Eesti erakondade ja valitsuste reageeringud muutunud julgeolekupoliitilisele olukorrale perioodil 2011-2023

Abstract

Käesolevas töös otsitakse vastust küsimusele, kas 2022. aastal alanud Venemaa-Ukraina sõda on toonud erakondade valimisprogrammides suurema rõhu julgeolekupoliitikale ja parlamenti rohkem julgeolekut ja riigikaitset puudutavaid eelnõusid. Vaadatakse, kas erakondade hoiakud julgeolekusse ja riigikaitsesse sõltuvad nende paiknemisest vasak-parem skaalal. Lisaks vaadatakse, kas muutunud julgeolekuolukord on mõjutanud parlamendi ja valitsuse poolt vastuvõetud riigikaitselisi ja julgeolekut puudutavaid seaduseid. Selleks analüüsitakse Manifesto Project’i metoodikaga Eesti Reformierakonna, Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Isamaa Erakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogramme 2011, 2015, 2019 ja 2023 aasta kohta. Valimisprogrammides toodi välja militaar positiivsete väidete osakaal. Lisaks valimisprogrammidele analüüsiti Riigikogu XII, XIII ja XIV koosseisu ajal vastu võetud julgeolekualaseid ja riigikaitselisi otsuseid. Töö tulemusena leitakse, et erakondade valimisprogrammides on suurenenud julgeolekule ja riigikaitsele suunatud väidete osakaal pärast 2014. aasta sündmusi, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja algas sõda Donbassis. 2022. aastal alanud Venemaa-Ukraina sõda valimisprogrammides militaar positiivsete väidete osakaalu ei tõstnud. Reaktsioonid muutunud julgeolekuolukorrale toimusid koheselt pärast julgeolekuolukorra pingestumist. Töös leidis kinnitust, et parempoolsed erakonnad toetavad rohkem sõjalisi kulutusi ja julgeolekualaseid tegevusi. Töös jõuti järeldusele, et kuigi valimisprogrammides ei toimunud julgeolekualaste ja riigikaitseliste teemade osas kasvu, ei tähenda see, et julgeoleku teema oleks erakondade ja valitsuste jaoks vähetähtis. Pigem viitab see konsensuslikule arusaamale parlamendierakondade vahel ja kohesele reageerimisele kasvanud julgeoleku ohuga.