Ajakirjanduses laste meediarepresentatsiooni läbi tekkivad dilemmad
Date
2016
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli läbi tekstianalüüsi uurida, kuidas kujutatakse lapsi Eesti
meedias läbi probleemlugude, kas ja kuidas on lapse vajadused konstrueeritud ning kuidas on
lapse isikut kajastuses kaitstud. Kokku uurisin bakalaureusetöös nelja juhtumit ja kaheksat teksti.
Tekstide analüüsiks koostasin õpikute “Key terms in Discourse Analysis” (Phil Baker ja Sibonile
Ellece 2011) ja “Discourse Analysis” (Gillian Brown ja George Yule 2003) abil
analüüsikategooriad. Analüüsikategooriad jaotasin kolmeks: tekstis konstrueeritud diskursused,
tekstis esinevad positsioneeringud ning teksti sisu tõendatus ja hinnangud. Kategooriates
olevatele küsimustele vastasin tekstianalüüsis. Sarnaseid analüüsikategooriaid kasutasin ka enda
samanimelises seminaritöös (Vettik 2015).
Lugudes rääkijate positsioneeringute analüüsimisel uurisin ka autori/allika keelekasutust, milles
tuginesin Reet Kasiku artiklile “Nominaliseeritud protsessi agent meediauudistes” (Emakeele
Selts 2005).
Tekstianalüüsist selgus, et ajakirjanik eelistab lastest rääkides kasutada lastega seotud isikute
sõnumeid. Seega on laste vajadused ning lapse nägemus juhtumist valitud tekstides
konstrueeritud täiskasvanute poolt. Kuigi ajakirjanikud on valitud artiklites toonud loo
kirjutamise aluseks laiema ühiskondliku probleemi, on kõigi artiklite autorid last ennast või
temaga seotud juhtumit kasutanud probleemi illustreerimisel. Nii on ajakirjanikel jäänud leidmata
lahendus lapse murele, aga ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Selle põhjuseks on juhtumi
kajastusel tekkivate dilemmade kaalutlemata jätmine – autor on kas allikate esitatud diskursuseid
edasi arendanud või mitte.
Ajakirjanikud usuvad, et nad peavad oma töös kaitsma just nõrgemat poolt. Sarnaseid paralleele
antud bakalaureusetöös analüüsitud juhtumiga võib tuua näiteks patsiendi-arsti suhte
kajastamisel, kus sõna antakse vaid sellele poolele, kes nii-öelda rohkem kannatama peab, ehk
patsiendile. Selline lähenemine aga eeldabki diskursuse analüüsi tegemist, mis võimaldab pigem
aidata last ja seeläbi leida seletus ka laiemale ühiskondlikule probleemile. Kui üritada lugu
lahendada ühe dilemma järgi, pole tõenäoliselt kajastamine põhjendatud, kuna võib tuua kaasa
komplikatsioone loos osalejate jaoks. Mitme dilemma ja diskursuse analüüsi abil saab laiendada
moraalset märkamist ning seeläbi leida võimalusi tundliku teema kajastamiseks.