HeO meetodi ja pimekambri meetodi võrdlus kasvuhoonegaaside N2O ja CH4 voogude mõõtmiseks Aardlapalu poldri näitel

Abstract

Järjest enam kasvava toiduvajaduse tõttu on hakatud kuivendama viljakaid madalsoid põllumajanduse eesmärgiks. Kuivendamine rikub soode looduslikku tasakaalu, muutes sood süsinikureservuaarist süsinikuemiteerijateks. Suurenevad CO2 emissioonid ja vähenevad CH4 emissioonid, aga vähenev CH4 voog ei kompenseeri CO2 eritumist. Lisaks põhjustab kuivendamine N2O emissioonide suurenemise. Antud töös uuriti kasvuhoonegaaside (CH4, N2O) ja õhulämmastiku (N2) voorusid Aardlapalu poldrilt, mis oli enne poldri rajamist madalsoo. Kasutati staatilise pimekambri meetodit ja HeO meetodit. Staatilise pimekambri meetodiga mõõdeti viiest kohast ~25 m2 suuruselt ringikujuliselt alalt kolme päeva jooksul nii, et mõõdeti iga hommik ja õhtu. HeO meetodi jaoks võeti kambrimeetodi rõngaste lähedalt mullapuuriga viielt sügavuselt (0-6; 6-12; 12-18; 18-24; 24-30 cm) mullakehad. HeO meetodi peamiseks eeliseks on see, et saab mõõta ka N2 emissioone, mida kambrimeetodiga teha ei saa, sest atmosfääris on peaaegu 80% N2. Töö eesmärk oligi võrrelda pimekambri ja HeO meetodit. Andmeanalüüs teostati Statistica 7 ja MS Excel-ga. Kasvuhoonegaaside emissioonide erinevuse hindamiseks kasutati Kruskal-Wallis ANOVA testi ning erinevate keskkonnaparameetrite seoste analüüsil rakendati Spearmani astakkorrelatsiooni. Tulemuste varieeruvuse hindamiseks arvutati variatsioonikordaja. Leiti meetoditevahelised seosed nii N2O kui CH4 voogude vahel. Esinesid statistiliselt usaldusväärsed korrelatsioonid kambrimeetodil mõõdetud keskmiste voogude ja HeO meetodil 0-6 cm kihist mõõdetud voogude vahel. N2O puhul kirjeldab HeO meetod pimekambri meetodit ~84% ulatuses, CH4 puhul ~49% ulatuses. Nii N2O kui ka CH4 puhul oli hajusus kambrimeetodil väiksem. Seega tuleks võtta HeO meetodiga rohkem proove. Kuna HeO meetodil mõõdetud 0-6 cm kihi emissioonide variatsioonikordaja on väiksem kui HeO meetodil mõõdetud kõigi mõõtmiste variatsioonikordaja ning suuremad emissioonid tulid 0-6 cm kihist, siis tuleks võtta HeO meetodiga proove kõige ülemisest kihist. Enam veelgi, tuleks võtta ühest sügavusest rohkem kui 5 proovi, sest proovide hajusus on suur. Töö esimene hüpotees ei kehti: HeO meetodiga mõõdetud N2O emissioonid ei ole väiksemad pimekambri meetodil saadud väärtustest. Töö teine hüpotees kehtib: HeO meetodiga saadud N2O emisioonid ja CH4 sidumine on suuremad ülemisest mullakihist võetud proovides ning N2 ja CH4 emisioonid suuremad sügavamas kihist võetud proovides.