Laste emotsionaalne, käitumuslik ja psühhosotsiaalne toimetulek ning elukvaliteet pärast mängulise füsioteraapia sekkumist

Abstract

Eesmärk: Töö eesmärk oli hinnata 5–10-aastaste laste emotsionaalset, käitumuslikku ja psühhosotsiaalset toimetulekut ning tervisega seotud elukvaliteeti lapsevanemate hinnangute põhjal ning võrrelda nende näitajaid sekkumis- ja kontrollrühmas enne ja pärast mängulise füsioteraapia sekkumist. Metoodika: Uuring oli kvasi-eksperimentaalne sekkumisuuring, milles osales 26 last vanuses 5–10 aastat (M = 7,15; SD = 1,47), kellest 14 olid poisid ja 12 tüdrukud. Sekkumisrühm (n = 13) osales 8-nädalases mängulise füsioteraapia programmis, kontrollrühm (n = 13) jätkas tavapäraste tegevustega. Lapsevanemad täitsid laste kohta tugevuste ja raskuste küsimustiku (ingl. k. Strengths and Difficulties Questionnaire), mis mõõdab emotsionaalseid raskusi, käitumisraskusi, hüperaktiivsust, eakaaslastega suhtlemise raskusi ning prosotsiaalset käitumist. Nelja raskusi mõõtva alaskaala põhjal arvutati raskuste koguskoor. Samuti täideti KIDSCREEN-27 elukvaliteedi küsimustik, mis jaotub viieks alaskaalaks: füüsiline heaolu, psühholoogiline heaolu, autonoomia ja suhted vanematega, sotsiaalne toetus ja eakaaslased ning koolikeskkond. Andmete analüüsiks kasutati mitteparameetrilisi teste (Wilcoxoni astakmärgitest ja Mann-Whitney U test). Tulemused: Sekkumisrühmas vähenesid sekkumisjärgselt statistiliselt oluliselt emotsionaalsed raskused (p = 0,002), käitumisraskused (p = 0,004) ja hüperaktiivsus (p = 0,002) ning suurenes statistiliselt oluliselt psühholoogiline heaolu (p = 0,010). Sekkumisjärgselt esines ka statistiliselt oluline erinevus sotsiaalse toetuse ja eakaaslastega seotud heaolu (p = 0,030) ning koolikeskkonna (p = 0,028) tajumises. Kontrollrühmas ilmnesid üksikud statistiliselt olulised muutused hüperaktiivsuses (p = 0,049), raskuste koguskooris (p = 0,029) ja psühholoogilises heaolus (p = 0,015). Rühmadevaheliselt ilmnesid statistiliselt olulised erinevused emotsionaalsetes raskustes (p < 0,001), käitumisraskustes (p = 0,001), hüperaktiivsuses (p = 0,002), psühholoogilises heaolus (p = 0,019), sotsiaalses toes ja eakaaslastega seotud heaolus (p = 0,041) ning koolikeskkonna tajumises (p = 0,007). Kokkuvõte: Tulemused viitavad, et mänguline füsioteraapia võib toetada laste emotsionaalset ja käitumuslikku toimetulekut ning parandada psühhosotsiaalse heaolu aspekte. Mõned valdkonnad vajavad pikemaajalist ja sihipärasemat sekkumist. Edasised uuringud suuremate valimite ja pikema jälgimisperioodiga on vajalikud tulemuste kinnitamiseks. Märksõnad: mänguline füsioteraapia, emotsionaalne eneseregulatsioon, käitumuslik toimetulek, KIDSCREEN-27, Strengths and Difficulties Questionnaire