatorid näitasid mustreid, mis viitavad põhjalikumale refleksioonile LLM-tagasiside toel, kuid statistiline olulisus jäi harvaks, tõenäoliselt väikese valimi, kontrollgrupi suure väljalangevuse ja mõõdikute piirangute tõttu. Uuring toetab lihtsate mõõdikute kasutamist esmaste signaalidena ning rõhutab vajadust kasutada longituudset uuringudisaini, täpsemaid refleksiooni kvaliteedi mõõdikuid ning suuremaid ja esinduslikumaid valimeid edasistes uuringutes ja rakendustes.
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/116887
dc.language.isoen
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/
dc.subjectself-regulated learning
dc.subjectmetacognition
dc.subjectgoal-setting
dc.subjectlarge language models
dc.subjecteducational technology
dc.subjectprimary education
dc.subjectpilot study
dc.subjectenesereguleeritud õppimine
dc.subjectmetakognitsioon
dc.subjecteesmärkide seadmine
dc.subjectsuured keelemudelid
dc.subjectharidustehnoloogia
dc.subjectpõhiharidus
dc.subjectpilootuuring
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherinformaatikaet
dc.subject.otherinfotehnoloogiaet
dc.subject.otherinformaticsen
dc.subject.otherinfotechnologyen
dc.titleGoal-Setting in Primary School with LLM Personalised Feedback: A Pilot Study
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
taru_andmeteadus_2025.pdf
Suurus:
3.28 MB
Formaat:
Adobe Portable Document Format