Eesti põdrapopulatsiooni paiknemine (2015-2022)

Abstract

Euroopa põder on Eesti metsade suurim imetaja ning on ka Eesti jahihooaja põhiliseks jahiloomaks. Põdrapullide ehk isasloomade sooliseks eripäraks on massiivsed ja tugevasti harunenud sarved. See näitab ka isaslooma jõulisust. Bakalaureuse töö eesmärk oli analüüsida põdrapopulatsiooni paiknemist 2015 kuni 2022 aastal. Samuti vaadatakse kuidas paiknevad medaliväärsete sarvedega põdrapullid Eestis. Töö andmeanalüüs tugines 2015 kuni 2022 perioodi jäävatesse Keskkonnaagentuuri ulukiasurkonnaseisundi andmetele, kus oli ametlik umbkaudne põdrapopulatsioon, küttimissoovid ja reaalselt kütitud loomad. Samuti põdralehmade viljakus. Põdrapullide sarvede hindamist viib läbi Eesti Jahimeeste Selts ja andmed pärinevad nende andmebaasist. Tulemustest selgus, et 2015. aastal oli Eestis populatsiooni paiknemine palju ebaühtlasem ja toimus palju intensiivsem küttimine. Jahipiirkondades oli kaks suurimat jahipiirkonda, kus populatsiooni suuruse tõttu kütiti pea 200 põtra. 2022. aastaks on Eestis üldine populatsioon vähenenud ja ühtlustunud kuigi mõlemal aastal oli suurima põdrapopulatsiooniga maakond i Pärnumaa. Mõlemal aastal on küttimisandmete põhjal vähem asustatud piirkonnaks olnud Kagu-Eesti, aga seal esineb ka tihedama asustusega piirkondi Läti piiri ääres. Põdrapullide puhul on välja kujunenud selge piirkond, kus esineb märgatavalt rohkem kütitud medaliväärsete sarvedega põdrapulle. Selleks on Läänemaa ja Pärnumaa lääneosa. 2015-2018 perioodil oli tugev piirkond ka Kesk-Eesti, aga aastateks 2019-2022 on see hääbunud. Looduslike vaenlaste populatsioon on ka sel perioodil tõusnud ning suurim mõju on huntidel, kes on suureks ohuks põdravasikatele.