A study of science teacher development towards open inquiry teaching through an intervention programme

Abstract

A study of science teacher development towards open inquiry teaching through an intervention programme. In today's world, research supports stu¬dent needs for skills promoted through inquiry learning such as problem identification, problem solving, and decision-making. Inquiry has gained the support of politician and educators, but the real picture in science classrooms tends to be very different from these expectations. The goals of this study were sub-divided into three domains: specifying theoretically justified criteria for carrying out student motivational, inquiry-based ex¬perimental work, describing teacher change related to using an inquiry-teaching approach and determining students’ affective and cognitive gains. An outcome from the current research highlighted theoretically justified criteria for developing a set of instructional materials for enacting student motivational, inquiry-based teaching and the suitability of the intervention program. Following the 8 month intervention with practicing teachers, further outcomes were - three hierarchical categories describing degrees of teacher change towards open inquiry teaching and three cluster related models characterising differing emphases of student learning illustrating the relation¬ship between teacher development, with respect to inquiry-based teaching, and differing student gains. The outcomes from the current study point to the need for greater encouragement for teachers to utilise open inquiry-based learning in science lessons.

Loodusainete õpetajate uurimusliku õppe läbiviimise kompetentsuse areng teoreetiliselt põhjendatud koolitusprogrammi raames Rahvusvaheliselt on tõstatatud probleem loodusteadus¬like õppeainete tundide elukaugusest ja liigsest teoreetilisusest õpilaste jaoks, mis lõppkokkuvõttes viib õpimotivatsiooni langusele ja muudab loodus¬teadus¬tega seotud karjäärivaliku ebapopulaarseks. Lahendustena pakutakse välja argi¬elu probleemide integreerimist õpetamisse, uurimusliku lähenemisviisi raken¬damist ning praktiliste tööde osakaalu suurendamist. Kõik see eeldab õpetamise paradigma muutmist ning viimasega kaasnevat õpetajate täiend¬koolituse süs¬teemi väljatöötamist. Doktoritöö eemärgid hõlmavad kolme valdkonda: teoreetilis-filosoofiline, loodusainete õpetajate avatud uurimuse läbiviimise kompetentsuse arendamisele ja täiendkoolitusele suunatud ning õpilaste uurimuslike oskuste kujunemise protsessi uuriv. Eesmärkide saavutamiseks töötati välja teoreetiliselt põhjendatud avatud uurimusliku õppe kontseptsioon, mille realiseerimiseks viidi läbi õpetajate täiendkoolitus, koostati komplekt avatud uurimuslikul õppel baseeruvaid töö¬juhendeid õpilastele ja neid toetavad lisamaterjalid õpetajatele, koguti tagasi¬sidet õpilastelt ning kontseptsiooni evalveerimiseks konstrueeriti õpilaste õppi¬mist kirjeldavad mudelid. Muutust õpetajate oskuses läbi viia avatud uurimuslikku eksperimentaalset tööd kirjeldati kolme hierarhilise kategooriaga, mis võimal¬davad kavandada vajaliku täiendkoolituse struktuuri ja sisu vastavalt õpetaja esialgsele tasemele. Mõtestatud õppi¬mise protsessi tervikpildi kirjeldamiseks konstrueeriti kolm mudelit, mis illustreerivad õpilaste uurimuslike oskuste seotust motivatsiooni ja õpikeskkonna karakteristikutega. Nende alusel on võimalik prognoosida uurimusliku õppe rakendamisel paradigmaa¬tiliste muutuste ellu-viimise etapilisust. võttes arvesse nii õpetajate esialgset PCK taset, õppemater¬jalide mõju õpilasele kui ka õpetaja soovi omandada kaasaegsele õpetamise pa¬radigmale vastavat kompetentsi. Käesoleva töö tulemused kinnitavad välja töötatud avatud uurimusliku õppe kontseptsiooni rakendamise vajadust ja võimalikkust keemiatundides.