Ühise asüülipoliitika järgimine Euroopa Liidu liikmesriikides: Austria ja Ungari näitel

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli süveneva põgenikekriisi valguses vaadelda, mil moel on Euroopa asüülipoliitika ühiseid põhimõtteid rakendatud Austrias ja Ungaris aastatel 2004-2014. Kahe riigi märkimisväärne erinevus asüülitaotluste statistikas ning nende erinev paiknemine Euroopa geograafilisel kaardil andsid põhjust eeldada, et üleliidulist asüülipoliitikat kohaldatakse kummaski riigis erinevalt. Vaatlusalusel perioodil kehtinud Euroopa Liidu Nõukogu miinimumnõuete direktiivi ja vastavasisulisi riiklike dokumentide võrdlemise käigus said eelmainitud eeldused ka kinnitust. Ungari, kus heaks kiidetud asüülitaotluste osakaal on ligi kümme korda väiksem kui Austrias, rakendab miinimumnõuete direktiivi kohaldamisel rangemaid ja jäigemaid meetmeid, mis võib olla üheks oluliseks statistikat mõjutavaks teguriks. Lisaks kahe riigi seadusandluse kõrvutamisele on töös vaatluse all ka riikide geograafiline paiknemine ning selle potentsiaalne mõju nii miinimumnõuete direktiivi erinevale kohaldamisele kui ka statistilistele erisustele. Töös on lähtutud mitmete autorite poolt varasemalt välja toodud ideest, mille kohaselt on Euroopa Liidu üheks eesmärgiks kujunenud kontrolli tugevdamine liidu välispiiridel ning seeläbi liidu kaitse põgenikevoo ja soovimatu immigratsiooni eest. Sedasorti idee on töö autori hinnangul aga kahtlemata üheks põhjuseks, miks liikmesriigid üleliidulisi norme erinevalt kohaldavad ja miks on Ungari asüülipoliitika vähemasti miinimumnõuete direktiivi kohaldamisel rangem kui Austrias. Seejuures on töö autor aga veendunud, et on äärmiselt oluline samalaadsete ja põhjalikemate uuringute teostamine tulevikus, sest käesolev töö on käsitlenud vaid miinimumnõuete direktiivi. Samas ei saa alahinnata ka teiste vaatlusalusel perioodil kehtinud programmide ja dokumentide mõju, kuid töö piiratud mahu tõttu need siinkohal kajastamist ei leidnud. Samuti peab autor vajalikuks geograafilise asukoha ja sellest tuleneva liikmesriikide erinevate rollide mõju põhjalikumat analüüsi nii asüülipoliitikale kui ka teisi valdkondi reguleerivatele seadustele ja normidele, mis võiksid aidata selgitada niivõrd suurt erinevust kahe võrdlemisi sarnase naaberriigi vahel.