Põhikoolijärgse hariduse valikudilemmad

Abstract

Hariduskorralduses on selgelt eristatav kohustuslik haridus kuni kohustusliku kooliea lõpuni ja vabatahtlik haridus. Eestis on hariduse kohustuslikkus määratud kahe kriteeriumiga: kas on omandatud põhikooliharidus või isik on saanud 17-aastaseks. Pärast nende rajajoonte ületamist on hariduse omandamine vabatahtlik. Vaatamata hariduse vabatahtlikkusele, jätkab enamik põhikooli lõpetavatest noortest õppimist. Põhikoolile järgneva haridustee valikut hakkavad koolikohustuse asemel määrama noorte endi ja nende kodude väärtused, tõekspidamised, ideaalid ja suutlikkus soovitut teostada. Kuivõrd enamiku Eesti noorte jaoks ületatakse koolikohustuse piir põhikooli lõpetamisega, on põhikoolile järgneva haridustee valik see samm, mida kujundavad erinevad, nii õpilasest endast kui teda ümbritsevast keskkonnast tulenevad tegurid. Käesoleva uurimuse eesmärgiks ongi põhikoolijärgsete haridusteede valiku subjektiivse poole uurimine. Uurimuse põhieesmärgiks on leida vastus küsimusele, millega noored ise seletavad, põhjendavad, motiveerivad oma haridustee valikut ning milline on subjektiivsete tegurite roll muude tegurite taustal.