Valimisringkondade piiride muutmise poliitiliste tagajärgede analüüs: Eesti 2017. aasta haldusreform
| dc.contributor.advisor | Solvak, Mihkel, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Olesk, Rein | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2018-06-07T09:59:26Z | |
| dc.date.available | 2018-06-07T09:59:26Z | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description.abstract | Siinse bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida autori valitud 2017. aastal läbiviidud Eesti omavalitsuste haldusreformi nelja ühinemise juhtumeid Ameerika Ühendriikides rakendamist leidva valimisringkonna piiride manipuleerimise (gerrymandering) strateegia valguses. Autor toetub gerrymandering’i strateegia kohta avaldatud teaduskirjandusele ning loob sellele toetudes teoreetilise raamistiku. Autor lähtub raamistikust tulenevatest tunnustest ning analüüsib neid valitud haldusreformi juhtumite puhul. Kuna nimetatud strateegia eeldus on teadmine, millised olid eelnevad valimistulemused, toetub autor Eesti 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistulemustele. Juhtumite valimi puhul lähtus autor ühinemistest, mille initsiatiiviks oli Eesti Vabariigi Valitsus, kuna kohalike omavalitsuste volikogude algatatud ühinemiste puhul oleks sihiliku valimisringkondade piiridega manipuleerimise lähenemine liialt hüpoteetiline. Valimisse kuuluvad juhtumid on: 1) Pärnu linna, Audru-, Paikuse- ja Tõstamaa valla liitmine üheks Pärnu linnaks; 2) Loksa linna ja Kuusalu valla liitmine; 3) ühinenud Kanepi valla ja ühinenud Põlva valla liitmine; 4) Narva-Jõesuu linna ja Sillamäe linna liitmine. Teoreetilisest raamistikust tulenevate tunnuste ja 2013. aasta Eesti kohalike omavalitsuste valimistulemustele põhinedes analüüsis autor liidetavate omavalitsuste ennustatavat valimistulemust 2017. aasta Eesti kohalike omavalitsuste valimistel. Võrreldes analüüsi tulemusi tegelike 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistulemustega, peavad analüüsi tulemused suuresti paika. See tähendab, et haldusreformi valimisringkondade piiride moodustamisel ei saa välistada poliitilistest eesmärkidest lähtumist uute piiride loomisel. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b5144140*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/60416 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | en |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estonia | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | valimisringkonnad | et |
| dc.subject.other | haldusreformid | et |
| dc.subject.other | manipuleerimine | et |
| dc.subject.other | valimised | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Valimisringkondade piiride muutmise poliitiliste tagajärgede analüüs: Eesti 2017. aasta haldusreform | et |
| dc.type | Thesis | en |