Heliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusrühmade ootused muuseumile

dc.contributor.advisorAljas, Agnes, juhendaja
dc.contributor.authorMägi, Peeter
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2016-06-20T13:42:45Z
dc.date.available2016-06-20T13:42:45Z
dc.date.issued2016
dc.description.abstractMagistritöö eesmärk oli uurida ühe Eesti muuseumi tähendust ja tähtsust Kappide majamuuseumi näitel. Vaatlesin täpsemalt mida tähendab muuseum oma sidusrühmadele ja kohalikule kogukonnale, millised on nende ootused ning kuhu muuseum võiks areneda. Uuring põhineb muuseumi sidusrühmade seisukohtade uurimisel, kuna nad mõjutavad otseselt muuseumi arengukäiku. Kappide majamuuseum asub Suure-Jaanis ning on seotud heliloojate Kappide dünastiaga, muuseum keskendub heliloojate Kappide pärandi säilitamisele. Tegemist on väikese muuseumiga, mis on kohaliku omavalitsuse omandis ning kus on üks töötaja. Muuseumi külastajaskond on väike, kuid muuseumi kõrval toimuv suvine Suure-Jaani Muusikafestival toob kohale suurema publiku, kui on Suure-Jaani valla elanike arv. Sidusrühmade ootuste kaardistamiseks kasutasin kvalitatiivset uurimismeetodit, mis toetas sidusrühmade seisukohtade põhjalikumat uurimist ning nende seisukohtade variatiivsuse esile toomist. Uuring põhineb kuuel poolstruktureeritud intervjuul ning vaatluspäeviku materjalidel. Uurimisküsimustele vastuste saamiseks intervjueerisin sidusrühmade liikmeid kohalikust omavalitsusest, haridus-, muusika ja turismisektorist ning lisaks kohalike elanike esindajat. Töös kasutasin ka muuseumi direktoriga tehtud intervjuud, et mõista paremini kontekste ja muuseumipoolseid seisukohti. Uurimusest selgus, et Kappide majamuuseum on, oma sidusrühmade järgi, hetkel oluline süvamuusikakeskus ning seda rolli nähakse olulisena ka tulevikus. Viimasele annab aktsenti traditsiooniline Suure-Jaani Muusikafestival. Kuna süvamuusika on suunatud kitsale ringile auditooriumist, siis seab see arengusuund ka muuseumi perspektiive tulevikunägemuse osas ning sidusrühmad teadvustavad potentsiaalseid publiku arve ja piletitulu. Süvamuusika keskuse rollist tulenevalt, näevad sidusrühmad tänast muuseumi konkurentsivõimetuna turismiturul. Kuna süvamuusika keskuse roll on sidusrühmade järgi olulisim, siis nende visioonis ei domineeri muuseumis muud traditsioonilised muuseumitegevused, mida kaasaja muuseumid kasutavad oma tegevuse laiendamiseks ning uute auditooriumide leidmiseks, alates aktiivõppekesksetest hariduskeskustest, kuni digitaliseeritud kogude või veebipõhiste näituste loomiseni. Olulisena näevad kõik intervjueeritud visioonis muuseumit kui kohaliku identiteedi kujundajat. Kuigi hetkel tundub muuseum kohalikele elanikele ebaolulisena, mida eriti aktiivselt ei külastata, väidavad intervjueeritud, et muuseumi tähendus on siiski oluline ning selle olulisus selguks kindlasti mõnes kriisiolukorras, kus kogukondlik tunnetus toetaks muuseumi aktiivselt. Seega, muuseumit peetakse oluliseks, kuigi (rutiinset) sidet muuseumi ja kogukonna vahel nimetatavad sidusrühmad hetkel nõrgaks või pigem nõrgaks. Kogukondliku muuseumi kujunemise aluseks peavad sidusrühmad kaasamist ja osalust ning kohalike ja muuseumide vahelist koostööd piirkonna kultuuriajaloo kogumisel ja eksponeerimisel. Tugeva kogukondliku tähtsusega muuseumi loomise algatuse võtmise osas jäävad sidusrühmad erimeelsusele. Samuti ei leita konsensust vedavate, aktiivsete inimeste osas – kas algatus peaks tulema kohalikust omavalitsusest, muuseumist või peaks algatus tulema kohalike elanike endi seast? Tulevikuperspektiivis antakse sihtrühmade poolt Kappide majamuuseumile mitmeid erinevaid ootusi: haridus-, muusika-, kogukonna- ja turismikeskus, muusikamuuseum, kogukonna muuseum, kokkusaamiskoht ning atraktiivsete näituste toimumispaik. Nii suur hulk tegevusi tooks muuseumi praktilises töös kaasa tegevuste suure killustatuse. Uurimistöö käigus joonistusid erinevad, Kappide majamuuseumiga seotud kogukonnad ja siht- ning sidusrühmad, kes hüpoteetiliselt, koostöös muuseumiga, võiksid olla kohaliku kogukonna arendajaks ja muuseumi kestlikkuse tagatiseks. Edaspidi oleks huvitav vaadata ja uurida, mida kohalikud ja eemalasuvad elanike erinevad (siht) rühmad, ootavad Kappide majamuuseumilt. Laiemalt oleks võimalik uurida riikliku tasandi seisukohti väikemuuseumidest, et nende kultuurirolli kogu ühiskonna jaoks kaardistada.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4577088*est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/51944
dc.language.isoetet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subjectinfo- ja teadmusjuhtimise õppekavaet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.othermajamuuseumidet
dc.subject.othermuuseumidet
dc.subject.otherheliloojadet
dc.subject.othermuusikudet
dc.subject.otherhuvigrupidet
dc.subject.otherootusedet
dc.titleHeliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusrühmade ootused muuseumileet
dc.typeThesisen

Files