An Areal-Typological Perspective to Evidentiality: the Cases of the Balkan and Baltic Linguistic Areas
Kuupäev
2008-06-17T14:40:31Z
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Abstrakt
Approaching the category of evidentiality from a comparative typological perspective, this thesis sets itself three specific goals: 1) to compare the evidentiality systems of the languages of the Balkan and Baltic linguistic areas and to measure the typological distances between them, 2) to contribute in solving the problem concerning the relationship between the category of evidentiality and the category of epistemic modality, and 3) to show which are the most probable scenarios for the historical development of the evidentiality coding based on participles.
The first task is fulfilled by applying a set of formal, semantic and syntagmatic parameters to the comparison of the evidentiality systems of Bulgarian, Macedonian, Albanian, Turkish, Estonian, Latvian and Lithuanian. The comparison reveals several implications between the features of these evidentiality systems. The typological distances between these evidentiality systems are measured using van der Auwera’s (1998) isopleth method, and the relevant results show that the evidentiality systems of Bulgarian, Macedonian, Turkish and Lithuanian are very similar. The results with regard the second goal of the thesis suggest that evidentiality and epistemic modality are inherently related categories and could be accounted for by a single parent category. As for the third goal, new empirical evidence shows that the evidential coding based on past participles in Estonian derives either from de-subordination of speech complements, or from auxiliary ellipsis in compound past tense, but not from the ancient use of participles as predicates.
Kirjeldus
Uurimus läheneb evidentsiaalsuse mõistele võrdleva keeletüpoloogia perspektiivist, püstitades kolm eesmärki: 1) võrrelda Balkani ja Baltikumi areaali keelte evidentsiaalsussüsteeme ja mõõta nendevahelisi tüpoloogilisi kaugusi, 2) uurida evidentsiaalsuse suhet episteemilise modaalsusega, 3) selgitada, millised on kõige tõenäolisemad partitsiibikujulise evidentsiaalsuse allikad.
Bulgaaria, makedoonia, albaania, türgi, eesti, läti ja leedu evidentsiaalsussüsteemide võrdluseks kasutan töös teatud vormilisi, semantilisi ja süntagmaatilisi parameetreid. Võrdluses ilmneb rida implikatsioone evidentsiaalsussüsteemide erinevate tunnuste vahel. Süsteemide omavaheliste tüpoloogiliste kauguste mõõtmiseks kasutan aga van der Auwera (1998) isopleetmeetodit. Meetod aitab tuvastada erinevaid sarnasusklastreid, millest kõige huvipakkuvam hõlmab bulgaaria, makedoonia, türgi ja leedu evidentsiaalsussüsteeme. Töö põhijäreldus teise eesmärgi osas on see, et evidentsiaalsus ja episteemiline modaalsus on ontoloogiliselt seotud kategooriad, mis omakorda annab võimaluse nende käsitlemiseks ühise kategooria raames. Kolmanda eesmärgi saavutamiseks esitan uusi empiirilisi andmeid, mis näitavad, et eesti keele evidentsiaalne mineviku partitsiip on tekkinud kas kõnelemist tähistavaid verbe laiendava partitsiiptarindi desubordineerimise kaudu või verbi liitvormi abiverbi väljajätu kaudu, kuid see ei ole jäänuk verbi käändeliste vormide kasutusest predikaadina algkeeles.