Measuring immigration-related conflict risk: a case of Estonia

Abstract

Viimastel aastatel on Euroopas kasvanud mure sisserände ja sotsiaalsete pingete pärast. Ka Eestis on sisseränne suurenenud, mistõttu tõusetub küsimus: kas ja kus võiksid tekkida pinged kohalike ja sisserändajate vahel? Käesoleva doktoritöö eesmärk ei olnud konflikti ennustada, vaid hinnata ühiskondlikku haavatavust ehk seda, millistes piirkondades võivad sisserändega seotud sotsiaalsed pinged kergemini tekkida ja süveneda. Uurimistöö raames loodi indeks MICRI (ingl k measure of immigration-related conflict risk) – tööriist, mille abil mõõta sisserändega seotud konflikti riski riiklikul ja kohalikul tasandil. Indeks põhineb 17 teaduslikult valitud näitajal, mis hõlmavad nii objektiivseid tegureid (nt töötus, sisserände määr) kui ka subjektiivseid tegureid (nt tajutud ebaõiglus, usaldamatus institutsioonide vastu, negatiivsed hoiakud immigrantide suhtes). MICRI eripära on selle võime tuvastada piirkondlikke riske, mida paljud rahvusvahelised mõõdikud hinnata ei võimalda. Tulemused näitavad, et kuigi Eesti üldine sisserändega seotud konflikti risk on väike, pole see ühesugune kogu riigi ulatuses. Kõrgeim on riskitase Kirde-Eestis ning mõnes Põhja- ja Lõuna-Eesti omavalitsusüksuses. Peamised riski suurendavad tegurid on vähene usaldus riiklike institutsioonide vastu, rahulolematus eluga, tajutud ebaõiglus, negatiivsed hoiakud ja stereotüübid immigrantide suhtes ning sisserändega seoses tajutav majanduslik oht. Lisaks toob MICRI esile, et Eestis ei tulene konflikti risk mitte niivõrd otsesest kontaktist sisserändajatega, vaid laiemast sotsiaalsest rahulolematusest. Immigratsioon võib toimida täiendava pinget suurendava tegurina. MICRI ei ole kristallkuul, vaid varajase hoiatuse süsteem, mis aitab mõista, kas pinnas on piisavalt kuiv, et tiku tõmbamisel mets süttiks. Seega aitab MICRI täita olulise tühimiku ennetuse, mitte tagajärgedega tegelemise tasandil. Kuigi MICRI on töötatud välja Eesti kontekstis, on seesama metoodika kohandatav ka teiste riikide puhul.

In recent years, concerns over immigration and social tensions have grown across Europe. Estonia has also experienced an increase in immigration, raising the question: where and under what conditions might tensions emerge between local populations and immigrants? The aim of my doctoral research was not to predict conflict, but to assess societal vulnerability – to identify which regions are more susceptible to immigration-related tensions and why these might escalate. As part of the study, the MICRI index (Measure of Immigration-Related Conflict Risk) was developed – a tool for measuring immigration-related conflict risk at both national and regional levels. The index is based on 17 theoretically selected indicators that include both objective (e.g. unemployment, immigration rate) and subjective factors (e.g. perceived injustice, distrust in institutions, negative attitudes toward immigrants). MICRI’s strength lies in its ability to detect regional-level risks, which many international indices fail to capture. The findings show that while Estonia’s overall immigration-related conflict risk is low, it is not evenly distributed. The highest risk is concentrated in northeastern Estonia, as well as in some municipalities in the north and south. The key drivers of elevated risk include low trust in state institutions, dissatisfaction with life, perceived injustice, negative attitudes and stereotypes toward immigrants, and perceived economic threats linked to immigration. Moreover, MICRI reveals that conflict risk in Estonia is driven less by direct contact with immigrants and more by broader social dissatisfaction. Immigration may act as an additional aggravating factor in already vulnerable areas. MICRI is not a crystal ball but an early warning system – it helps assess whether the ground is so dry that a single spark could ignite the forest. In this way, it fills an important gap by supporting prevention rather than merely responding to consequences. Although developed in the Estonian context, the MICRI methodology is adaptable to other countries as well.