Social capital, its determinants and relations with economic growth: comparison of the Western European and Central and Eastern European countries

Abstract

The aim of this dissertation was to identify the similarities and differences between Western European (WE) and Central and Eastern European (CEE) countries concerning the composition, determinants and economic effects of social capital. The actuality of the topic is related to the growing awareness of the importance of social context and intangible assets in the process of economic development. Analysing the determinants and economic effects of social capital concurrently in the same study enables to propose the policies that support the accumulation of those forms of social capital that are beneficial to economic growth. The research confirmed that social capital is a multidimensional concept which is empirically stable in different countries. It was proved that different components of social capital have different sources, which can additionally differ in different country groups and different levels of analysis. The social capital components with the most widespread effect on economic growth, including both direct and indirect influence channels, were helping, political activity and social norms. The direct effect of social capital on economic growth and human capital appeared to be different in WE and CEE countries, while indirect effect through investments was rather similar. The main theoretical contribution of this dissertation lies in creating an integrated framework that connects social capital components simultaneously with their determinants and economic effects. This framework was implemented for investigating the similarities and differences in social capital between WE and CEE countries. In terms of empirical contribution, the results in this dissertation support some previous findings, but provide also new knowledge on the topic in the substantially extended framework.

Üha enam teadvustatakse, et inimese osa majanduses ei piirdu vaid füüsilist kapitali vahendava tööjõu ja oskusteabe kandja rolliga, vaid et majandusprotsesside toimimist mõjutavad ka inimeste sotsiaalsed suhted ühiskonnas. Üldistatult tähistatakse terminiga „sotsiaalkapital” sotsiaalseid võrgustikke ja neis tekkivat ning levivat vastastikkust usaldust, ühiseid norme ja väärtushinnanguid, mis soodustavad koostööd ning võimaldavad saavutada kõrgemat heaolutaset nii indiviidi, grupi kui ühiskonna tasandil. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli välja selgitada Lääne-Euroopa (LE) ning Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide sarnasused ja erinevused sotsiaalkapitali struktuuris ja allikates ning mõjus majanduskasvule. Empiirilise analüüsi tulemusena selgus, et kuigi sotsiaalkapitali struktuur on KIE ja LE riikides ühesugune, on selle erinevate komponentide tasemed ja suhteline olulisus vaadeldud riikide gruppides erinevad. Sotsiaalkapitali allikate analüüs tõi esile nii sarnasusi kui erinevusi riikide gruppides ja analüüsitasandite lõikes. Ilmnes, et sotsiaalkapitali mõju majanduskasvule – nii otsene kui kaudne – toimib peamiselt sotsiaalsete normide ja poliitilise aktiivsuse kaudu. Nende komponentide otsene mõju majanduskasvule ja inimkapitalile oli LE ja KIE riikides erinev, kuid investeeringuid mõjutas sotsiaalkapital mõlemas riikide grupis sarnaselt. Töös loodud ühtne analüüsiraamistik sotsiaalkapitali allikate ja majanduslike mõjude uurimiseks võimaldab kujunevate seosahelate alusel anda poliitikasoovitusi eelistatud arengueesmärkide paremaks saavutamiseks. Empiiriline analüüs täiendab varasemaid uuringuid eelkõige uute esilekerkinud vastuoludega, mis tulenevad KIE ja LE riikide erinevustest ning sunnivad edaspidistes uuringutes tähelepanelikumalt jälgima sotsiaalkapitali mõjude võimalikke erinevusi erineva taustaga riikides.