Tõe korrespondentsiteooria kriitika Friedrich Nietzsche kirjutises "Tõest ja valest moraalivälises mõttes"
| dc.contributor.advisor | Sooväli, Jaanus | |
| dc.contributor.author | Talv, Lauri Adrian | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Filosoofia osakond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2015-09-17T10:59:20Z | |
| dc.date.available | 2015-09-17T10:59:20Z | |
| dc.date.issued | 2015 | |
| dc.description.abstract | Käesolevas bakalaureusetöös on kesksel kohal tõe korrespondentsiteooria, mis kujutab endast tänapäeval kõige laialdasemalt levinud arusaama tõest. Tõe korrespondentsiteooria, mida eesti keeli ka tõe vastavusteooriaks nimetatakse, on argise tõemõistmise filosoofiliseks taustaks. Lisaks sellele, et tõest kui vastavussuhtest igapäevases tavaelus lähtutakse, mõistetakse tõde säärases tähenduses ühtlasi paljudel teadusaladel. Seetõttu omab tõe korrespondentsiteooria väga suurt mõjuala, mis teeb selle filosoofilise uurimise päevakohaseks ülesandeks. Töö eesmärgiks on vaadata, kui põhjendatud on tõe vastavusteooria ja millistel eeldustel see seniajani nii elujõuliselt püsib. Selle välja selgitamiseks annan uurimuse esimeses osas ülevaate tõe korrespondentsiteooria sisust ja teises osas keskendun põhjalikult Friedrich Nietzsche kriitikale niisuguse tõemõistmise aadressil. Siin ei ole arvestatud kogu Nietzsche kirjanduslikust pärandist leitavat materjali sel teemal, vaid piirdutud tema eluajal avaldamata jäänud kirjutisega „Tõest ja valest moraalivälises mõttes“. Üheks selle avaldamata jätmise põhjuseks võib olla asjaolu, et kõne all olev kirjatöö kujutab endast ülesehituslikult ühtset tervikut, mida ei oleks sobinud mõne hilisema tööga kokku liita. „Tõest ja valest moraalivälises mõttes“ on kirjutatud aastatel 1872/1873 ehk pärast Tragöödia sündi (1872) ning enne Inimlikku. Liiginimlikku (1878). Selle mõju 20. sajandi (eelkõige prantsuse) filosoofiale on olnud ääretult suur. „Tõest ja valest moraalivälises mõttes“ omab näiteks olulist kohta Jacques Derrida dekonstruktiivse filosoofia tekkeloos, sest Derrida on võtnud üle ja arendanud edasi neid arusaamu, mida Nietzsche oma varase loominguperioodi kirjutises esitab. Siinses bakalaureusetöös on niisiis peamiseks allikaks nimetatud kirjatöö, kuid tehtud viiteid nii Tragöödia sünni artistimetafüüsikale kui ka toodud välja mõned paralleelid Nietzsche hilisemasse vabade vaimude antimetafüüsikasse kuuluvate teostega. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4495801*est | et |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/48528 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject | Nietzsche, Friedrich | et |
| dc.subject | filosoofia | et |
| dc.subject | tõde | et |
| dc.subject | keeled | et |
| dc.subject | metafoorid | et |
| dc.subject | metonüümid | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Tõe korrespondentsiteooria kriitika Friedrich Nietzsche kirjutises "Tõest ja valest moraalivälises mõttes" | et |
| dc.type | Thesis | en |